← Eesti

2-17-4299/32

Obsah (7)§ 428§ 430§ 432§ 431§ 168§ 150§ 149

2-17-4299 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus on käesolevas asjas 12.10.2017.a teinud tagaseljaotsuse. Kostja esitas 24.11.2017.a tagaseljaotsuse peale kaja ning palus tsiviilasjas menetluse taastada. Kohus on 28.03.20xxx.a määrusega jätnud Xxxpoolt esitatud kaja maakohtu poolt tehtud tagaseljaotsusele rahuldamata ning arvanud kajalt tasutud kautsjoni 225 eurot määruse jõustumisel riigituludesse. Kostja on 20.04.20xxx.a esitanud kaja rahuldamata jätmise lahendi peale määruskaebuse. Antud juhul ei ole maakohtu poolt tehtud 12.10.2017.a tagaseljaotsus jõustunud ning pooltel on õigus menetlus lõpetada kompromissi sõlmimisega.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus (sh ka määruskaebemenetlus) lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430

lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, 2 2-17-4299 ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). 2.

§ 431

lg 2 teine lause näeb ette, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Käesolevaga tühistab kohus kompromissi kinnitamisel

§ 430

lg 1 ja

§ 431

lg 2 koosmõju alusel tsiviilasjas tehtud 12.10.2017.a tagaseljaotsuse ja 28.03.20xxx.a tehtud kaja rahuldamata jätmise ja kautsjoni riigituludesse arvamise määruse. 3. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 4. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on ühisvara jagamise hagilt tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus tagastab hagejale määruse jõustumisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot. 5. Kostja on kaja esitamisel tasunud kautsjoni summas 225 eurot.

§ 149

lg 5 näeb ette, et kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab kompromissi kinnitamisega menetluse, siis kuulub tasutud kautsjon määruse jõustumisel kostjale tagastamisele. Lisaks on kostja tasunud 20.04.20xxx.a määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab kostjale määruse jõustumisel määruskaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot. 3 2-17-4299 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.