← Eesti

2-16-16047/52

Obsah (7)§ 428§ 429§ 407§ 462§ 162§ 174§ 177

2-16-16047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 74. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-196-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-4014, p 18). Kohtul on võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostjate õigusi. Kostjad XXX ja XXX hagile sisuliselt vastanud ei ole.

  1. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja XXXi vastu nõudes, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama enda kulul Internetiportaali RusDelfi esilehel 5 ööpäeva jooksul järgmine venekeelne teade: „Я, XXX, анонимно под псевдонимом „Федя“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержала XXX“ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX, по которым XXX систематически берет взятки и откаты. Этот факт не соответствует действительности“ (eesti keeles: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „Fedja“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas kinniXXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX töötaja XXXe kohta, mille kohaselt XXX võtab süstemaatiliselt altkäemaksu. See väide ei vasta tõele“).
  2. Samuti tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja XXXi vastu nõudes, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama enda kulul Internetiportaali RusDelfi esilehel 5 ööpäeva jooksul järgmine venekeelne teade: „Я, XXX, анонимно под псевдонимом „железнодорожник“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержалаXXXX“ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX, по которым XXX берeт откаты у женщин предпенсионного возраста. Этот факт не соответствует действительности“ (eesti keeles: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „raudteelane“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas kinniXXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX XXX kohta, mille kohaselt XXX võtab altkäemaksu pensionieelsetelt naistelt. See väide ei vasta tõele“). Eelviidatud loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse. 14 77.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust lähtub, et tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, kuid mitte kohustus. Kuna kostjad XXX ja XXX hagile ei vastanud, palus hageja teha nende suhtes tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et kuivõrd teised kaks kostjat vastasid hagile, on võimalik vaatamata kostjate XXXi ja XXXi vastuse puudumisele võimalik lahendada asi sisuliselt.

  1. Hageja viitas sellele, et ta sai hagiavalduse esitamisele eelnenud eeltõendamismenetluses tõendid, milliste kohaselt avaldas kostja XXX varjunime „Fedja“ all 03.03.2016 kell 13.20 kommentaari, mis sisaldas muuhulgas venekeelse lause: „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks.“ Samuti sai hageja tõendid, mille kohaselt kostja XXX avaldas 03.03.2016 kell 15.01 varjunime „raudteelane“ all kommentaari, mis sisaldas muuhulgas venekeelset lauset: „XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt.“ Hageja leidis, et kostjad XXX ja XXX avaldasid tema kohta alusetult, et ta võtab altkäemaksu.
  2. Samuti sai hageja eeltõendamismenetluses tõendid, mille kohaselt avaldas kostja XXX varjunime „mööduja“ all 03.03.2016 kell 18.54 kommentaari, mis muuhulgas sisaldas venekeelset lauset: „XXX“. Hageja leidis, et kostja XXX avaldas tema suhtes ebakohase väärtushinnangu. Venekeelsel väljendil „ketikoer“ on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav tähendus ja vastupidist ei ole kostja tõendanud. Mõistlik isik pidi kommentaarist aru saama, et hageja on ketikoer oma ülemusele. Samuti leidis hageja, et ka kostja AS Ekspress Meedia avaldas kõik kolm eelviidatud kommentaari.
  3. Ebaõigete faktiväidete avaldamine tõi hagejale kaasa kahju, sest hageja kaastöötajad, alluvad, koostööpartnerid, eksamineeritavad ja kliendid hakkasid hagejasse negatiivselt suhtuma. Kommentaaride mõju oli pikaajaline, sest neid võis välja printida ja nendest teha kuvatõmmist või fotot. Kuna hageja töökeskkond koosneb enamuses vene keelt kõnelevatest isikutest, mõjutas kommentaaride ilmumine oluliselt hageja mainet. Kommentaarid olid otseselt seostavad hageja isikuga, sest neis viidati hageja nimele. Hageja on XXX XXX ja XXX mistõttu on hagejal oluline huvi hea maine taastamise vastu. Kostjad avaldasid tahtlikult ebaõigeid faktiväiteid, et hageja mainet kahjustada. Hagejal on siiani raske tööd teha, tal on raskusi uinumisega. Hageja lähedased olid väga häiritud. Mittevaralise kahju nõuet hageja tõendama ei pea.
  4. Kostja AS Ekspress Meedia vastutab kommentaaride avaldamise eest, sest ta on kutseline avaldaja, kes peab olema võimeline hindama oma tegevusega seotud riske. Kostja kutsub oma lugejaid ärilistel kaalutlustel artikleid kommenteerima. Kostja AS Ekspress Meedia avaldas kommentaarid kaudse tahtlusega. Kostja rikkus käibekohustust ja hea usu põhimõtet, sest keegi ei tohi oma käibetegevusega kahjustada teisi. Asjaolu, et kostja AS Ekspress Meedia ei kontrolli kommentaaride sisu enne nende avaldamist, ei vabasta kostjat vastutusest ning on süüd raskendav asjaolu. Kostja AS Ekspress Meedia pidi arvestama, et kommentaarid võivad olla teiste isikute õigusi rikkuvad. Kostja on nõustunud, et tegemist oli õigusvastaste kommentaaridega. Hageja saatis e-kirja kommentaaride kõrvaldamiseks 04.03.2016 kell 7.41, kuid sai vastuse alles 08.03.2016 kell 3.49 ehk 4 ööpäeva hiljem. Kommentaarid olid avaldatud 92 tundi ja kostja ei reageerinud hageja palvele koheselt. Kostja ei võtnud tarvitusele mõistlikke abinõusid hageja õiguste kahjustamise vältimiseks. Kostjale saab ette heita tegevusetust.
  5. Kostja XXX leidis hagile vastu vaieldes, et hageja ei ole tõendanud oma au teotamist kostja avaldatud kommentaariga. Venekeelne väljend „ketikoer“ ei ole au teotav ning hageja tõlgendab 15 väljendit valesti. Kostja XXX kommentaari tekst vastas avaldatud artikli tekstile ning oli irooniline vastus teistele kommenteerijatele. Kostja ei ole kommentaaris inimest koeraks nimetanud ning vene keeles ei ole tegu solvava väljendiga. Hageja mittevaralise kahju nõuet pidas kostja alusetuks.
  6. Kostja AS Ekspress Meedia leidis, et ta ei ole kommentaaride avaldaja ega saa vastutada VÕS § 1046 ja § 1047 alusel. Hageja saab kostja vastu esitada vaid deliktilise nõude käibekohustuse rikkumise tõttu, kuid sellist nõuet hageja esitanud ei ole. Kommentaaride avaldamisel ei vastuta kostja viisil, nagu ta vastutab artiklite avaldamisel. Kommentaarid ei sisaldanud vihakõnet või vägivallale õhutamist ja kostjal ei olnud kohustust omal algatusel kommentaaride õigusvastast sisu otsida, tuvastada ning kustutada. Kuna kostja eemaldas hageja pöördumisel kommentaarid, on kostja oma hoolsuskohustuse täitnud ja kostjal AS-l Ekspress Meedia ei ole kohustust kommentaarid ümber lükata.
  7. Kuna kostja AS Ekspress Meedia eemaldas kommentaarid, on hageja mittevaralise kahju nõue alusetu. Igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima mittevaralise kahju hüvitisega. Lähtuda tuleb kostja AS Ekspress Meedia teost, mitte kommentaatorite tegudest. Kostja ei olnud kommentaaride avaldaja, sest kostja ei toimetanud ega aktsepteerinud kommentaare enne avaldamist. Kostja AS Ekspress Meedia andis ainult kommenteerimise võimaluse. Kuna kommentaarid ilmusid kommentaaride lehel, ei saa hageja nõuda ümberlükkavate teadete avaldamist portaali esilehel. Lisaks viitas kostja sellele, et hageja ei kasutanud kommentaaride eemaldamiseks „teata-javõetakse-maha“ süsteemi, vaid saatis reedesel päeval e-kirja, millele kostja reageeris ülejärgmisel tööpäeval.
  8. Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju nõue kostjate XXXi, XXXi ja XXX vastu kuulub rahuldamisele. Hageja mittevaralise kahju nõue ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue kostja AS Ekspress Meedia vastu rahuldamisele ei kuulu.
  9. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
  10. Au teotav väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on võimalik vaid põhjendada, kuid selle sisu tõesust ei ole võimalik tõendada (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10, 3-2-1-5307, p 18). Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine on iseenesest lubatud, kuid isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane üksnes siis, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (RK TKo 3-2-1-161-05, p 12). Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (samas, p 12).
  11. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja XXX avaldas Internetiportaalis Rus.Delfi 03.03.2016 ilmunud venekeelse artikli „KAPO pidas kinniXXX“ juures varjunime „mööduja“ all kommentaari, mis sisaldas muuhulgas lauset: „XXX– on XXX ketikoer“. Hageja on esitanud kohtule tõendid, milliste kohaselt ilmus 03.03.2016 venekeelses portaalis rus.delfi.ee artikkel „Kapo pidas kinni XXX“ (toimiku
  12. kd, lk 14) ning mille juures avaldasid kostjad kolm vaidlustatud kommentaari (toimiku
  13. kd, lk 15-21, kommentaaride tõlked toimiku
  14. kd, lk 49-50). Kommentaator varjunimega „mööduja“ avaldas muuhulgas: „XXX- on XXX ketikoer“.
  15. Samuti on hageja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et nimelt kostja XXX avaldas 16 kommentaari varjunime „mööduja“ all. Kostja AS Ekspress Meedia teatas eeltõendamismenetluses Harju Maakohtule 05.05.2016 (toimiku
  16. kd, lk 10), milliseid IP-aadresse kasutades olid kommentaarid avaldatud. Varjunime „mööduja“ kasutas IP-aadressi 83.166.58.
  17. Telia Eesti AS andmetel kasutas IP-aadressi 83.166.58.175 kostja XXX (toimiku
  18. kd, lk 13). Seega avaldas kostja XXX vaidlusaluse kommentaari. Kostja XXX kommentaari avaldamist ei vaidlustanud.
  19. Kohus leiab, et kostja XXX kommentaaris avaldatud ja hageja vaidlustatud fraasi „XXX- on XXX ketikoer“ hindamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik avaldatud lausest aru pidi saama, mitte sellest, mida kostja ise enda arvates avaldas. Mõistlik isik ei saanud seostada kostja avaldatud fraasi teiste kommentaaridega ega pidada seda üksnes irooniliseks vastuseks teistele kommentaatoritele. Mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt on kostja viidanud hagejale nimeliselt ning on võrrelnud teda koeraga, kes allub või on seotud XXX nimelise isikuga. Kohus nõustub hageja väitega, et Eesti kultuuriruumis on tegemist halvustava võrdlusega, sest positiivseks ei saa pidada inimese võrdlemist ketis oleva koeraga. Kostja XXX väited selle kohta, et vene keeles või venekeelses kultuuriruumis ei ole tegemist halvustava väljendiga, on jäänud tõendamata. Järeldusi väljendi kultuurilise või keelelise tähenduse kohta ei saa kohus teha üksnes üksikute kostja esitatud näidete pinnalt. Kuivõrd kostja väitis, et tema kasutatud väljendi näol ei ole tegemist halvustava väljendiga, lasus kostjal oma väite tõendamise koormus. Lisaks omab kohtu hinnangul tähendust ka see, et kuigi kommentaar avaldati venekeelsena, on Internetiportaal Rus.Delfi suunatud Eestis elavatele inimesetele, mistõttu omab tähtsust see, kuidas väljendit tajutakse Eesti kultuuriruumis.
  20. Kostja XXX ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis oleks andnud talle põhjendatult õiguse avaldada hageja suhtes negatiivne väärtushinnang ja võrrelda teda ketis oleva koeraga. Kostja XXX ei ole esile toonud ega tõendanud muid asjaolusid VÕS § 1046 lõike 1 alusel, mis hageja kohta negatiivse väärtushinnangu avaldamist õigustaksid. Seetõttu leiab kohus, et XXX teotas hageja au, kui ta avaldas tema suhtes kommentaari väljendiga „XXX– on XXX ketikoer“.
  21. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
  22. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et lisaks XXXle avaldasid 03.03.2016 ilmunud artikli juures kommentaare XXX ja XXX (toimiku
  23. kd, lk 15-21, kommentaaride tõlked toimiku
  24. kd, lk 4950). Nimelt avaldas kommentaator varjunimega „Fedja“: „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni transpordidirektori XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks“. Kommentaator varjunimega „raudteelane“ avaldas muuhulgas: „XXX ja XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt“.
  25. Kostja AS Ekspress Meedia teatas Harju Maakohtule eeltõendamismenetluses 05.05.2016 (toimiku
  26. kd, lk 10), milliseid IP-aadresse kasutades olid kommentaarid avaldatud. Varjunime „Fedja“ all kasutas isik IP-aadressi 83.187.194.48, varjunime „raudteelane“ IP-aadressi 84.52.42.
  27. Tele2 Eesti AS vastusest kohtule (toimiku
  28. kd, lk 11) nähtub, et IP-aadressi 83.187.194.48 kasutas kostja XXX. AS STV vastuse kohaselt (toimiku
  29. kd, lk 12) kasutas IPaadressi 84.52.42.212 kostja XXX. Seega avaldas kostja XXX hageja XXXe kohta, et viimane võtab süstemaatiliselt altkäemaksu ning kasutab oma ametikohta ära altkäemaksu võtmiseks. Kostja XXX avaldas, et hageja kasutab oma ametikohta ära ja võtab altkäemaksu. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväidetega, mis Eesti kultuuriruumis on nende ebaõigsuse korral au teotavad, sest viitavad isiku poolt kuritegude toimepanemisele. Kohus nõustub hageja väitega, et avaldatud andmed on otseselt seostavad hagejaga, sest neis on viidatud hageja nimele. Kostjad XXX ja XXX oleksid pidanud 17 kommentaaride avaldajatena tõendama, et nende avaldatud faktiväited vastavad tõele, kuid kostjad ei ole hagile vastanud ega tõendeid esitanud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostjad XXX ja XXX avaldasid hageja XXXe suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Avaldatud faktiväited olid nende sisu tõttu hageja au teotavad.
  30. Kohus ei nõustu käesolevas asjas kostja AS Ekspress Meedia väidetega, et viimane ei ole ühegi hageja viidatud kommentaari avaldajaks. Küll aga nõustub kohus kostja AS Ekspress Meedia väidetega, et tema vastu esitatud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kostja AS Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning nõude, et kostja avaldaks Internetiportaali Delfi.Rus avalehel 5 kalendripäeva jooksul teate venekeelse tekstiga: „RusDelfi avaldas 03.03.201608.03.2016 XXXe kohta kommentaarid, kus XXXt nimetati süstemaatiliseks altkäemaksu võtjaks ja väärtushinnangu „ketikoer“. Avaldatud kommentaarid ei vasta tõele ja on sobimatud“.
  31. Kohus esmalt osundab, et ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamise või parandamise nõude esitamist VÕS § 1046 ette ei näe. Hageja suhtes kostja XXX avaldatud väljend „XXX– on XXX ketikoer“ näol oli tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mille ümberlükkamist või parandamist hageja iseenesest nõuda ei saa.
  32. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Paranduse avaldamise üheks viisiks on avaldatud andmete kustutamine. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja AS Ekspress Meedia on hageja viidatud kommentaarid oma Interneti portaalist eemaldanud. Kuivõrd kostja on juba kohtuväliselt täitnud hageja nõude, ei ole hagejal teistkordselt õigus nõuda kostjalt AS-lt Ekspress Meedia samade ebaõigete andmete parandamist või ümberlükkamist.
  33. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja AS Ekspress Meedia oli vastutav teiste kostjate avaldatud kommentaaride sisu eest ning kuivõrd kostja ei kontrollinud ega toimetanud enne avaldamist kommentaaride sisu, on see kostja AS Ekspress Meedia süüd raskendav asjaolu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja AS Ekspress Meedia oleks tema suhtes andmeid avaldanud otsese või kaudse tahtlusega hageja mainet kahjustada. Ebaõigete andmete avaldamise korral tuleb ebaõiged andmed kustutada või parandada sõltumata sellest, kas neid avaldati süüliselt või mitte. Samas sätestab VÕS § 1047 lg 3, et hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
  34. Kohus nõustub hageja väitega, et AS Ekspress Meedia näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga, kelle üheks tegevusalaks on ärilistel eesmärkidel Internetis artiklite juures kommenteerimisvõimaluse pakkumine, mistõttu ei laiene kostjale IÜTS §-s 10 toodud vastutust välistavad asjaolud. Samas ei tulene ainuüksi sellest kostjale AS-le Ekspress Meedia vastutust kommentaaride sisu eest
  35. Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-43-09, p 13), et Internetiportaali pidaja, kes kutsub ärilisel eesmärgil üles avaldatud uudiseid kommenteerima, on samuti kommentaaride avaldajaks. Internetiportaalis on aga kommentaari avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele kättesaadavaks (samas, p 14). Samas leidis Riigikohus, et Internetiportaali pidaja oleks saanud ennetada vaid selgelt õigusvastase sisuga kommentaare. Üksnes keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist või selgelt kannatanu vastu suunatud vägivalda õhutavate kommentaaride avaldamist ei ole võimalik õigustada VÕS § 1047 lõikele 3 tuginedes, sest need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil (samas, p 16). Seetõttu on Riigikohus asunud seisukohale, et Interneti uudiste portaal peab omal initsiatiivil kõrvaldama kommentaarid, mille õigusvastasusest ta 18 pidi olema teadlik. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas oleks kostja AS Ekspress Meedia pidanud ise ja ainuüksi kommentaaride tekstist lähtuvalt olema teadlik sellest, et hageja suhtes avaldatud faktiväited on ebaõiged ning hageja ei ole alust andnud negatiivse väärtushinnangu avaldamiseks.
  36. Kohtu hinnangul ei saa meediaettevõttelt nõuda, et ta kommentaaride avaldamise võimaluse pakkumisel üldsusele toimetaks kommentaare enne avaldamist samasugusel moel, nagu ta teeb seda artiklitega. Kostja AS Ekspress Meedia ei olnud kommentaaride avaldamisel nende avaldamise algataja. Kostja AS Ekspress Meedia oleks kohtu hinnangul VÕS § 1047 lg 3 alusel vastutanud siis, kui ta ei oleks loonud võimalust teatada ebakohastest kommentaaridest ega oleks neist teatamisel taganud kommentaaride eemaldamist. Kohus nõustub kostja AS Ekspress Meedia väitega, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite kohaselt oleks kostjal olnud kohustus viivitamatult ja omal initsiatiivil kõrvaldada vägivallale õhutavad või vihakõne sisaldavad kommentaarid. Vihkamist väljendavaks on loetud avaldus, mis levitab, õhutab, edendab või õigustab rassiviha, ksenofoobiat või antisemitismi (Perinçek vs. Šveits, nr 27510/08, p 78). EIK otsuses Delfi vs Eesti (nr 64569/09) on kostja vastutuse piiritlemisel korduvalt rõhutatud, et kommentaaride avaldamist võimaldanud Internetiportaal vastutas, kuna avaldatud kommentaarid kujutasid endast silmnähtavalt kannatanu vastu suunatud vihkamisele või vägivallale õhutamist (p 114), mistõttu ei nõudnud kommentaaride ebaseadusliku olemuse tuvastamine keelelist ega õiguslikku analüüsi (p 117). EIK nõustus Riigikohtu seisukohaga, et Interneti portaal pidi ära hoidma selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise (p 141). Antud juhul ei olnud tegemist vihakõne, vihkamist või vägivalda sisaldavate kommentaaridega.
  37. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja AS Ekspress Meedia kasutas kommentaaride juures „teata-ja-võetakse-maha“ süsteemi, kuid selle kaudu hageja kostja poole ei pöördunud. Hageja on väitnud, et ta saatis kostjale e-kirja 04.03.2016, kuid ei ole e-kirja saatmise aega tõendanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub vaid see, et 08.03.2016 saatis kostja AS Ekspress Meedia portaali rus.Delfi peatoimetaja hagejale e-kirja (toimiku
  38. kd, lk 22) ja teatas, et kirja saatmise ajaks on vaidlusalused kommentaarid kustutatud. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja reageeris hageja pöördumisele ja eemaldas vaidlusalused kommentaarid. Seda, kas kostja reageerimine toimus viivitusega või mitte, asjas kogutud tõendite pinnalt hinnata ei saa. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, millal ta ise kostja poole pöördus ning kohus peab võimalikuks, et hageja pöördumise ja kostja reageerimise vahele võisid jääda nädalavahetuse päevad, ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja oli tegevusetu, sest kommentaarid eemaldati alles 92 tundi hiljem. Lisaks ei ole hageja põhistanud ega tõendanud väiteid, et kostja AS Ekspress Meedia rikkus kommentaaride avaldamise võimaluse pakkumisel käibekohustust ja hea usu põhimõtet. Hageja väited on jäänud üldsõnalisteks.
  39. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kohustada kostjat AS Ekspress Meedia avaldama Internetiportaali Delfi.Rus avalehel 5 kalendripäeva jooksul teade venekeelse tekstiga: „RusDelfi avaldas 03.03.2016-08.03.2016 XXXe kohta kommentaarid, kus XXXt nimetati süstemaatiliseks altkäemaksu võtjaks ja väärtushinnangu „ketikoer“. Avaldatud kommentaarid ei vasta tõele ja on sobimatud“ tuleb jätta rahuldamata.
  40. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lõikest 6, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse 19 kahju tekitaja varalist seisundit.
  41. 31.01.2018 eelistungil selgitas kohus hagejale muuhulgas, et viimasel tuleb välja tuua ja tõendada asjaolud, millele tuginedes ta mittevaralise kahju nõude on esitanud (toimiku
  42. kd, lk 199200). Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd tegemist ei olnud vägivaldsust õhutavate kommentaaridega, ei pidanud kostjale AS-le Ekspress Meedia olema endale kommentaaride õigusvastasus pidanud olema arusaadav. Kohus selgitas, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja AS Ekspress Meedia suhtes rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule tõendeid kõigi mittevaralise kahju nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Hageja ei põhistanud täiendavalt mittevaralise kahju nõuet kostja AS Ekspress Meedia vastu.
  43. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuivõrd viimane esitas mittevaralise kahju nõude, ei pidanud ta mistahes nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja käitumise õigusvastasus tehakse kindlaks kaalumise tulemusena. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (RK TKo 2-15-16007, p 18). Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada esmalt rikkumise ulatust (nt seda, kas artikkel avaldati üksnes paberväljaandes või lisaks ka Internetis, kus see jõuab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes), samuti muid pressideliktide eripärasid (nt vajadust kaitsta isikuid nende elu sundkommertsialiseerimise eest). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (samas, p 18).
  44. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustel esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks VÕS § 134 lg 5 mõistes rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaaride avaldamine omas pikaajalist ja kestvat mõju. Hageja ei ole tõendanud, milline oli kommentaaride loetavus. Hageja ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada kommentaaride mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Seetõttu saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel lähtuda kohtu hinnangul vaid kostjate teost ja asjas tegelikult tõendatud asjaoludest.
  45. Kohus nõustub kostja AS Ekspress Meedia väitega, et viimase vastu esitatud mittevaralise kahju nõue on alusetu, sest tuleb eristada antud kostja tegevust kommentaatorite tegevusest. Kostja AS Ekspress Meedia ei ole hageja suhtes kommentaaride algataja ning kostja AS Ekspress Meedia ei koostanud, kontrollinud ega toimetanud vaidlusaluste kommentaaride tekste. Kostja eemaldas kommentaarid pärast seda, kui hageja saatis oma teavituse, mis näitab kostja AS Ekspress Meedia tahet kõrvaldada rikkumine. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt nõudega AS Ekspress Meedia vastu. Kostja AS Ekspress Meedia ei ole toime pannud hageja õiguste rikkumist, mis õigustaks mittevaralise kahju nõude rahuldamist. Seetõttu leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõue kostja AS Ekspress Meedia vastu tuleb jätta rahuldamata.
  46. Kohus leiab, et kostjad XXX ja XXX avaldasid hageja suhtes au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid. Kostja XXX avaldas hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu. Ükski kostjatest ei ole üles näidanud tahet heastada hagejale rikkumine mistahes moel. Kostjad avaldasid hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohase väärtushinnangu avalikus Interneti portaalis ja viitasid otseselt hageja nimele. Sellisel viisil andmete ja väärtushinnangute avaldamisel pidid kostjad mõistma, et nad võivad kahjustada hageja head nime ja mainet. Kohtu hinnangul avaldasid kostjad hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohase väärtushinnangu vähemalt raske hooletusega.
  47. Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RK TKo 3-2-1-18-13, p 26, 3-2-180-13, p 20). Hüvitise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse. Üldjuhul mõistetakse kohtupraktikas 20 välja suuremaid hüvitisi juhul, kui kahjustatud on isiku tervist. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis sai kommentaaride avaldamise tõttu kahjustada.
  48. Riigikohtu koostatud esimese ja teise astme kohtute välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste praktika analüüsist aastatel 2014 kuni 2016 nähtub, et valdavalt on au teotamise juhtumitel väljamõistetavad hüvitised jäänud 100 kuni 1000 euro vahemikku. Üksikutel juhtudel on välja mõistetud hüvitisi summas 2500 eurot kuni 10 000 eurot. Nii on väljaannetes Pealinn ja Tallinna TV avaldatud ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute ning fotode avaldamiseks mõeldud lehel ebaõigete andmete avaldamise eest välja mõistetud hüvitised summas 100 eurot (tsiviilasjad nr 2-1455913, nr 2-13-19840). Saates „Pealtnägija“ ebaõigete andmete avaldamise eest on välja mõistetud hüvitis 200 eurot (tsiviilasi nr 2-13-15336). Telesaates isiku kohta kuriteoga seostatava ebaõige faktiväite esitamise eest ning isikut kriminaalse taustaga isikuks nimetamise eest on välja mõistetud hüvitised 1000 eurot (tsiviilasjad nr 2-13-16660, nr 2-14-62360). Raamatutes ebaõigete faktiväidete avaldamise eest on välja mõistetud hüvitised summas 3000 eurot kuni 5000 eurot (tsiviilasjad nr 213-3196, nr 2-13-25867). Üksnes ühel juhul on ebaõigete andmete avaldamise eest välja mõistetud hüvitis summas 10 000 eurot, kui tegemist oli ajalehes „Äripäev“ tuntud poliitiku korruptandiks nimetamisega (tsiviilasi nr 2-14-58990).
  49. Kohus leiab, et arvestades kostjate õigusrikkumist ja kostjate käitumist, kommentaaride avaldamise kohta ja aega ning kommentaaride sisu, peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 200 eurot iga avaldatud faktiväite ja väärtushinnangu suhtes. Seega kuulub hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kostjate XXXi, XXXi ja XXX suhtes rahuldamisele. Igalt kostjalt ehk kostjalt XXXilt, XXXilt ja XXXlt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 200 eurot.
  50. Hageja palus jõustunud kohtulahendis asendada tema nimi initsiaalidega ning mitte avaldada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

§ 462

lg 1 kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist.

§ 462

lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus leiab, et kooskõlas hageja taotlusega tuleb

§ 462

lg 2 alusel asendada jõustunud kohtulahendis hageja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata tema isikukood ja aadress. 114.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate XXXi, XXXi ja XXX kahjuks, tuleb hageja menetluskulud jätta nende kostjate kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 115. Hageja palus kostjatelt menetluskuludena välja mõista 450 eurot. Tegemist oli hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kostjatelt XXXilt, XXXilt ja XXXlt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuna 450 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt hageja taotluse alusel kooskõlas

§ 177

lõikega 4 välja mõista viivis menetluskulude summalt 450 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

  1. Kostja AS Ekspress Meedia suhtes jättis kohus nõude rahuldamata, mistõttu tuleb antud kostja 21 kulud jätta hageja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul oleks menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt kostja poole mittevaralise kahju nõude või ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, mistõttu kandis hageja ise riisikot selle eest, et tema nõue võib osutuda alusetuks ning tal ei õnnestu menetluse käigus sõlmida kostjaga kompromissi, mille alusel nõustub kostja jätma oma menetluskulud enda kanda.
  2. Küll aga nõustub kohus hageja väidetega, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud ja ebamõistlikud. Kostja AS Ekspress Meedia palus hagejalt välja mõista õigusabikuludena 4500 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Kostja palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub hageja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole AS-s SEB Pank nr EE
  3. Kostja avaldas vastuoluliselt, et tema lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 123,85 eurot ilma käibemaksuta ja ka 127,36 eurot tunnis. Kohus lähtub kostja enda avaldatud soodsamast tunnitasu suurusest ja loeb mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu suuruseks madalama tasu 123,85 eurot tunnis.
  4. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja esindaja ajakulu kokku 1,30 tundi seoses kahe tähtaja pikendamise taotlusega ei ole põhjendatud, sest tähtaja pikendamise taotluste koostamine oli tingitud ainult kostja esindaja enda tegevusest. Kohus nõustub hageja väitega, et nõupidamiseks kliendiga ei saanud esindajal kuluda 2 h 30 minutit, sest tegemist ei olnud vaidlusega, mille asjaolud olid keerukad. Kohtule jäi 31.01.2018 eelistingul mulje, et kostja lepinguline esindaja ei olnud tegelikult oma kliendiga suhelnud ega kliendi seisukohti vajalikus ulatuses välja selgitanud. Kohus nõustub, et kostja vastuse koostamiseks ei saanud esindajal kuluda 20 tundi, sest vastus oli esitatud sisulises osas vaid kuuel lehel. Samuti nõustub kohus, et istungiks valmistumiseks ei saanud kostja esindajal kuluda 2 tundi, sest sisuliselt kostja uusi taotlusi istungil ei esitanud. Kohtuistung kestis 50 minuti asemel 45 minutit.
  5. Kohus loeb kostja esindaja mõistlikuks ajaks hagiavaldusega tutvumiseks 1 h 30 minutit. Kostja vastuse koostamisel loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajaks menetlusdokumendi sisu arvestades 6 tundi. Hageja ja teise kostja seisukohtadega tutvumisele sai kostja esindajal kuluda 1 tund. Istungiks valmistumiseks sai esindajal istungil toimunut arvestades mõistlikult kuluda 30 minutit ja istungil osalemiseks 45 minutit. Viimane kostja seisukoht oli koostatud sisu osas ühel lehel ja selle koostamiseks sai mõistlikult aega kuluda 1 tund. Kogumis loeb kohus kostja lepingulise esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kliendi esindamisel 10 tundi ja 45 minutit. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 123,85 eurot, on mõistlikud ja põhjendatud kostja AS Ekspress Meedia õigusabikulud 1331,39 eurot. Hagejalt tuleb kostja AS Ekspress Meedia kasuks menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 1331,39 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja AS Ekspress Meedia kasuks

§ 177

lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1331,39 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejal kanda menetluskulude summa Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole AS-s SEB Pank nr EE781010220192873229. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.