KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 24. august 2018, Tartu Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Taotluses märgiti järgnevat. 2.1.

§ 361

lg 2 p 1 kohaselt võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks. Sama sätte p 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Isikul puudub välisriigi reisidokument või muu isikut tõendav dokument. Isiku samasus on tuvastatud, kontrollitud isiku ütluste ja muude tõendite alusel. Ilma ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab. Vajalik on isiku kinni pidamine seni, kuni isikusamasuse kontroll ja isiku tuvastamine on lõpuni viidud. 2.2.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Põgenemisohuna käsitletakse ka seda, kui esinevad VSS §-s 68 nimetatud asjaolud. Isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, kuna ta saabus Eestisse ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont koos grupi isikutega selleks mitteettenähtud kohas. PPA-l on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses ja kodakondsuses. 2.3.

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik esitas varjupaigataotluse alles tunde pärast kinnipidamist. Tõsimeelse sooviga taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, oleks isik võinud saabuda seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti ning teha seda seal.

1. Haldusasjas
2. juulil 2018 toimunud istungil selgitas Jahan Zaib, et kokkulepe agendiga oli jõuda teise kohta, agent aga viis mujale. Tal on väikesed lapsed, kes vajavad toitmist. Hetkel ei ole muud võimalust, kui siin olla ja tööd teha. Agent lubas ta saata Poolast Saksamaale, kus ta pidi varjupaika taotlema. Agendid väitsid Venemaal, et Poolas ja Saksamaal on hea elu. Koduriigis oli oht elule. Pood pandi põlema ja ta pidi ennast varjama.
3. Tartu Halduskohtu
4. ja
5. juuli
6. a määrustega anti luba Jahan Zaibi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates
7. juulist kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjendustes leiti järgnevat. 4.
8. Isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Isiku isikusamasus on tuvastatud tema enda ütluste ja muude tõendite alusel, kuid ilma välisriigi reisdokumendi või muu isikut tõendava dokumendita ei saa PPA olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab. Seega on vaja kontrollida tema isikusamasust ja kodakondsust. Halduskohus pidas oluliseks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. 4.
9. Esineb põgenemise oht, kuivõrd isik on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult.

§ 361

lg 21 kohaselt käsitatakse

§ 361

lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p-de 3 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemisohtu kinnitab ka isiku eelnev käitumine, Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Halduskohus pidas tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaamise vältimiseks, kuna isik ei ole üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ega esitanud teistes Euroopa Liidu riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi, miks ta tegelikult rahvusvahelist kaitset vajab. Halduskohus leidis, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik eelnevalt nimetatud asjaolusid arvesse võttes. 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Jahan Zaib esitas Tartu Halduskohtu
2. ja
3. juuli
4. a määrustele määruskaebuse. Määruskaebuses leitakse järgnevat. 5.
5. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud kinnipidamise proportsionaalsust. Kinnipidamise mõõdukuse hindamisel tuleb arvesse võtta, et see võib süvendada juba varasemalt tekkinud psühholoogilisi ja emotsionaalseid häireid. Jahan Zaibi ähvardas koduriigis oht elule, teda ja tema pere ähvardati korduvalt ning juuksurisalong pandi põlema. Kaebaja oli pikaajaliselt sunnitud elama hirmu ja ärevuse all ning end tagakiusajate eest varjama. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku hinnangul on kolm eesmärki, mille puhul varjupaigataotleja kinnipidamine võib olla konkreetsel juhul vajalik ja mis on üldiselt kooskõlas rahvusvahelise õigusega – selleks on avaliku korra, rahva tervise või riigi julgeoleku kaitse. Ühtegi neist kolmest eesmärgist kaebaja puhul ei esine. Kinnipidamise põhjendatuse ja proportsionaalsuse hindamise osana tuleb kaaluda alternatiive kinnipidamisele. Sisuliselt ei ole seda asjaolu kaalutud. 5.
6. Kaebaja on käesolevaks hetkeks esitanud oma isikut tõendava dokumendi koopia PPA-le, mistõttu ei ole enam kahtlust tema identiteedis ega kodakondsuses (

§ 361

lg 2 p-d 1 ja 2).

§ 361

lg 2 p 4 kohaldamise aluseks on põgenemise oht, mille olemasolu on kohus ebaõigesti hinnanud. Varjupaigataotlejate ebaseaduslik riiki sisenemine või riigis viibimine ei anna automaatset õigust isikut kinni pidada või mingil muul moel tema liikumisvabadust piirata. Halduskohus ei ole arvesse võtnud, et varjupaigataotlejad on sageli sunnitud sisenema riigi territooriumile eelneva loata. Jahan Zaib väitis kohtuistungil, et kodumaal ähvardas teda oht elule. Ta saabus Eestisse Venemaalt, mitte mõnest teisest Euroopa Liidu riigist, seega ei saa talle ette heita, et ta pole esitanud teistes Euroopa Liidu riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. 6. PPA vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 6.1. Isik peeti kinni

§ 361lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel.

Halduskohtu istungil ei ilmnenud ühtegi uut asjaolu, mis oleks menetluses tähtsust omanud. Isik sisenes riiki ilma reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita. Isik on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt. Isik saabus Eestisse Venemaalt, kuhu oli läinud vaatama jalgpalli MM-i. Sinna reisides olevat tal olnud pass ja FAN ID, aga enne piiri ületamist andis ta need ära. Järelikult saabus isik siia territooriumilt, kus tema elu ei olnud ohus. Ei nähtu objektiivseid põhjuseid, miks isik ei üritanud leida seaduslikke teid Eestisse ja Euroopa Liitu saabumiseks. 6.2. Isik lahkus enda esialgse jutu põhjal kodumaalt majanduslikel põhjustel. Tegelik sihtkoht oli Saksamaa. Kui isik peeti ebaseaduslikul piiriületusel kinni, ei taotlenud ta koheselt varjupaika, vaid esitas selle taotluse alles siis, kui talle selgitati ebaseadusliku piiriületamisega seonduvaid asjaolusid. PPA leiab, et isiku puhul esineb põgenemise oht.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole piisavalt tõhusad. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel, kuid isik ei ole seda oma käitumisega PPA-s tekitanud. 6.3. Praeguseks hetkeks on isik esitanud PPA-le oma isikut tõendava dokumendi koopia. Tegemist on Pakistani ID-kaardi koopiaga. Dokument on ühe tõendina abiks isiku ja tema kodakondsuse tuvastamisel, kuid selle ehtsust ei ole võimalik kontrollida. Isik ei esitanud dokumendi koopiat ametnikele esialgse menetluse käigus ega ka kohtuistungil. Dokumendi puudumine on levinud praktika tagasisaatmise raskendamiseks. Isiku käitumine viitab, et isik ei pruugi teha ametnikega koostööd, kui see talle otseselt kasulik ei ole. Isiku võib kinni pidada ka vaid ühel

§ 361lg-s 2 nimetatud alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 3
2. PPA taotluses on isiku kinnipidamise alustena toodud

§ 361

lg 2 p-d 1, 2, 4 ja 5.

§ 361

lg-s 2 toodud kinnipidamise alused ei pea esinema kumulatiivselt, vaid piisab, kui neist esineb ka ainult üks. Seetõttu ei saa järeldada sellest, et isik on praeguseks esitanud PPA-le oma ID-kaardi koopia, seda, et oleksid ära langenud

§ 361lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alused.

Ilmselt on PPA-l tekkinud kahtlus, kas esitatud dokumendi koopia on autentne, kuna isik ei esitanud seda PPA-le kohaselt, vaid pärast seda, kui ta oli juba kinnipidamiskeskusesse paigutatud. Seega ei pruugi isiku enda dokument võtta ära veel kahtlust isikusamasuse ja kodakondsuse osas. Isiku käitumine ja antud ütlused menetluse vältel ainult kinnitavad tekkinud kahtlust. 9. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et esineb põgenemise oht. Halduskohus on arvestanud asjaoludega, mis põgenemise ohtu kinnitavad ning ei ole vastavale alusele tuginenud automaatselt, st teinud järeldust vaid seetõttu, et isik sisenes riiki ebaseaduslikult. Isik on ise väitnud, et tal on väikesed lapsed, kelle ülalpidamiseks on vaja sissetulekut ning et tema eesmärk oli jõuda Saksamaale, kus olevat hea elu. Agent aga toimetas nad mujale. Isik sisenes Eestisse Venemaa kaudu. Venemaa ei kuulu küll Euroopa Liitu ja ilmselt oli Eesti esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu isik reisi vältel sattus, ei tähenda see seda, et tõsise varjupaigasoovi olemasolul ei oleks taotlust saanud esitada Venemaal. Pigem on isiku näol tegemist majanduspõgenikuga, kes otsib endale paremaid elamistingimusi. Ka Venemaal viibis isik jalgpalli MM-i ajal FAN ID-ga ning pigem on isik ära kasutamas asjaolu, et see võimaldab isikul Venemaal viibida ning geograafilise läheduse tõttu Euroopale on lihtne siseneda Euroopa Liitu ja paluda seal varjupaika. On usutav, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmine võib kaasa tuua isiku põgenemise mõnda teise riiki. Isiku majutuskeskusse paigutamine ei pruugi põgenemise ohtu sama tõhusalt ära hoida, kuna kinnipidamiskeskuses on ametnikel parem kontroll isiku viibimise ja tegevuste üle, kui seda on majutuskeskuses (vt nt VSS § 261,

§ 34, § 363 lg 1).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea varjupaigataotleja kinnipidamiseks esinema selgesõnaliselt määratletud ohtu avalikule korrale, rahva tervisele või riigi julgeolekule ning nende õigushüvede otsest kaitsmisvajadust, kuigi riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmine on eraldi alusena välja toodud ka nimetatud sätte p-s
2. Samas tagavad ka muud kinnipidamise alused kaudselt nende õigushüvede kaitsmist ning neid ei saa kuidagi pidada vastuolus olevateks rahvusvaheliste õigusaktidega.
3. Eeltoodust tulenevalt jääb Jahan Zaibi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. ja
5. juuli
6. a määrused muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4