2-18-6136/7

Tsiviiltoimik 2-18-6136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

1. mai 2018 Tsiviiltoimik 2-18-6136 Nõue Xxx versus Xxx abielulahutuse nõudes Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxx(isikukood xxx) Kostja Xxx(isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. mai 2018 Tallinn,Tartu maantee kohtumaja avalik istung Tsiviiltoimik 2-18-2655 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada abielu, milline on sõlmitud
5. septembril 2013 Tallinna Perekonnaseisuametis Xxx(isikukood xxx) ja Xxx(isikukood xxx) vahel ja mille kohta on koostatud abieluakt, dokumendi number 49-32-2013/
7. Taastada Xxxlahutatava abielu eel viimati kantud perenimi „Xxx“, mis on ühtlasi hageja sünnijärgne perenimi. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Asjaolud
8. aprillil 2018 esitas Xxxkohtule hagi oma abikaasa Xxxvastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on sõlmitud
9. septembril 2013 Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielu sõlmimist tõendab abiellumisel koostatud abieluakt, dokumendi number 49-322013/
10. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud jaanuaris
11. Poolte vahel puuduvad abielulised suhted. Kostja on poolte ühisest elukohast lahkunud. Hageja leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja palub abielu lahutada. Hageja soovis, et kohus taastaks pärast lahutust tema abielueelse perenime, mis on ühtlasi ka hageja sünnijärgne perenimi. Asja arutamiseks peetud kohtuistungil
12. mail 2018 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on poolte vahel katkenud lõplikult jaanuaris 2018, mil pooled otsustasid minna lahku. Lahkumineku põhjuseks oli kostja poolt alkoholi kuritarvitamine. Hageja leidis, et abielusuhete taastamine on välistatud ning hageja ei soovi mingil juhul leppida kostjaga. Hageja on veendunud, et ta soovib lahutust. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuid ta saatis kohtule oma kirjaliku ja digiallkirjastatud seisukoha
13. mail
14. Kostja on kinnitanud kohtunikule, et ta on nõus, et abielu lahutatakse. Kostja teatas, et töötab Soomes ega saa osa võtta kohtuistungist, mistõttu palub teha otsus ilma tema osavõtuta kohtuistungist. Kohtuotsuse põhjendused 2 Tsiviiltoimik 2-18-2655 Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kostja on õigeks võtnud haginõude. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ja igaühel on õigus teha oma vabad valikud. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik /digitaalallkiri/ Raivo Einula 3