Obsah (9)

§ 75§ 371§ 423§ 70§ 69§ 173§ 168§ 177§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16956 Tsiviilas

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xxx(hageja) esitas 13.11.2017 hagi Xxx(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale
2. a mais 20 000 eurot laenu ning
3. a juunis täiendavalt 5500 eurot laenu. 28.05.2015 on pooled Helsingis allkirjastanud võlatunnistuse, milles kostja kinnitab 20 000 euro suuruse laenu saamist 28.05.
4. Hagiavalduse kohaselt on kostja Soome Vabariigi kodanik. Hageja on märkinud kostja elukohaks Xxx, Tallinn
5. Kostja on laenust tagastanud 10 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 15 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2741,26 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
6. 22.11.2017 võttis maakohus hagi menetlusse ja saatis selle hageja poolt hagiavalduses märgitud kostja aadressile Xxx, Tallinn 13816 ning elektronposti aadressile xxx. Aadressilt Xxx, Tallinn 13816 tagastati menetlusdokumendid põhjusel, et antud isik ei ela sellel aadressil. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist elektronposti aadressilt xxx.
7. 12.02.2018 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles kostja vaidleb vastu Eesti kohtualluvusele. Kostja leiab, et vaidlus allub Soome kohtule. Kostja on märkinud enda elukohaks Xxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 5. Maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaoleva aadressi kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab

§ 371

lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-179-14, p 10). 6. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse

§ 70lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Kohtualluvus tähendab

§ 69

lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (

§ 70lg 1 ja 2).

1. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Euroopa Liidu määrused omavad riigisisese õiguse (sh rahvusvahelise eraõiguse seaduse) suhtes prioriteeti. Kostja on oma elukohaks märkinud Xxx (tl 40-41). 06.12.2017 menetlusdokumendis on hageja enda elukohaks märkinud Xxx. Esitatud andmetel ei ole pooled Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
2. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Kostja on esitanud vastuväite Eesti kohtualluvuse osas, sest asja on pädev lahendama Soome kohus. Kostjal ei ole Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sättes, mille kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse vastavalt TsÜS § 14 lg 4 sätestatule tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (soome keeles kotikuntalaki). Nimetatud seaduse § 2 kohaselt on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side elusaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Hageja esitatud andmetel ega ka rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis elukohta, kus kostja alaliselt või peamiselt elab. Asjaolu, et kostja tegeleb Eestis äritegevusega, ei mõjuta kohtualluvuse määramist. Kohtu hinnangul on kostja isikuks, kelle alaline elukoht Soome õiguse järgi on Soomes ning asi allub Soome kohtule.
3. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Poolte poolt allkirjastatud võlatunnistus on koostatud ja allkirjastatud Soomes. Pooled leppisid kokku, et kostja laenab hagejalt 20 000 eurot ja kostja kohustub laenu tagastama 31.08.2015 (tl 7, tõlge tl 15). Kohtu hinnangul on poolte kokkuleppest tulenevaks (võlatunnistuse järgi) ja Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 mõttes asjaomaseks kohustuseks hageja poolt laenu andmine kostjale. Kuivõrd võlatunnistus on koostatud ja allkirjastatud Soomes, siis on ka kohustuse täitmise kohaks Soome ning tulenevalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg-st 1 võib sellisel juhul hagi esitada Soome kohtusse. Kohus märgib täiendavalt, et Eesti kohtule alluks asi juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 26 lg 1). Käesoleval juhul on kostja kohtualluvusele vastu vaielnud. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused

§ 168lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks.

Tulenevalt

§ 177

lg 1 p 2 määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi määrusega. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. 11. Hagejal on õigus

§ 150lg 1 p 3 ja lg 4 alusel taotleda hagilt makstud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik