← Eesti

3-18-32/14

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 31832

  1. september 2018 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld X kaebus seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla Tartu Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada määruskaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. veebruari
  9. a määrus ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
  10. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Vangla direktor muutis
  12. mai
  13. a käskkirjaga nr 1-1/49 Tartu Vangla kodukorda, lisades sinna punkti 2.3, mille kohaselt on suitsetamine vangla territooriumil keelatud. Sellest keelust tulenevalt muudeti veel mitmeid kodukorra punkte. Käskkiri jõustus
  14. oktoobril
  16. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
  17. novembril
  18. a-l vanglale vaide, milles taotles kodukorra punkti 2.3 tühistamist ja suitsetamise võimaldamist vanglas.
  19. Vangla tagastas
  20. detsembril 2017 vaide, kuna kaebaja võttis oma
  21. oktoobril
  22. a-l esitatud samasisulise vaide tagasi ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 järgi pole tal enam vaideõigust. Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile samasisulise vaide, mille viimane HMS § 79 lg 2 alusel tagastas tagastati
  23. detsembril
  24. a, sest vaie tuleb esitada vanglale võimalike puuduste kõrvaldamiseks ja Justiitsministeeriumile edastamiseks.
  25. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) suitsetamist puudutavate muudatuste põhiseaduspärasuse kontrollimist, kodukorra p 2.3 tühistamist ja suitsetamise võimaldamist vanglas.
  26. Tartu Halduskohus tagastas
  27. jaanuari
  28. a määrusega kaebuse tühistamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse eesmärk pole saavutatav ilma kohustamisnõudeta. Kohustamisnõude osas on aga kohtueelne menetlus läbimata 2 3-18-32 (HKMS § 121 lg 1 p 4), sest vangla pole võtnud seisukohta kaebaja nõude kohta lubada vanglas suitsetada.
  29. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule eelnimetatud määruse peale määruskaebuse. Kohus tagastas
  30. veebruari
  31. a määrusega selle osas, milles kaebaja palus tühistada justiitsministri
  32. oktoobri
  33. a määrusega nr 21 „Justiitsministri
  34. novembri
  35. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ muutmise määrus“ muudetud vangla sisekorraeeskirja § 82 ning § 641 pd 3 ja 31, justiitsministri
  36. detsembri
  37. a määrus nr 87 ja Tartu vangla direktori
  38. veebruari
  39. a käskkiri nr 1-1/27 ning Tartu Vangla kodukorra p 4.
  40. Ülejäänud osas jättis kohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal kohtule esitada kohustamisnõue erinevate suitsetamist võimaldavate tegevuste tegemiseks vangla territooriumil ja tühistamisnõue kodukorra p 2.3 tühistamiseks. Kuna kohustamisnõude osas on kohtueelne menetlus läbimata, pole kaebuse eesmärki võimalik saavutada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  41. Kaebaja esitas Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta on endist viisi seisukohal, et vanglas peaks suitsetamine olema lubatud.
  42. Vastustaja pole oma seisukohta esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  43. Kaebaja oli vanglale esitanud kohustamisnõude suitsetamise võimaldamiseks ning kodukorra p 2.3 tühistamise nõude. Vangla tagastas vaide, leides, et korduva vaide esitamine pole võimalik. Vangla tugines vaiet tagastades HMS § 79 lg 1 ple 1, mis näeb ette vaide tagastamise juhul, kui isikul puudub vaideõigus. Vangla on seega leidnud, et kui isik on vaide tagasi võtnud, siis ei saa ta enam samasisulise nõudega vaideorgani pole pöörduda. Sellist vaide tagastamise alust ei ole HMS § 79 lgst 1 võimalik tuletada ka sätte laiendaval tõlgendamisel. Vaidemenetluse algatamise õigust reguleerib HMS § 71 lg
  44. Vaideõigus on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Korduva kaebuse esitamine kohtule pole mõnel juhul lubatav, kuid vaideõigust need normid ei puuduta. Praeguses asjas pole eitatud seda, et suitsetamise keelamine puudutas kaebaja õigusi, seega oli tal ka vaideõigus. Seetõttu on vaie alusetult tagastatud.
  45. Vangistusseaduse § 11 lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna praegusel juhul on vaie tagastatud ebaõigesti, on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud ning kaebust ei saa HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada (Riigikohtu halduskolleegiumi
  46. oktoobri
  47. a määrus asjas nr 3313012, p 18). Järelikult puudub ka kohtu viidatud tühistamisnõude tagastamise alus. Kolleegium on selgitanud suitsetamise keelamise vaidlustamist
  48. juuni
  49. a määruses asjas nr 3172610/32 ning selles asjas väljendatud seisukohtadest saab juhinduda ka käesolevas asjas.
  50. Seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.