3-17-1545/68

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Menetlustoiming 3171545

1. september 2018 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Jüri Põld ja Viive Ligi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsus X kassatsioonkaebus Esialgse õiguskaitse kohaldamine RESOLUTSIOON Keelata Politsei- ja Piirivalveametil X Eestist väljasaatmine haldusasja nr 3171545 menetluse lõpuni. ASJAOLUD JA KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tunnistati X (kaebaja) kriminaalasjas süüdi ja talle mõisteti vangistus 3 aastat ja 11 kuud, mille hulka arvati eelvangistus. Karistusaja alguseks luges kohus
7. aprilli 2014, vangistuse lõpptähtpäev oli
8. märts
10. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas
11. juuli
12. a otsusega kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks kuulus sundtäitmisele kaebaja vabanemisel kinnipidamisasutusest.
13. Kaebaja vaidlustas PPA otsuse halduskohtus. Tartu Halduskohus rahuldas
14. oktoobri
15. a otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas PPA otsuse sissesõidukeelu kohaldamise osas. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Kaebaja ja PPA esitasid apellatsioonkaebused, mille Tartu Ringkonnakohus võttis menetlusse.
17. detsembril 2017 jõustus Tartu Ringkonnakohtu
18. detsembri
19. a määrus kriminaalasjas nr 1148143, mille alusel vabastati kaebaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Sama määruse alusel määrati talle katseaeg kuus kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning teda kohustati muuhulgas elama katseajal alaliselt määruses nimetatud aadressil. Katseaeg lõppes
20. juunil
22. Tartu Ringkonnakohtu
23. juuni
24. a otsusega jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldati PPA apellatsioonkaebus. Samal kuupäeval tegi ringkonnakohus määruse, millega jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, põhjendades seda asjaoluga, et kaebaja apellatsioonkaebus jäeti otsusega rahuldamata. 2 3-17-1545
25. Kohus võib teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimene lause). Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul tegu sellise olukorraga.
26. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba on tunnistatud kehtetuks ning talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeeluga. Vaidlus nende õiguspärasuse üle jätkub Riigikohtus. Kaebaja viibimisel kinnipidamisasutuses ja katseajal oli tema Eestis viibimise õiguslikuks aluseks kohtulahend (VMS § 43 lg 1 p 5, lg 3). Alates katseaja lõppemisest
27. juunil 2018 puudub kaebajal seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning seega ei ole välistatud toimingute sooritamine kaebaja Eestist väljasaatmiseks. Kuna väljasaatmine võib oluliselt raskendada kaebaja õiguste kaitset, tuleb keelata PPA-l kaebaja Eestist väljasaatmine haldusasja nr 3171545 menetluse lõpuni (HKMS § 251 lg 1 p 2, § 249 lg 4). Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja õigus viibida Eestis ja oma kohtumenetluse juures kaaluvad praegusel juhul üles avaliku huvi vaidlustatud otsuse täitmiseks (HKMS § 249 lg 3). Nele Parrest, Jüri Põld, Viive Ligi