Obsah (8)

§ 121§ 120§ 424§ 263§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8555 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 9 kuu vangistusega ning

§ 120

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega,

§ 424

(alates 01.11.2017 kvalifitseeritav

§ 424

lg 1 järgi), mille eest mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti C.-C.

Hoogile mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati C.-C.

Hoogile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.01.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 19 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 02.08.

1. Karistuse kandmise lõpp saabub 20.02.
3. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määrusega jäeti C.-C. Hook ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata. 2.
4. Formaalsed alused C.-C. Hoogi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. 2.
5. C.-C. Hoogil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud avaliku rahu vastaste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab C.-C. Hook liitkaristust tervisevastaste süütegude, liiklussüüteo ja avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. C.C. Hoogile on varasemalt mõistetud eriliigilisi karistusi – vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata; vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga; reaalset vangistust. Vaatamata eelnevatele karistustele ei ole kinnipeetav teinud oma käitumisest vajalikke järeldusi ning ei ole muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Nii asendati C.-C. Hoogile Tartu Maakohtu 06.01.2017 otsusega karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et C.-C. Hook pani katseajal toime uued kuriteod. Seega on C.-C. Hook suhtunud äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult talle mõistetud karistustesse ning kehtestatud õiguskorda üldiselt. 2.
6. Kohus luges positiivseks C.-C. Hoogi käitumise karistuse kandmise ajal – tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives ja osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Samuti on positiivne, et vabanemise korral on kinnipeetaval toetavad lähedased, elukoht uues elukeskkonnas ja kindel töökoht OÜ-s XXX. 2.
7. Kuritegude toimepanemisel on C.-C. Hook tarvitanud alkoholi. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt soodustavad C.-C. Hoogi puhul uute kuritegude toimepanemist alkoholi tarvitamine ning sellest tulenev impulsiivsus ja emotsioonide kontrollimatus. 2.
8. Vaatamata sellele, et C.-C. Hoogi puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine vangistuse ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, C.-C. Hoogi isik). Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse C.-C. Hook, kes palub maakohtu määruse tühistada ja kaaluda vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ei saa nõustuda sellega, et maakohus on arvestanud peamiselt kinnipeetava varasema elukäiguga. Vaatamata kohtu laiale kaalutlusruumile ennetähtaegse vabastamise osas ei tohiks otsustus ja kaalutlused muutuda suvaotsusteks. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamisega. Ainus negatiivne asjaolu seondub toimepandud kuriteo asjaoludega ning kriminaalhoolduse kohaldamise eelduste puhul ei tohiks varasem karistus olla takistuseks kriminaalhoolduse kohaldamisel. C.-C. Hook lubab siiralt ja tõsiselt vabadust väärtustada seaduskuulekalt ja ühiskonna õiglustunnet riivamata. C.-C. Hoogil on olemas elukoht, töökoht ja pere ootab vabaduses. Samuti on kaebaja sisustanud endale individuaalse treeningkava, mis aitavad vältida edaspidi alkoholist ja võimalike kuritegude toimepanemise ohtu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel.

Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga ega tuginenud ühelegi ebaõigele kaalutlusele, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud tugineda sellele, et C.-C. Hoogil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, kuivõrd kaebaja hinnangul on tegemist arhiveeritud 2 karistustega karistusregistri seaduse § 5 kohaselt, mida ei tohi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel arvesse võtta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kehtivate karistuste arvu osas eksinud – C.-C. Hoogil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, mis ei ole käesolevaks ajaks arhiveeritud ning seetõttu arvestas maakohus nendega õigustatult ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetluses.
2. Kuigi on positiivne, et C.-C. Hook on vangistuses käitunud hästi – tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on alustanud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist ning ta on osalenud majandustöödel, ei kaalu see üle C.-C. Hooki negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. C.-C. Hoogil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, käesolevat vangistust kannab ta kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, avaliku korra raske rikkumise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on eelkõige impulsiivsus, emotsioonide mittekontrollimine ja alkoholi tarvitamine. Maakohtu istungil tunnistas C.-C. Hook, et kuritarvitas alkoholi aasta aega ning see oli seltskonna viga, C.-C. Hook oli nendega ja andis järele. Seega võib C.-C. Hook olla mõjutatav ka teiste isikute poolt, langedes uuesti tagasi kuritegelikule teele. Kohtu hinnangul maandaksid riske sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses ja muude taasühiskonnastavate tegevuste läbimine.
3. Vabanedes on C.-C. Hoogil kindel elukoht vanaisa juures Elva linnas ning garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib elukohaga seonduvalt olla riske, kuna varasemalt emaga koos elades, pani C.-C. Hook ema suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Samuti on teatud riskid majandusliku toimetulekuga, kuivõrd C.-C. Hook on varasemalt toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. C.-C. Hook on varasemalt olnud ametiisikute suhtes ebaviisakas, pani kriminaalhoolduse ajal toime uued kuriteod, mistõttu ei ole kohtul usku sellesse, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve suudaksid uute kuritegudega seotud riskitegureid piisaval määral maandada. Seetõttu tuleb C.-C. Hoogil jätkata karistuse kandmist vangistuses.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
5. juuli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3