Obsah (13)

§ 307§ 475§ 477§ 3141§ 173§ 172§ 175§ 138§ 174§ 90§ 179§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2870 Tsiviilasi Xxxkaebus kohtutäitur Arvi Pink´i 0

§ 307lg 1.

Kohtutäitur ei ole avaldajale saatnud arestimisakti postiga. Tahteavalduse kättetoimetamise tõendamise riisiko on asjas kohtutäituril. Avaldaja märgib lisaks, et postiga, e-postiga ja elektrooniliselt saatmine on tingitud kolmandate isikute poolt osutatavate üldhuviteenustega (elekter, postiteenus, interneti osutamine, serverite haldamine ja nendes olevate andmete töötlemine alates postiseadusest, lõpetades google kasutajatele mõeldud tüüptingimustega). Elekter ei ole Eesti Vabariigis põhiõigus, samuti tulenevalt operaator Google kasutajatingimustest, on Googlel õigus andmeid töödelda. Arvestama peab, et avaldaja on märkinud kohtutäiturile, et ei soovi kasutada dokumentide saamisel google kontot selle ebaturvalisuse pärast ning kasutab seda harva ning on palunud saata kõik täitemenetluse dokumendid talle aadressile xxx. Ühtlasi leiab avaldaja, et kohtutäitur ei ole kinni pidanud TMS §-des 131 ja 132 sätestatud arestimise piirangutest.

1. Avaldaja palub tühistada või tunnistada kehtetuks Tallinna kohtutäitur Arvi Pink otsus 04.01.2016.a täiteasjas nr 024/2015/1546, ja kohustada kohtutäiturit lahendama avaldaja 11.12.2015 kaebust kohtutäituri tegevusele; määrata kindlaks menetluskulud, millega jätta need kohtutäituri või sissenõudja kanda. Kohtutäituri seisukoht
2. Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri 04.01.2016.a otsuse peale tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur jääb 04.01.2016.a võlgniku kaebustele koostatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et avaldaja poolt kohtule 22.02.2016.a esitatud kaebuses välja toodud asjaolud ja põhjendused on asjakohatud. Avaldaja kaebusele on kohtutäitur ammendavalt vastanud oma 29.12.2015.a otsuses.
3. Avaldaja kaebuses toodud väide kohtutäituri kohustust võlgnikule kätte toimetada arestimisakt on väär. Siinkohal peab kohtutäitur oluliseks välja tuua, et võlgniku konto arestimisest teavitamine ei ole kättetoimetamist vajav dokument. Tulenevalt TMS § 115 kolmanda lõike kolmandast lausest, võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Kättetoimetamise viisiks on kohtutäitur valinud dokumentide edastamise e-posti teel.
4. Kohtutäitur lisab, et vaidlusalune arestimisakt on võlgnikule edastatud 18.11.2015.a nii rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressile xxxkui ka võlgniku enda poolt avaldatud elektronpostiaadressile xxx. Kohaldades TMS § 10 lg 5 analoogiat loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes saatmisest arvates. Tulenevalt eeltoodust on võlgnik arestimisakti kätte saanud 21.11.
5. Siinjuures märgib täitur, et võlgniku eposti aadressile xxx saadetavad kirjad, tulevad tagasi märkega „kohaletoimetamatu“, v.a 3 ühel korral, kui saadetav dokument oli vastus võlgniku teabenõudele. Selline dokumentide valikuline vastuvõtmine annab alust arvata võlgniku soovist täitemenetlust venitada. Lähtudes eeltoodust palub kohtutäitur jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja seisukoht
6. Sissenõudja märgib, et võlgnik ei ole soovinud alustada oma võlgnevuse tasumist ning esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. AS MiniCredit on arvamusel, et kohtutäitur on käitunud vastavalt kõikidele nõuetele ning ei ole oma tegevusega rikkunud ühtegi seadust. Võlgnik ei ole oma kohustust täitma hakanud seniajani, seega tema pangakonto ja vara arestimised on ka õigustatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Menetluslikud küsimused
7. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2. Avaldaja on taotlenud enda esialgses kaebuses suulist ärakuulamist, kuid kohus leidis, et kaebaja poolt kohtule esitatud avaldus on asja lahendamiseks piisav ning kohtu arvates on sel viisil võimalik avaldajalt saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata (

§ 477lg 4).

Kuivõrd kõik menetlusosalised on saanud esitada enda seisukohti nii asja algsel läbivaatamisel maakohtus, määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus kui asja uuel läbivaatamisel määrkohtus, on kohus seisukohal, et sellega on kõigile menetlusosalistele tagatud piisav võimalus enda seisukoht i kohtule kirjalikult esitada ja kohus loeb

õ 477 lg 4 alusel, et ärakuulamise mõttes tuleb käesolevas asjas piisavaks lugeda isiku elektrooniliselt esitatud seisukohti, kuivõrd kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus määras enda 909.08.2017 määruses, et lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. Kohtule esitatud kaebuse tähtaegsus
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. 08.02.2015.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur Arvi Pink on teinud 04.01.2016.a otsuse, 4 millega kohtutäitur lahendas avaldaja 11.12.2015.a kaebust kohtutäituri 17.11.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile. Avaldaja on saanud vaidlustatud otsuse kätte 12.02.2016.a (tl 196) ning esitanud 22.02.2016.a (tl 1) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pink´i 04.01.2016.a otsusele täiteasjas nr 024/2015/
3. Kaebuse tähtaegsuse üle menetlusosalised ei vaidle. Seega on (kohtule esitatud kaebus) kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
4. Kohtutäitur on vaidlustavas otsuses jätnud avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud hilinemisega. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on ekslikult jätnud kaebuse läbivaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud tähtaegselt. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu sisuline seisukoht kaebuse osas
5. Kohtutäitur on jätnud võlgniku kaebuse p 1 osas läbivaatamata põhjusel, et see oli esitatud hilinenult ning p 2 osas põhjusel, et tema kaebus oli samasisuline võlgniku 02.12.2015 kaebusega, mille osas kohtutäitur oli koostanud otsuse 29.12.
7. Kaebuse p 1 läbivatamata jätmise osas kohtutäituri 04.01.2016 otsuses leiab kohus järgmist. TMS § 10 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 115 lg-s 3 on sätestatud, et arestimisakt edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidiasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. TMS § 115 lg 3 näol on tegu erinormiga TMS § 10 lg-s 1 sätestatud üldregulatsiooni suhtes. Kuna selles kasutatakse mõistet „edastab kohtutäitur“, mitte „kohtutäituri toimetab kätte“, siis kohtutäituril ei ole kohustust arvelduskonto arestimisakti kätte toimetada, vaid piisab selle edastamisest võlgnikule.
8. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Kättetoimetamise viisiks on kohtutäitur valinud dokumentide edastamise e-posti teel. TMS § 10 lg-s 5 on sätestatud, et kui TMS § 10 lg-s 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, dokumendi saatmise korral välisriiki seitsme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Analoogia korras on seda võimalik kohaldada ka e-kirja saatmise osas. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide 5 kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti.

§ 3141

lg-s 2 on sätestatud, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuigi ülalviidatud sätted puudutavad kättetoimetamist (mille regulatsioon on edastamise regulatsioonist oluliselt rangem), on see kohtu hinnangul analoogia korras kohaldatav ka käesolevas asjas. Kuivõrd ülalviidatud sätetest tulenevalt võib kohtutäitur valida ise, millisele e-postiaadressile täitemenetluse dokumendid võlgnikule edastada, ja kohtutäitur edastas arestimisakti võlgnikule aadressile, millelt võlgnik on ise täituriga varasemalt suhelnud, tuleb lugeda kasutatud e-postiaadress xxx dokumentide edastamiseks kohaseks e-postiaadressiks ning lugeda arestimisakt kätte saaduks kolme tööpäeva möödumisel selle edastamisest (edastamine toimus 18.11.2015 – tl 8), st dokument tuleb lugeda võlgniku poolt kättesaaduks 23.11.

1. See, millal võlgnik reaalselt dokumendi kättesaamist kinnitas, ei oma tähtsust.
2. Kaebus kohtutäituri tegevusele tulnuks seega vastavalt TMS § 217 lg-le 1 esitada kümne päeva jooksul ehk hiljemalt 03.12.
3. Võlgnik esitas kaebus täiturile aga alles 11.12.
4. Seega oli kaebus esitatud hilinenult ja kohtutäitur jättis selle õigesti läbi vaatamata.
5. E-postiaadressi xxx kasutamisega seonduvalt peab kohus vajalikuks märkida ka järgmist. Võlgnik on ise nii kohtutäituriga kui kohtuga korduvalt suhelnud aadressilt xxx. Muu hulgas on tegu e-postiaadressiga, millelt Xxxon edastanud 02.12.2015 kohtutäiturile kättesaamiskinnituse arestimisakti kättesaamise kohta (tl 8) ja millelt Xxxon edastanud kohtutäiturile 11.12.2015 kaebused kohtutäituri tegevusele (tl 11). Ühtlasi on tegemist epostiaadressiga, mis on tema kontaktina kantud rahvastikuregistrisse. Eeltoodust tulenevalt on Xxx kui puudutatud isiku väited selle e-postiaadressi kaudu edastatavate teadete kättesaamatuse kohta ümber lükatud asjas kogutud tõenditega, sh tema enda poolt esitatud tõenditega. Viidatud tõenditest nähtuvalt kasutab ta seda e-postiaadressi aktiivselt, sh saab sealt kätte ja edastab sellelt e-kirju.
6. Sealjuures nähtub kohtule esitatud tõenditest, et esmakordselt esitas Xxxkohtutäiturile palve kõik dokumendid saata aadressile xxx (vältides e-postiaadressi xxx) alles täiturile enda 11.12.2015 kaebust esitades. Kohus käsitleb aga arestimisakti võlgnikule edastamist, mis toimus juba 18.11.2015 ehk kaks nädalat enne, kui võlgnik vastava taotluse täiturile esitas. Kohus rõhutab täiendavalt veelkord, et võlgnik on enda väidetele ja palvetele vaatamata kasutanud ise aktiiivselt e-postiaadressi xxx ka peale seda, kui ta esitas täiturile väite, et ta seda e-postiaadressi aktiivselt ei kasuta.
7. Erinevalt e-postiaadressist xxx (kuhu edastatavad e-kirjad saatjale tagasi ei tule), on mitmeid võlgnikule edastatud e-kirjad (sh arestimisakt – tl 88-92) e-postiaadressilt xxx kohtutäiturile tagasi tulnud veateatega (tl 91-100). Seega ei olnud ekirjade edastamine võlgniku poolt soovitud aadressile ka reaalselt võimalik.
8. Kohtutäitur jättis kaebuse selle taotluse osas p 2 osas läbi vaatamata põhjusel, et võlgniku kaebus oli samasisuline võlgniku 02.12.2015 kaebusega, mille osas kohtutäitur oli koostanud otsuse 29.12.
9. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga ja leiab, et kaebus on selles osas samuti õigesti läbi vaatamata jäetud. Kohtutäitur on esitanud kohtule tõendina enda 29.12.2015 otsuse (tl 206, 207), millega kohtutäitur lahendas avaldaja 02.12.2015 kaebuse. Viidatud otsuse peatükist „kaebuse sisu“ nähtuvalt on võlgniku varasem ehk 02.12.2015 kaebus ja käesolevas menetluses vaidlustatud täituri otsusega 6 lahendatud ehk hilisem kaebus (esitatud täiturile 11.12.2015) taotluse p 2 osas täpselt analoogsed: „Vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses ja/või toimetuleku toetuse määra ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas arveldusarve nr EE751010052027180006.“ Kohtutäitur on vastavas osas kaebuse lahendanud enda 29.12.2015 otsusega. Seega on kohtutäitur jätnud kaebuse selles osas õigesti läbi vaatamata.
10. Kohus märgib täiendavalt, et võlgnik ei saa pöörduda uuesti ja uuesti samasisulise kaebusega kohtutäituri poole, nõudes selle korduvat läbivaatamist. Juhul, kui võlgnik kohtutäituri 29.12.2015 otsusega ei nõustunud, tulnuks see tal TMS § 218 lg 1 kohaselt vaidlustada kaebuse esitamisega kohtusse kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Seda ei ole võlgnik kohtule teadaolevalt teinud.
11. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtutäitur on jätnud kaebuse õigesti läbivaatamata – kaebuse p 1 osas põhjusel, et kaebus on esitatud hilinenult ja kaebuse p 2 osas põhjusel, et kohtutäitur on samasisulise kaebuse juba läbi vaadanud. Xxx kaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
12. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 29.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäitur Arvi Pinki võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.

30.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 32-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). 31. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I ega puudutatud isik II esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. 7 Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus puudutatud isikute maakohtu menetluskulud kindlaks selliselt, et neid Xxxlt välja ei mõisteta. Harju Maakohtu 30.03.2016.a määrusega rahuldati Xxxmenetlusabi taotlus ning vabastati Xxxriigilõivu 15 eurot tasumisest kaebuse esitamisel kohtutäituri otsusele (tl 66).

§ 90

lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust nähtuvalt on avaldajale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest 15 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu 15 eurot tuleb avaldajalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on jätnud asja uuel läbivaatamisel avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab avaldajat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb avaldajal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (15 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179

lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. 32. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on ringkonnakohtu menetluses puudutatud isik II esitanud kohtule 18.11.2016.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja (tl 177-178). Puudutatud isiku II menetluskulud koosnevad kulutustest õigusabile seoses Cavere Õigusbüroo OÜ poolt osutatud teenusega. Ühtlasi nähtub kohtutoimikust, et kohtutäitur Arvi Pink on 03.11.2016.a tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot (tl 161).

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 18.11.2016.a menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule II osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot kogumahus 45 minutit. Õigusabi osutamine hõlmas 8 järgmiseid toiminguid: kohtumääruse ja määruskaebusega tutvumine, puudutatud isiku seisukoha koostamine. Kohus, kontrollinud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu on esile toodud ulatuses põhjendatud ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud tunnitasumääradega. Kohus on seisukohal, et Xxxlt tuleb AS MiniCredit kasuks välja mõista menetluskulud summas 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on puudutatud isik II vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (90 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtutoimikust nähtub, et kohtutäitur Arvi Pink on 03.11.2016.a tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot (tl 161). Seega on vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele jätta Xxx kanda. Kohus on seisukohal, et Xxxlt tuleb kohtutäitur Arvi Pink kasuks välja mõista menetluskulud summas 15 eurot. Asjal uuel läbivaatamisel maakohtus määras kohus menetlusosalistele tähtaja 18.08.2017.a avalduste esitamiseks menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised kohtule tähtaegselt avaldusi menetluskulude kindlaksmääramiseks ei esitanud. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus asja uuel läbivaatamisel maakohtus menetluskulud kindlaks selliselt, et neid Xxxlt välja ei mõisteta. 33.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 9