Obsah (7)

§ 444§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2018. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-131165 Tsiviil

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. IPF Digital Estonia OÜ (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) ja kostja vahel 19.01.2009 sõlmitud laenuleping nr 242402, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (laenusumma tagastamata). Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (põhinõude osas) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja märgib hagiavalduses, et laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt kui laenusaaja ei taasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,5 % tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas. Seejuures lähtub hageja hagiavalduses viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,066 % päevas alates 26.02.2009 – 23.03.2018, seejuures on hageja vähendanud viivist põhinõude suuruseni, s.o 639,12 euroni.
2. Kohus leiab, et viivise määra sätestav kokkulepe tüüptingimusena on tühine, kuivõrd poolte vahel lepingus kokku lepitud viivis 0,5 % päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud (01.01.2009 jõustunud redaktsioon) võlaõigusseaduse (VÕS) § 41 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt 2 kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus peab vajalikuks märkida, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015 kohtulahendit 3-2-1-45-15, p 14). Seega kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär (vt Riigikohtu 10.05.2016 kohtulahendit 3-2-1-25-16, p 13). Viivise perioodi osas selgitab kohus, et summalt 639,12 eurot saab viivise perioodi algus olla 26.07.2009, mil muutus kogu laenusumma, s.o 639,12 eurot (10 000 krooni) sissenõutavaks. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras perioodi 26.07.2009 kuni 23.03.2018 eest summas 447,52 eurot. Menetluskulud 4.

§ 163

lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 85 % ulatuses kostja kanda ja 15 % ulatuses hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 270 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kohus peab riigilõivu 170 euro (200 x 85 %) väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, ning tulenevalt eeltoodust peab kohus lepingulise esindaja kulu summas 60 eurot põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud 51 eurot (60 x 85%).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3