Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja esitas 11.06.2018 teate sooviga esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Tulenevalt
lõikest 4 ja § 448 lõikest 41 ei saa maakohtu otsusele, mis on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata, esitada apellatsioonkaebust enne, ui maakohus on otsust puuduva osaga täiendanud. Kohus täiendab otsust puuduva osaga. Pärast otsuse täiendamist võib menetlusosaline otsusega mittenõustumisel esitada ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõudeid järgides apellatsioonkaebuse. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kandis 25.05.2017 kostjale 1300 eurot arvelduskontole märkides selgituseks „laen“. 2 2-17-131259 Asja õigeks lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning mis oli selle lepingu olulised tingimused sh. laenu tagasimakse tähtaeg. Põhinõue Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja kandis 25.05.2017 kostjale 1300 eurot arvelduskontole märkides selgituseks „laen“. Poolte esitatud dokumentidest ei nähtu, et laenu tegelik saaja oleks olnud keegi teine. Veelgi enam – 21.11.2017 e-mailis, mille kättesaamist kostja ka kinnitas, on välja toodud, et võlgnevus hageja ees on kostjal (XXX) summas 1300 eurot. See, mida kostja saadud laenuga edasi tegi, ei muuda fakti, et laenu sai kostja. Samas ei ole tõendatud, et laenu andmisel lepiti kokku ka summa tagastamise tähtajas. Kostja on kinnitanud, et sai kirja laenu tagastamise kohustuse kohta 21.11.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 24.03.2018 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hageja on viivise arvestamisel soovinud aluseks võtta seadusest tuleneva intressi, kuid 8% asemel on selleks nimetanud 7%. Arvestades, et hageja nõue oli seadusjärgne viivis, siis kohus leiab, et rahuldada tuleb hageja nõue ning välja mõista viivis põhivõlgnevuselt (1300 eurot) alates 24.03.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus korrigeerib väljamõistetava viivismäära suurust ning peab põhjendatuks kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised summas 32,20 eurot ja viivist põhivõlgnevuselt (1300 eurot) alates 24.03.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus on seega kohtu diskretsiooniotsus. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kuna arvestades kohtuasja väikest mahtu ja hagi lihtsust, polnud kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud õigusabiteenuse tellimine, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.