Obsah (9)

§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5037 Tsiviilasi Rävala Õig

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 29.03.2017 hagi kostja vastu ning hagi täpsustused 24.04.
2. Nõude aluseks on Express Credit AS-i (registrikood 12338141) ja kostja vahel 31.12.2015 sõlmitud laenuleping nr
3. Express Credit AS loovutas 15.09.2016 nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlga 300 eurot, intressi 51,66 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, viivist 167,32 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 365 eurot (riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 240 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 30.05.2017), kuna kostja tegelik elu- ja viibimiskoht on teadmata. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (04.07.2017) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb seega rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,16% päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks 2 VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16, p 13). Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (tsiviilasi nr 3-2-1-109-11, p 12 ning tsiviilasi nr 3-2-1-56-08, p 13). Hetkel kehtiv viivisemäär VÕS § 113 ja § 94 alusel on 8 % aastas (0,02 % päevas), st kolmekordne viivisemäär on 24% aastas (0,06% päevas). Tulenevalt eeltoodust on viivis 0,16 % päevas tühine. Kohus loeb käesoleval juhul põhjendatud viivisemääraks seadusjärgset määra ja seega arvestab edasiulatuvat ja sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgse määraga. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot. Hagiavalduse kohaselt on sissenõudekulud meeldetuletus 2 x 5 eurot + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 5 eurot + ülesütlemise teatis 15 eurot + loovutamisteade 5 eurot = 35 eurot. Teatis nõude loovutamise kohta kohtu hinnangul võla sissenõudmiskulu ei ole (võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada, VÕS § 412 lg 1), mistõttu ei ole hageja nõue loovutamisteate tasu osas õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113² lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest nähtuvalt saatis Express Credit AS kostjale korduvalt tasuta meeldetuletusi e-posti, SMS-i ning posti teel, tasulised meeldetuletused edastati 16.02.2016, 22.03.2016 ja 15.04.2016 ning teade laenu ülesütlemise koha 08.06.
6. Laenuleping kostjaga öeldi üles 08.06.2016, seega on nii meeldetuletuskirjad kui ka ülesütlemise teatis kostjale saadetud laenulepingu kehtivusajal ning kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmine on põhjendatud üksnes summas 20 eurot (4 x 5 eurot).
7. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 215 eurot, so riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse 3 alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik 4