) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseadusest. Varemkehtinud PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks ning lõige 2 loetleb asjaolud, kui kohus võib vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. Hageja on taotlenud kinnistu jagamist ja alternatiivnõudena müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja müügitulu kostja I osast katta hageja nõue. Kostja II on kohtule teada andnud, et toetab kinnistu sundmüüki ja Xxxga ei ela koos 9 aastat. Kohtu arvates on kinnistu müük avalikul enampakkumisel kostjatele üleliia koormav, kuna enampakkumisel müüakse vara oluliselt alla turuhinna. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaasomandi lõpetamise viisiks kinnistu jagamise kaasomanike vahel võrdsetes mõttelistes osades. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja avaldas, et tegemist ei ole hagilise abieluasjaga, vaid hagiga täitemenetluses ning hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. 4 TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada menetluskulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagiavalduselt 300 eurot ja taotluselt hagi tagamiseks 50 eurot ning õigusabikulud hageja lepingulise esindaja nelja tunni töö eest 480 eurot (tunnitasu 120 eurot). Kohus lähtub menetluskulude jagamisel TsMS § 164 lõikest 2. Käeoleval juhul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja või kostja II kanda. Kohtumenetlus on põhjustatud kostja I käitumisest. Kostja I esialgne võlg oli vaid 384 eurot 62 senti. Kostja I oleks pidanud proovima võlausaldajaga kokku leppida võlgnevuse ositi tasumises ning tegema mingeidki pingutusi võla tasumiseks. Kostja I midagi sellist teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja I kanda. Hageja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Hagi tagamise taotluse riigilõiv 50 eurot tuleb jätta hageja kanda, kuna kohus ei rahuldanud taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.