KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 03.07.2018 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-18-4570 (18230200199) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

§ 75

lg 1 kohustada Herkki Peenoja järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 1 kohus määrab, et Herkki Peenoja on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.

§ 75

lg 2 p 8 kohus määrab, et Herkki Peenoja on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 7.

§ 75

lg 2 p 5 kohus määrab, et Herkki Peenoja on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma narkosõltuvus ravile kuni raviarsti otsustuseni, et ravi pole enam vajalik.

1. Määrata Herkki Peenoja katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Herkki Peenojale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.07.2018.a.
3. Kohaldada lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 järgi ja võtta Herkki Peenojalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
4. Välja mõista Herkki Peenojalt sundraha 750,00 eurot, kaitsjatasu 205,00 eurot ning joobetuvastamise kulu 167,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1122,00 tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 93,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Herkki Peenoja, 1-18-4570, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu 3 Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Herkki Peenoja kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Esitatud süüdistus: Herkki Peenoja süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.02.2018 kella 06.23 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis (narkojoove – THC-COOH, amfetamiin, MDMA). Sellise käitumisega rikkus Herkki Peenoja liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Herkki Peenoja pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - tunnistaja X1 ütlused (tlk. 15); - Herkki Peenoja ütlused (tlk 17); - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (tlk. 1-3; 7); Iseloomustavad andmed: - Karistusregistri väljavõte (tlk 8); - Pärnu Maakohtu 01.12.2016 (1-16-10622) ja 07.11.2016 (1-16-8664) otsused (tlk. 11-14); - Harju Maakohtu 05.06.2017 (1-16-10622) kohtumäärus (tlk. 14a-14b); - Õiendid (tlk. 18-19; 21-21a). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Herkki Peenojale süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Raskendavad asjaolud puuduvad. Tuvastatud on 3 erinevat narkootilist ainet, leitud on ka kanepipiip. Vähetähtskaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et Herkki Peenoja on varem korduvalt nii väärteokoras kui ka kriminaalkorras karistatud, sealjuures kandnud reaalset vangistust. Prokurör taotles Herkki Peenoja süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks. Samuti palus välja mõista menetluskulud. Süüdistatava seisukoht: Herkki Peenoja tunnistas kohtuistungil oma süüd ning avaldas kahetsust. Selgitas, et oli enne rooli istumist tarvitanud kanepit. Läks politseiauto juurde ning palus võimalust puhuda alkomeetrisse. Kuna puhus nulli, siis otsustas rooli istuda, kuid hotelli juurde jõudes peeti ta kinni. Kuna politsei tuvastas tal narkojoobe, siis toimetati ta Wismari haiglasse. Ei õigusta enda tegu, kahetseb. Soovib, et talle jäetakse juhtimisõigus alles, kuna vajab seda väga Soomes töötades. Nõustub vajadusel minema uuesti sõltuvusravile. Menetluskulud palub ajatada. 4 Viimases sõnas lisas Herkki Peenoja, et tegelikult ei saa inimesed aru sellest, et kui kanepit proovida, siis ei tunne selle mõju ja toimest ei saa aru. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, vaidlust ei ole selles, et isik oli autoroolis. Küsimus on isiku süüs. Prokurör tõi esile, et Herkki Peenoja oli korraga kolme erineva aine joobes. Vaidlust pole, et ta neid aineid mingil hetkel tarvitanud oli. Samas on tlk. 15 pöördel politseiametniku ütlused, kus politseiamentik ütleb, et kiirtest, mida ta süüdistatavale tegi, reageeris ainele amfetamiin. See on märk, et juhtimise ajal oli Herkki Peenoja amfetamiini mõju all. Kuigi varem oli ta tarvitanud kanepit, siis selle mõju oli sel hetkel lakanud. Samas on igasugune narkootilise aine joobes juhtimine kuritegu, pole numbrilisi aineid, kas oli kerge joove, keskmine või raske. Kuigi tema kaitsealune on varem karistatud, on kuriteod olnud teistsuguse iseloomuga. Isiku süüd kergendab kahetsus ning palub arvestada selle mõjuga süüdistatava alealisele lapsele. Juhtimisõiguse äravõtmine võib tuua Herkki Peenojale sissetuleku kadumise, kuna tööd tehes ta vajab juhtimisõigust. Palub menetluskulud ajatada. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et Herkki Peenoja süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ning soovis ütlusi anda. Süüdistatav selgitas kohtus, et tunnistab oma süüd nimetatud kuriteos. Andis ütluseid, et oli enne rooli istumist tarvitanud kanepit. Peale pidu läks politseiauto juurde sooviga alkomeetrise puhuda. Kuna alkomeeter näitas nulli, siis otsustas autoga sõita. Hotelli juurde jõudes peeti ta aga kinni ning tehti test, mis näitas joovet. Ta viidi Wismari haiglasse uuringutele. Ei õigusta oma tegu. Tunnistaja X1 on andunud ütluseid (tlk. 15) selle kohta, et tema olles 24.02.2018 tööl politseiteenistuses koos abipolitseinik T. Mga nägid kella 06:23 ajal xxx juures, sõidusuunaga Valli tänav, liikumas sõiduautot Audi A6, r/n XXX XXX ning nad otsustasid selle peatada. Tuvastasid, et sõidukit juhtis Herkki Peenoja (ik 38902284220), kellel esines narkojoobele viitavad tunnused: suurenenud pupillid, koordinatsioonihäired, seosetu jutt. Isik selgitas neile, et tuli peolt, kus talle segati midagi joogi sisse. Visuaalselt auto kindalaegast kontrollides leidsid kanepipiibu, mille kohta isik selgitas, et see kuulub temale. Narkojoobe tuvastamiseks kasutasid Herkki Peenoja suhtes indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne–reageeris ainele amfetamiin. Uriiniproovi võtmiseks toimetasid Herkki Peenoja Wismari haiglasse. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (tlk.3) nähtub, et 24.02.2018 toimetati Herkki Peenoja Wismari haiglasse uuringutele narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse väljaselgitamiseks. Uuringu tulemusel tuvastati Herkki Peenoja uriinist tetrahüdrokannabinooli (THC), metaboliit karboksütetrahüdrokannabinool (THC-COOH), amfetamiin, MDMA ainete sisaldust. Terviseseisundi kirjeldamise protokollist (tlk.2) nähtub, et 24.02.2018 kella 06:52 ajal teostati Herkki Peenoja suhtes läbivaatust, mille käigus tuvastati tal liigutuste häiritust, kärsitust, jutukust ning hajevil olekut. Isiku pupillid olid suurenenud. 5 Kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni hinnangu kohaselt (tlk. 7), et lähtudes 24.02.2018 kell 06:52 terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 75/35 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (uuritava välimus ja käitumine: jutukus, käsitu, vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus, silmade sidekestade punetus; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: laiad valgusrekatsioon puudub; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirhjoonel raskustega, sõrme-nina katse ataktilisus, täpsemad liigutused häiritud; värin sõrmedes: nõrk; neuroogiline leid: hajevil; oma sõnade järgi tarvitas umasteid või alokoholi, oli mafetamiini tarvitanud) ja joobesiesundi tuvastamise saatekirjast nr 270T fikseeritud uriinist leitud ainetest (tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit karboksütetrahüdrokannabinool (THC-COOH), amfetamiin, MDMA), esineb uuritaval Herkki Peenoja narkootilise, prühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et Herkki Peenoja on andnud ütluseid, et ta oli eelnevalt taritanud kanepit ning asjas kogutud teised tõendid (nt. joobesiesundi tuvastamise saatekiri) viitavad sellele, et Herkki Peenoja oli tarvitanud ka teisi narkootilisi aineid, ei oma see käesoleval hetkel olulist tähtsust; nii kanepi kui ka Herkki Peenoja uriinist leitud teiste ainete näol on tegemist narkootliste ainetega. Kohtu hinnangul on antud asjas tõendamist leidnud, et Herkki Peenoja juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Herkki Peenoja on andnud ütlusi, et oli enne autorooli istumist tarvitanud kanepit. Kohtu hinnangul pidi Herkki Peenoja teadma, et tal võib esineda seoses narkootiliste ainete tarvitamisega narkojoove. Herkki Peenoja andis kohtuistungil ütluseid, et tundis ennast peol peale kanepi tarvitamist ning Jäägermeistri joomist halvasti. Kahtles oma olekus ning soovis seetõttu alkomeetrisse puhuda. Seega Herkki Peenojal tegutses otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Herkki Peenoja toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Herkki Peenoja näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. Kohtu hinnangul tuleb Herkki Peenoja kahetsust arvestada asjas kergendava asjaoluna: isiku kahetsus paistis kohtuistungil siirana, oma tegu ta ei püüdnud õigustada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Herkki Peenoja süü suuruse osas märgib kohus, et see on kohtu arvates keskmisest suurem. Arvestada tuleb asjaoluga, et Herkki Peenoja juhtis mootorsõidukit olles narkojoobes. Kuigi karistusregistri väljavõtte kohaselt on Herkki Peenojal 4 kehtivat kriminaalkaristust, ei ole ta karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Herkki Peenojale mõisteti viimati karistus Pärnu Maakohtu 01.12.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 1 järgi. Kohus märgib, et kuivõrd inkrimineeritava süüteo puhul on seadusandja ette näinud karistusena ka 6 rahalist karistust, siis tõusetub esmalt vältimatult küsimus, kas Herkki Peenoja puhul on võimalik karistusena kohaldada rahalist karistust. Kohus, hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, leiab, et Herkki Peenoja suhtes ei ole rahaline karistus otstarbekas, vaatamata asjaolule, et isikul on olemas töökoht ning kindel sissetulek. Vähetähtskaks asjoluks ei saa siin lugeda seda, et Herkki Peenoja on varem 4-l korral kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on ta süüdi mõistetud 8-l korral ja seda rahatrahvidega, mis on osaliselt jäetud tasumata. Kohtu hinnangul, arvestades Herkki Peenoja süü suurust ning tegu, on põhikaristuse eesmärk täidetud 1 aasta pikkuse vangistusega. Kohus ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et Herkki Peenoja on toime pannud ohtliku teo. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit nii vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna, tuleb sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Kohtu hinnangul vastab Herkki Peenoja süü suurusele ja karistuse eesmärkidele 1 aasta pikkune vangistus – tegemist on sanktsiooni alumisse kolmandikku jääva karistusega. Samas leiab kohus, et isikule mõistetav vangistus on otstarbekas jätta täitmisele pööramata KarS § 74 sätteid järgides. Kohtu hinnangul võib Herkki Peenoja allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele ning kontrollile avaldada positiivset mõju. Samuti on Herkki Peenoja puhul vältimatu katseajaks lisakohustuste määramine KarS § 75 lg 2 p 2 1, 5, 8 alusel. Narkootikume tarbida armastavale isikule (vt. kahtlustatava ütluseid) võib mõjuda distsiplineerivalt keeld tarvitada katseajal narkootikume, minna narkovastasele ravile ning osaleda sotsiaalprogrammis, võivad avaldada head mõju isiku vaadetele ning eluga hakkamasaamisele üldisemalt. Katseaja pikkuse osas märgib kohus, et Herkki Peenoja isikuomadustest tulenevalt ei saa see olla minimaalne vaid riiklik kontroll tema tegevuse üle peab olema mõnevõrra pikem. Herkki Peenoja näol on tegemist isikuga, kes omab juhtimisõigust (vt. õiendit tlk.18). Prokurör taotles kohtuistungil Herkki Peenoja lisakaristuse äravõtmist kuueks kuuks. Süüdistatav Herkki Peenoja palus lisakaristus jätta kohaldamat. Kohus nõustub prokuröriga, et Herkki Peenoja näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on tingimata vajalik kohaldada lisakaristust, juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuid arvestades asjaolu, et Herkki Peenoja ei ole varem toime pannud samalaadset kuritegu, on lisakaristus täidetud ka juhtimisõguse äravõtisega ja seda 3 kuuks. Kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul aktualiseerub seetõttu, et põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Lisakaristus täidab ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, samuti esineb isiku puhul tema käitumist arvesse võttes negatiivne tulevikuprognoos selles, et ta võib edaspidi toime panna sarnaseid süütegusid ja osutuda ohtlikuks kaasliiklejate (kuid ka iseenda) elule, tervisele ja varale. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Antud juhul tuleb lisakaristuse kohaldamisel arvestada sellega, et Herkki Peenoja süü oli keskmisest suurem: isik asus rooli olles eelnevalt narkootikume tarvitanud. Kohus leiab, et Herkki Peenojale on juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks vältimatult vajalik, kuna see on piisav teda mõjutamaks edaspidi hoiduma sarnaste kuritegude toimepanemisest. 7 Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:
5. Süüdi mõista Herkki Peenoja KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
6. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Herkki Peenojal tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus.
7. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata Herkki Peenojale mõistetud karistust täitmisele, kui Herkki Peenoja ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4.

§ 75

lg 1 kohustada Herkki Peenoja järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 1 kohus määrab, et Herkki Peenoja on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.

§ 75

lg 2 p 8 kohus määrab, et Herkki Peenoja on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 7.

§ 75

lg 2 p 5 kohus määrab, et Herkki Peenoja on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma narkosõltuvuse ravile kuni raviarsti otsustuseni, et ravi pole enam vajalik.

1. Määrata Herkki Peenoja katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Herkki Peenojale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.07.2018.a.
3. Kohaldada lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 järgi ja võtta Herkki Peenojalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 , 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 750,00 eurot. Herkki Peenojale on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 205,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Herkki Peenoja suhtes oli joobeseisundi tuvastamise kulu kogusummas 167,00 eurot, mis on rahuldatud. Kaitsja ning süüdistatav taotlesid kohtus osalist menetluskulude ajatamist. Esmalt märgib kohus, et käesolevas puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmises. Herkki Peenoja näol on tegemist töövõimelise isikuga, kellel on olemas ametlik sissetulek. Kohus leiab, et käesolevas asjas on aga põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. 8 Arvestades menetluskulude suurust, võib menetluskulude kohene tasumine tuua kaasa täitemenetluse. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul Eeltoodu alusel tuleb Herkki Peenojalt välja mõista sundraha 750,00 eurot, kaitsjatasu 180,00 eurot ning joobetuvastamise kulu 167,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1122,00 tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 93,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Herkki Peenoja, 1-18-4570, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/