RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 21714364 Määruse kuupäev Tartu, 20. september 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Kohtuasi Osaühingu Ve

) § 18 lgst 1 võimalik nõuet täitmisele esitada. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga sõlmida loovutusleping notariaalselt. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, et nõue on lihtkirjaliku nõude loovutamise lepinguga hagejale üle läinud. Kuna nõude ülemineku õiguslik küsimus puudutab kostja, mitte võlgniku õigusi, esitab hageja hagi kostja kui hagejale nõude loovutanud isiku vastu. 2. Kostja teatas vastuses hagile, et tal puuduvad sisulised vastuväited nõudeõiguse ülemineku tuvastamisele, kuid hagi on esitatud vale isiku vastu ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Kostja arvates võib

§ 18lg 3 alusel esitada hagi üksnes võlgniku vastu.

Kostja on huvitatud, et tema likvideerimine toimuks selliselt, et hiljem ei oleks vaja täiendavat likvideerimist.

1. Harju Maakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda temalt raha välja mõistmata. Maakohtu hinnangul näeb

§ 18

lg 3 ette võimaluse esitada nõudeõiguse tuvastamise hagi üksnes võlgniku vastu ning seega on praegune hagi esitatud vale isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada (v.a menetluskulude hagejalt kostja kasuks välja mõistmata jätmise osas) ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määruskaebust Ringkonnakohtule. ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. märtsi
4. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisega seotud kulud hageja kanda, jättes need summaliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et

§ 18lg 3 näeb ette võimaluse esitada hagi võlgniku vastu.

Kostja asendamiseks ei ole hageja taotlust esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu määrused (v.a maakohtu määrus hagejalt kostja kasuks raha välja mõistmata jätmise osas) tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja arvates ei välista

§ 18lg 3 hagi esitamist nõude loovutaja vastu.

Võlgniku õigusi ei puuduta asjaolu, kas võlausaldaja isik muutub või mitte, kuna võlausaldaja isiku muutumine ei mõjuta võlgniku õigusi. Kohtute tõlgendus võib kaasa tuua nõude tegeliku omaja õiguste kahjustamise. Võlgnik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud ja puudub ka vaidlus nõude loovutamise 2

§ 18lg 1.

Nimetatud lõike esimese lause kohaselt, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase kohta, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. 10.1. Kolleegium märgib, et võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. VÕS § 167 lgt 4 täiendab siiski eespool tsiteeritud

§ 18

lg 1, mis kokkuvõttes tähendab seda, et VÕS § 167 lgs 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt. 10.2.

§ 18

lg 1 peamise eesmärgina näeb kolleegium võlgniku huvide kaitset selle eest, et tema vastu ei algatataks täitemenetlust dokumendi alusel, mille ehtsust ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest (vt selle kohta lähemalt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3216317, p 32) lähtuvalt kontrollida. Täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine peab olema kohtutäituri jaoks lihtsalt ja võimalikult õiguskindlalt kontrollitav.
3. Kui väidetavale uuele võlausaldajale ei ole täitedokumendist tulenevaid õigusi loovutatud notariaalselt tõestatud lepinguga, saab ta oma õigusi kaitsta ja nõude loovutamist tõendada

§ 18lg 3 kohaselt võlgniku vastu esitatava hagiga.

Selle hagi ese on tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse üleminekut uuele võlausaldajale. 11.1.

§ 18

lg 3 sisustamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, et materiaalõiguslikult on võlgnikul VÕS § 171 lg 1 kohaselt õigus esitada uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (kohtulahendi kui täitedokumendi korral piirab varasemate vastuväidete esitamise õigust küll oluliselt

§ 221lg 2).

Kui

§ 18lg 3 kohane vaidlus lahendataks võlgnikuta, 3

§ 18lgst 3 tulenev – uue võlausaldaja hagi õige kostja on võlgnik.

Nii on õigesti leidnud ka alama astme kohtud. 11.2. Kolleegium lisab, et eelmist võlausaldajat võib vajaduse korral

§ 18

lg 3 alusel toimuvasse menetlusse kaasata või ta võib sinna astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

§ 18

lg 3 ei reguleeri aga kahe võlausaldaja omavahelist võimalikku vaidlust selle üle, kas nõue on loovutatud või nt loovutamise aluseks olevast kausaaltehingust tulenevaid vaidlusi. 12. Kolleegium märgib vastuseks hagejale, et kui õigustamata võlausaldaja peaks koostöös võlgnikuga saavutama hagi õigeksvõtu järel täitemenetluse lõpetamise, ei tähenda see võlgniku vabanemist tegelikult täitmata jäänud nõude täitmisest (vt kasvõi

§ 49lg 2). 13. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud Ts

MS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja ei ole talle ettenähtud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud, ei ole kostjal Riigikohtu menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Samamoodi puudusid kostjal hüvitatavad menetluskulud alama astme kohtu menetlustes. 14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata määruskaebuse eest tasutud kautsjon riigituludesse. Malle Seppik 4