ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusest ning vanglale esitatud pöördumisest järeldub, et kaebaja eesmärgiks on lugeda igal tööpäeval värskeid üleriigilisi ajalehti. Kaebusega seotud asjaolude pinnalt on ilmne, et vaidluse materiaalõiguslik sisu on seotud vangla kohustamise nõudega (väljastada kaebajale igapäevaselt üleriigilisi ajalehti). Vaideotsuse tühistamise nõue ei ole praegusel juhul lubatav, kuna see ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (vrd
Kuivõrd ka kohustamisnõue tuleks tagastada, ei ole kaebuse käiguta jätmine ning haldus- ja vaidemenetlust (pöördumise liigitamine, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise hindamine jne) puudutavate konkreetsete küsimuste analüüsimine põhjendatud ega menetlusökonoomilistel kaalutlustel otstarbekaks. Isegi siis, kui pidada kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks, on kaebaja õiguste võimalik riive vähese intensiivsusega. Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 1 kohaselt tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavatele igapäevaselt värskete ajalehtede lugemise võimalus, mistõttu ei saaks kohus sellist kohustamiskaebust ka rahuldada (vrd ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2012 otsus nr 3-3-1-7711). VangS § 30 lg-st 1 järeldub, et kinnipeetavatele peab olema tagatud võimalus lugeda mõistlikul määral ja mõistliku ajavahemiku järel üleriigilisi ajalehti ja ajakirju. Vastustaja 04.05.2018 vastusest nr 5-18/18/9556-2 nähtub, et keskmiselt antakse kambrisse kaks ajalehte nädalas. Sellise regulaarsusega ajalehtede väljastamist saab pidada piisavaks. Ka siis, kui kaebaja tõepoolest mõnel vastustaja nimetatud kuupäeval ajalehte lugeda ei saanud, on võimalik riive väheintensiivne. Kaebaja väidete usutavust vähendab ning võimaliku riive vähesele intensiivsusele viitab ka see, et haldusasjas nr 3-18-936 vaidlustas kaebaja muu hulgas vanade ajalehtede kambrist äravõtmise. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole menetlusabi taotluse sisuline läbivaatamine vajalik. 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab üldjoontes
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaebaja taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses ära vastustajat.
Kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on vähene ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse
S § 30 lg 1 järgi peab vangla tagama kinnipeetavatele üleriigiliste lehtede lugemise võimaluse. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavatele igapäevaselt värskete ajalehtede lugemise võimalust. Tallinna Vangla 04.05.2018 vastusest nr 5-18/18/9556-2 nähtub, et vangla on kaebaja kambrisse väljastanud ajalehed keskmiselt kahel korral nädalas. Nõustudes halduskohtuga, peab ka ringkonnakohus sellist ajalehtede väljastamise sagedust piisavaks ja mõistlikuks. 12. Ringkonnakohus jätab V.T määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.07.2018 määruse muutmata. Kaebaja taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääb läbi vaatamata ning taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.