alusel kuue kuu vangistusega.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Jaanus Kuslap ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, - kehtivaid väärteokaristusi 6, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 p 2,
(alates 01.11.2017.a.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Jaanus Kuslapit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on Harju Maakohtu 08.12.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13684 süüdi mõistetud
lg 2 p 1 ja 2 ning
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, uuesti, ebaseaduslikult omandas tarvitamise eesmärgil eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult, tuvastamata ajal, kuid enne 14.10.2017.a suures koguses, (s.o koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku mitte vähem 67,31grammi, mis sisaldab 27,8 g gammahüdroksüvõihapet (GHB). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) hoidis Jaanus Kuslap enda valduses kuni 14.10.2017.a kella 21.10-ni, mil aadressil XXX patrullpolitseinike poolt teostatud kontrollimise kägus leiti ja võeti Jaanus Kuslapi käest ära plastpudel, milles värvusetu vedelik massiga 67,31 grammi, mis sisaldab 27,8 g gammahüdroksüvõihapet (GHB). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks gammahüdroksüvõihappe (GHB) puhul keskmiselt 16 grammist. Sellise käitumisega pani Jaanus Kuslap toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud
Samuti süüdistatakse Jaanus Kuslapit selles, et tema tahtlikult juhtis 14.10.2017.a kella 21.10 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Pihlaka 2 juures mootorsõidukit Nissan Qachkai, registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1911T kohaselt tuvastati Jaanus Kuslapi uriinist amfetamiini, kokaiini ja GHB-d ning Jaanus Kuslapil esines narkojoove). Sellise käitumisega rikkus Jaanus Kuslap liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Jaanus Kuslap toime
(alates 01.11.2017.a
MS § 245 sätetest on prokurör Grete Vahtra, süüdistatav Jaanus Kuslap ja tema kaitsja Madis Piirla käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Jaanus Kuslapile karistuseks 3 aastat vangistust;
(alates 01.11.2017.a.
lg 2 ) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista Jaanus Kuslapile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 4 kuud.
lg 5 ja
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 06.02.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10952 Jaanus Kuslapile mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 6 kuud, ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 10 kuud.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Kuslap ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 kohaselt määrata, et Jaanus Kuslap on kohustatud alluma kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ravile, mis on seotud sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsiooniga.
lg 2 p 9 ja
¹ lg 1, 3, 4 alusel määrata, et Jaanus Kuslap kohustub alluma kolm kuud elektroonilisele valvele, mille kohta on Jaanus Kuslap oma nõusoleku andnud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest isikule.
lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Jaanus Kuslap käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).
lg 1 p 1 alusel võtta Jaanus Kuslapilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jaanus Kuslap kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Jaanus Kuslap temale
lg 2 p 2,
(alates 01.11.2017.a.
lg 2 ) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Jaanus Kuslapilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1250 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Jaanus Kuslapil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Jaanus Kuslapilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 84 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 253 eurot, kokku 337 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele 3 asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1587 eurot tuleb Jaanus Kuslapil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 132,25 eurot. Asitõend - Ekspertiisiks esitatud narkootiline aine, konfiskeerida
alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - Plastpudel, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 73 lg 5, § 65 lg 2, § 74, § 75, § 75-1, § 78 p 1, § 50 lg 1 p 1, LS § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Jaanus Kuslap
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust;
(alates 01.11.2017.a.
lg 2) järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks Jaanus Kuslapile mõista 3 aastat 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.02.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus Jaanus Kuslapi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Kuslap ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 p 16 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 9 ja
¹ lg 1, 3, 4 alusel määrata, et Jaanus Kuslap allub kolm kuud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest isikule.
lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Jaanus Kuslapit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). 4
lg 2 p 5 alusel kohustada Jaanus Kuslapit alluma kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ravile, mis on seotud sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsiooniga.
lg 1 p 1 alusel võtta Jaanus Kuslapilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jaanus Kuslap kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
p 1 alusel arvestada Jaanus Kuslapile määratud 4 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.05.2018.a. Jaanus Kuslap määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Jaanus Kuslapilt 1250 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 337 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1587 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 132,25 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Jaanus Kuslapile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend - Ekspertiisiks esitatud narkootiline aine, konfiskeerida
alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - Plastpudel, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.