) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses. Paul Pikma Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Süüdistatav Remii Panter isikukood: 36411192719; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxx; kesk-eriharidus; töökoht: puudub; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: - 27.03.2017 Harju Maakohtu otsusega 1-17-2261
järgi karistatud liitkaristusena vangistusega 7 kuud ja 23 päeva, vabanes ennetähtaegselt 28.06.2017 (katseaeg kuni 28.12.2017) Tõkend-puudub. Kaitsja Karine Nersesjan (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista Remii Panter
2)
lg 1 järgi asendada Remii Panterile mõistetud ja ärakandmata karistus, 2 (kahe) aasta pikkuse vangistuse, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd. Remii Panter peab 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse tähtaja jooksul tegema 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 3)
lg 4 järgi peab Remii Panter üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4) Võttes aluseks
lg 2 p 2 kohus määrab, et Remii Panter on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 5) Võttes aluseks
lg 2 p 8 kohus määrab, et Remii Panter on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6) Võttes aluseks
lg 2 p 5 kohus määrab, et Remii Panter on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma alkoholisõltuvuse ravile kuni raviarsti otsustuseni, et ravi pole enam vajalik. 7) Välja mõista Remii Panterilt menetluskulu 1004,00 eurot, so sundraha 750,00 eurot, kaitsjatasu 210,00 eurot ning joobetuvastamise kulu 44,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 83,50 eurot ja viimasel kuul 85,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Remii Panter, 1-18-4931, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: Remii Panterit süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 09.06.2016 Harju Maakohtu otsusega
järgi, juhtis tahtlikult ja korduvalt 31.03.2018 kell 23:20 xxxx juures mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 2,76 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Remii Panter pani sellega toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat, mis asendada vastavalt
lg 1 üldkasuliku tööga 720 (seitsesada kakskümmend) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti
lg 2 p 2, 5 ja p 8 alusel on süüdistatav kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi, asuma kohtuotsuse jõustumisel viivitamata alkoholisõltuvuse ravile kuni raviarsti otsustuseni, et ravi pole enam vajalik ning osalema sotsiaalprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Remii Panteri poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb Remii Panterile mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 180,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel joobetuvastamise kulu 44,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et Remii Panteril tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest sundraha 750,00 eurot, kaitsjatasu 180,00 eurot ning joobetuvastamise kulu 44,00 eurot. Kaitsja esitas täiendava tasutaotluse summas 30,00 eurot. Remii Panterilt tuleb välja mõista menetluskulu 1004,00 eurot, so sundraha 750,00 eurot, kaitsjatasu 210,00 eurot ning joobetuvastamise kulu 44,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 83,50 eurot ja viimasel kuul 85,50 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.