lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Margit Rästa (endine Tõnne) Kaitsja isikukood: 48803065227; elukoht: xxxxxxx xxx xxxx, xxxxxxx, xxxxx xxxx; e-post: x; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati 05.06.2015 Pärnu Maakohtu otsusega
MS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Margit Rästa
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 35 (kolmkümmend viis) päevamäära (päevamääraga 10 €), s.o 350 (kolmsada viiskümmend) €.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, tasudes igakuiselt 70 € alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 5 (viie) kuu jooksul kuni summa lõpliku tasumiseni.
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Margit Rästa süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 35 päevamäära, miinimumpäevamäära arvestusega, s.o 350 (35x10) €.
alusel määrata karistuse tasumine ositi, tasudes vähemalt 70 € kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 5 kuu jooksul kuni summa lõpliku tasumiseni. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. 2 1-18-6047
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus 2015. aastast. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et Margit Rästa süü ei ole suur ning temale tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav Margit Rästat rahalise karistusega 35 päevamäära. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toime panemise ajal oli 10 €. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava keskmine päevasissetulek on 4,20 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 €. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 750 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 240 €. Nimetatud summad tuleb Margit Rästalt välja mõista riigituludesse. Kuriteoga tekitati kannatanule varaline kahju 325 €, millest süüdistatav on tasunud 30 €. Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Margit Rästalt välja kannatanu KZ´i kasuks 295 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.