Obsah (4)

§ 29§ 26§ 25§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-7862 Tsiviila

§ 29

lõike 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.08.

1. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nr 14230104130 nähtub, et nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja saatis 05.03.
2. a kostjale nõudeavalduse nr 2-44/7589 e-posti aadressile XXX kahju hüvitamise kohta. Kostja tunnistas nõuet ning sõlmis hagejaga nõude tasumise osas maksegraafiku. Kostja tasus graafiku alusel hagejale 209,79 eurot. Kostja katkestas graafiku täitmise, kuid andis hagejale lubadusi jätkata kahju hüvitamist. Käesoleva hetke seisuga on tasumata 600,00 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju 600 eurot hageja kasuks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vastuväiteid hagile ega kohtualluvusele ei ole esitanud, samuti ei ole soovinud olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 Hageja on kostja vastu käesolevas asjas esitanud tsiviilõigusliku varalise tagasinõude ravikindlustuse seaduse (

) § 26 lg 1 alusel.

§ 26

lg 1 kohaselt haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

§ 25

lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad

-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud

-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).

§ 29

lõike 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

§ 50

lõike 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kostja põhjustas kannatanule kehavigastusi, mis on tuvastatud kriminaalmenetluses ning on siduv käesolevas tsiviilmenetluses (Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrus, tl 3-4). Kostja teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Sinu Tervis Perearstikeskus OÜ poole. Hageja tasus SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria VI nr 1228263 alusel kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest summas 669,87 eurot ning maksis kannatanule töövõimetuslehtede nr 1072804 ja nr 21506 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist kokku summas 139,92 eurot (raviteenuse arve ja töövõimetuslehed, tl 6, 7). Seega on hageja tasunud kannatanu eest ja kannatanule ravikindlustushüvitisi kokku summas 809,79 eurot. Kostja on hagejale tasunud 209,79 eurot. Tasumata on 600 eurot (nõudeavaldused, tl 12, 17). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja tagasinõue kostja vastu summas 600 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 600 eurot. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 3