Obsah (4)

§ 37§ 68§ 42§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 34 lg 3 alusel tuleb kaebaja lugeda majandustegevusest täielikult loobunuks. Sellest tulenevalt puudub OÜ-l Vollmond kütuse müügi tegevusloa vajadus. Tulenevalt asjaolust, et OÜ-l Vollmond on esitamata MTA 27.04.2015. a otsusega määratud käibemaksutagatis, on MTA-l õigus kütuse müügi tegevusluba kehtetuks tunnistada

§ 37lg 2 p 2 alusel.

1. OÜ Vollmond esitas 02.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 30.12.
2. a otsuse nr 12.2-7/00164-3 resolutsiooni p
3. Kaebuse põhjendused:

§ 37

lg 2 p 2 eeldab, et MTA on alustanud ettevõtja tegevusloa täitmise suhtes kontrollimenetlust ja tuvastab mingi nõude olulise rikkumise. Kaebaja suhtes kontrollimenetlust alustatud ei ole ning temalt ei ole küsitud mingeid andmeid või dokumente. MTA ei teinud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist kaebajale ettekirjutust viia oma tegevus kooskõlla tegevusloaga seotud majandustegevuse nõuetega. MTA andis kaebajale läbi otsuse 30.12.2016 (reede) teada, et 02.01.2017 (esmaspäev) on tema kütuse müügi tegevusluba kehtetuks tunnistatud. See on ebamõistlikult lühike tähtaeg. Otsus on sisuliselt põhjendamatu, 2 kuna kaebajalt nõutud tagatise suurus on tuletatud 12.11.

1. a maksuotsusega pandud maksukohustuse suurusest, kuid maksuotsuse üle vaidlus on pooleli (nr 3-16-339). Kui kaebaja on vaidluses edukas, siis kaovad etteheited maksuvõlast ja tagatise suurus kuulub vähendamisele.
2. MTA esitas 02.02.
3. a vastuse kaebusele, milles ta palus jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: MTA on läbi viinud kontrollimenetluse. Kuivõrd MTA-l olid otsuse tegemiseks kõik vajalikud asjaolud teada, siis puudus vajadus kaebajalt midagi täiendavat nõuda. Seaduse alusel nõutud tagatise esitamata jätmist saab pidada majandustegevuse nõude oluliseks rikkumiseks. Otsuses on näidatud asjaolud, miks kaebaja ei suuda majandustegevuse nõuet täita ka edaspidi, seega puudus vajadus teha kaebajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. Kaebaja tagatist suurendati MTA 27.04.
4. a otsusega ja tagatise esitamise tähtaeg oli 20.05.
5. Otsusest on selgelt äratuntavad MTA kaalutlused otsuse tegemiseks.
6. Tartu Halduskohus jättis 15.02.
7. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kuna tagatise olemasolu kuulub tegevusloa kontrollieseme hulka, siis saab tagatise esitamata jätmine olla aluseks kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Algne tähtaeg 2 323 500 euro suuruse tagatise esitamiseks oli 20.05.
8. Kohtuasjas nr 3-15-1246 oli kaebajal võimalik saavutada esialgse õiguskaitse kohaldamine, esitades 100 000 euro suuruse tagatise, kuid kaebaja seda ei teinud. Vaidlus tagatise nõude õiguspärasuse üle lõppes 24.10.
9. Kaebaja ei ole esitanud 2014-
10. a majandusaasta aruandeid ja kaebajale on tehtud hoiatus äriregistrist kustutamise kohta. Eeltoodu põhjal luges MTA õigesti ilmseks, et ka täiendava tähtaja andmise korral ei esita kaebaja 2 323 500 euro suurust tagatist. Kaebaja ei ole kaebuses avaldanud valmisolekut nõutud tagatise esitamiseks. Kaebajal puudus alus arvata, et pärast vaidlusi tagatise esitamise kohustuse, tagatise suuruse ja tegevusloa peatamise üle, mis lõppesid kaebaja kaotusega, on kaebajal võimalik jätkata majandustegevust tagatist esitamata. 2) MTA teatas 18.11.
11. a kirjaga kaebajale, et on asunud menetlema kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. MTA edastas kaebajale otsuse projekti ja andis kaebajale võimaluse esitada oma vastuväited (tl 39-40, 42). Kaebaja esitas vastuväited (tl 41), mida MTA on otsuses käsitlenud. Seega toimus haldusmenetlus ja kaebaja kuulati ära. Olukorras, kus pooled vaidlevad kaebaja õiguse üle tegutseda kütuse müüjana alates
12. a, puudus vajadus pikema või põhjalikuma haldusmenetluse järele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13. OÜ Vollmond esitas 19.03.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.02.
14. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebaja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) MTA ei teinud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsust kaebajale

§ 68

lg-s 1 sätestatud ettekirjutust viia tegevusloaga seotud majandustegevus nõuetega kooskõlla. Sellega rikkus MTA seadust. Ka ei teinud MTA ettekirjutust ega andnud mõistlikku tähtaega tagatise maksmiseks. Ebamõistlikult lühikeste tähtaegadega tegutsemine on äriühingu suhtes pahatahtlik. 2) MTA ei ole otsuses lähtunud

§ 422. lausest.

MTA otsuses ei leidu põhjendusi, mille kohaselt olevat ilmne, et kaebaja ei täidaks tehtavat ettekirjutust. Kohtumenetluses kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja põhjendused (

§ 422. lause eeldused) peavad sisalduma haldusaktis.

MTA on asunud põhjendusi andma kohtumenetluses ja halduskohus on nende väidetega lihtsalt nõustunud. MTA tegi otsuse andmisel menetlusliku 3 vea ja selliseid minetusi ei ole võimalik kohtumenetluses parandada. Halduskohus ei saa hakata

§ 422. lause eeldusi tuletama.

1. MTA esitas 17.04.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) MTA jääb varasemate seisukohtade juurde. MTA otsuses (p 1.3.2) on ära näidatud asjaolud, miks kaebaja ei suuda majandustegevuse nõuet täita ka edaspidi, seega puudus vajadus teha kaebajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. 2) Apellatsioonkaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 nõuetele ja sel juhul HKMS § 187 lg 3 p-le 7 tuginedes tagastatakse apellatsioonkaebus. Lisaks esineb apellatsioonkaebuse tagastamiseks alus HKMS § 187 lg 3 p 5 näol, kuna ettekirjutuse tegemata jätmine ei saanud rikkuda isiku subjektiivseid õigusi, sest puudub vaidlus selles, et isiku tegevusluba oli enne kehtetuks tunnistamist peatatud ja kaebajal puudus majandustegevuse võimalus kütuse käitlejana juba enne MTA otsuse väljastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja kohtumenetluse norme ning õigesti hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 6-13) ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tunnistas MTA 30.12.
4. a otsusega OÜ Vollmond kütuse müügi tegevusloa kehtetuks

§ 37

lg 2 p 2 alusel tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude olulise rikkumise tõttu - kaebajal oli esitamata MTA 27.04.

1. a otsusega määratud tagatis summas 2 323 500 eurot. Viidatud normi kohaldamise eeldused on seega järgmised: 1) rikutud on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat majandustegevuse nõuet; 2) rikkumine on oluline.
2. Halduskohus on asjakohaselt viitega VKS § 3 lõikele 3 selgitanud, et kütust võib müüa vaid äriühing, kes on esitanud MTA-le VKS §-s 41 nimetatud tagatise, mistõttu on tagatise olemasolu tegevusloa kontrollieseme nõudeks (otsuse p-d 6-7). Seda ei vaidlusta ka kaebaja.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et tagatise esitamata jätmisega rikkus kaebaja majandustegevuse nõuet oluliselt.

§ 38

lg 2 kohaselt on majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivad ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine. Seega tuleb olulise rikkumise tuvastamiseks hinnata nii ettevõtja võimet tagada majandustegevuse nõude täitmist kui ka rikkumisest johtuda võivat ohtu või kahju. Isiku suutmatust majandustegevuse nõuet täita võib reeglina eeldada, kui tegemist on vältava või korduva samalaadse rikkumisega. 4 Halduskohus on Riigikohtu lahendile (RKPJK 31.01.

1. a otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p 53) tuginedes õigesti leidnud, et VKS alusel määratava käibemaksu tagatise eesmärgiks on vähendada maksupettuste toimepanemist ja parandada vedelkütuse tehingutest tasumisele kuuluvate maksusummade riigieelarvesse laekumist (vt ka RKHK 07.02.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-72-16, p-d 15, 17). Õige on ka halduskohtu sedastus, et maksude laekumise tagamine on oluline avalik huvi
3. Sellele on õigesti oma otsuses tuginenud ka MTA (vt otsuse p 1.3.2 teine lõik). Eeltoodust lähtudes ei saa alahinnata tagatise maksmata jätmisest tulenevat võimalikku kahju. Käesoleva haldusasja asjaolud viitavad üheselt ka sellele, et kaebaja ei ole seni suutnud ega suuda ka edaspidi tagada majandustegevuse nõude täitmist, so esitada MTA-le nõutavas suuruses tagatist. Halduskohus leidis, et tegemist on vältava rikkumisega (otsuse p 8). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Halduskohus märgib õigesti, et 2 323 500 euro suuruse tagatise esitamise algne tähtaeg oli 20.05.2015 ning puuduvad andmed, et kaebaja oleks tagatise esitanud (otsuse p 9). Kohtuvaidlus tagatise määramise üle, mille tulemusena jäi kaebus MTA 27.04.
4. a otsuse peale rahuldamata, lõppes küll alles 24.10.2016 Riigikohtu määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise kohta, kuid vastav kohtuvaidlus ei mõjutanud kaebaja kohustust tagatise esitamiseks. Tartu Ringkonnakohus peatas küll 26.06.
5. a määrusega esialgse õiguskaitse korras MTA 27.04.
6. a otsuse täitmise, kuid kuna esialgne õiguskaitse pidi rakenduma vaid kaebaja poolt MTA-le 100 000 euro suuruse tagatise esitamisel ning kaebaja ei esitanud tagatist ka vähendatud summas, saab järeldada, et kaebaja kohustuse rikkumine on olnud vältav alates 20.05.
7. Seega oli kaebajapoolne majandustegevuse nõude rikkumine oluline ning

§ 37lg 2 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud.

16. Apellatsiooniastmes on kaebaja ainsaks etteheiteks MTA otsusele see, et vastustaja ei teinud kaebajale eelnevalt

§-s 68 märgitud ettekirjutust viia oma tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

§ 42

sätestab: „Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise korral teeb majandushaldusasutus enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei tehta, kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida.“ Ringkonnakohus märgib, et tingimus, et ettevõtja pole suuteline majandustegevuse nõuet täitma, on ühtlasi majandustegevuse nõude olulise rikkumise üks eeldustest (vt

§ 38

lg 2), mis on omakorda

§ 37lg 2 p 2 kohase otsuse tegemise eeldus.

Käesoleval juhul on MTA otsuses sisuliselt tuvastanud kõik

§ 37

lg 2 p 2 kohaldamise eeldused, selgitades muu hulgas, miks ei suuda OÜ Vollmond rikutud majandustegevuse nõuet ka edaspidi täita (vt otsuse p 1.3.2 kolmas lõik). Eeltoodust tulenevalt ei pidanud MTA otsuses täiendavalt põhjendama, miks ta kaebajale

§-s 68 nimetatud ettekirjutust ei tee. Kuna kaebaja ei esitanud sisulisi vastuväiteid MTA põhjendustele, millega tuvastati kaebaja poolt majandustegevuse nõude oluline rikkumine, on kaebaja etteheited

§-dest 42 ja 68 tuleneva ettekirjutuse tegemata jätmise kohta ainetud.

1. Halduskohus on siiski kaebaja etteheidet kontrollinud. Käesolevas haldusasjas ei vaidle pooled selle üle, et MTA OÜ-le Vollmond vahetult enne otsuse tegemist ettekirjutust rikkumise kõrvaldamiseks ei teinud. Halduskohus ei pidanud seda seadusevastaseks (otsuse p 9) ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga seda kordamata. MTA on vaidlustatud otsuses (otsuse p 1.3.2) piisaval määral põhjendanud, miks on ilmne, et kaebaja tagatist ei esita, 1 Vt nt RKHKm 30.04.2013 asjas nr 3-3-1-4-13, p 22; TlnRKKm 21.11.2014 asjas nr 3-14-51630, p 10; TrtRKm 3-13-1364, p 12; TrtRKm 16.07.2012, p
2. 5 st ei suuda ka edaspidi rikutud majandustegevuse nõuet täita. Kaebaja vastupidised väited on ebaõiged.
3. Kaebaja väide ebamõistlikult lühikese tagatise esitamise tähtaja kohta on põhjendamatu. Kaebajale määrati tähtaeg tagatise esitamiseks MTA 27.04.
4. a otsusega ning kuna haldusakti täitmist ei peatatud, tuli tagatis tasuda juba 20.05.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et MTA tunnistas kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks alles pärast MTA 27.04.
6. a otsuse üle peetava kohtuvaidluse lõppu, sealjuures ca 1,9 kuud pärast tagatise määramise otsuse tegemist ning ca 1,7 kuud pärast otsuses ette nähtud tagatise tasumise tähtpäeva. Seega oli kaebajal piisavalt aega, et tagatise tasumiseks valmistuda.
7. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.02.
8. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6