← Eesti

3-17-2190/17

Obsah (4)§ 212§ 213§ 201§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus on põhjendatult A.B. kaebuse rahuldamata jätnud. Kaebaja soovib, et Tartu Vangla võtaks tema televiisori e-Star kasutamise tasu arvestamisel aluseks Euroopa Liidu sertifikaadi, mille kohaselt on tema televiisori võimsus 14 W. Tartu Halduskohtu otsuses (tl 33-34), Tartu Vangla 11.10.
  2. a vaideotsuses (tl 15-15p), 06.09.
  3. a teates elektriseadme kasutamise tasu ümberarvestamisest (tl 14), 08.12.
  4. a vastuses kaebusele (tl 24-25) ja 06.02.
  5. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 45-45p) on ammendavalt selgitatud, miks kaebaja nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.
  6. Vastuseks A.B. apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Õige on vastustaja seisukoht, et televiisori energiamärgisel olev tähis 14 W (tl 6, kaebaja on nimetanud ka sertifikaadiks) väljendab televiisori elektritarbimist sisselülitatud seisundis. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010, 28.09.2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega1, Lisa V kohaselt esitatakse märgisel (alapunkt a) IV) sisselülitatud seisundi elektritarbimine vattides. Samas on vangistusseaduse § 31 lg 3 ls 2 järgi elektriseadme kasutamise kulude arvestamise aluseks elektriseadme võimsus. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kaebaja televiisorile on tootja märkinud seadme võimsuseks 36 W, millisel juhul tuleb kaebajal vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 59¹ lg 1 p-le 2 tasuda teleri kasutamise eest 2,23 eurot (31-100 W seadme eest), nagu vastustaja ka 06.09.
  7. a teates märkis. Vanglale ei tulene seejuures ühestki õigusaktist kohustust põhjendada, kuidas mõõdeti teleri võimsuseks 36 W. Televiisori sisselülitatud seisundi elektritarbimise mõõtmine on reguleeritud eelnimetatud Euroopa Komisjoni määruse VII lisas (p 2), millest nähtuvad mõõtmise tingimused. Seega kajastub märgisel televiisori sisselülitatud seisundi võimsustarvet käsitlev teave (V lisa, märgise kujunduse selgituse p d, joonise p 9), mitte seadme võimsust käsitlev tootja teave. Kehtiva vangistusõiguse kohaselt on vanglas elektriseadme kasutamise tasu arvestamine võimsuspõhine, mitte kulupõhine. Seega nii Tartu Vangla kui ka halduskohus leidsid õigesti, et kuna kaebaja televiisori võimsus on 36 W, siis tulenevalt VSkE § 59¹ lg 1 p-st 2 on kaebajal kohustus isikliku televiisori kambris kasutamise eest tasuda 2,23 eurot kuus. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
  8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A.B. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.
  9. a otsuse muutmata.
  10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus elektriohutuse alaste eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub käesolevas asjas vajadus. Käesolevas asjas on vaidlus vangistusõiguse kohaldamise üle, nagu ka halduskohus vaidlustatud kohtuotsuses õigesti märgib.
  11. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes

§ 118lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 1 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32010R1062&from=ET 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.