2-18-1905 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-1905 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindl

) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega.

§ 129kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele.

Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. Ohvriabiseaduse (OAS) § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Hageja palub, juhindudes OAS § 31 rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja OAS alusel makstud hüvitis summas 448 eurot (tl. 3-11). KOSTJA VASTUS

1. Kostja esitas 14.02.2018 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja märkis, et kriminaalasjas nr 1-14-2658 on ta ebaseaduslikult süüdi tunnistatud ning käesoleval ajal lahendab Riigiprokuratuur ja Riigikohus, miks tema vastu üldse oli süüdistus esitatud, kui kuriteo toimepanemise sündmuskohal olid tabatud kuriteo toime pannud isikute grupp. Asja menetletakse. Peale selle, Viru Maakohtus S. M. loobus rahalistest nõuetest ja tsiviilhagist, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis ning samuti kohtuistungi helisalvestisel. Kostja ei ole hagiga nõus ka sellel põhjusel, et tal ei ole selle kuriteoga mingit seost, ta ei ole seda kuritegu toime pannud ning seepärast ei nõustu hagiga. (tl. 21). MENETLUSE KÄIK
2. 14.04.2018 kohtunõudega kohustas kohus kostjat esitama vastuse tõlke eesti keelde ja/või esitama kohtule vormikohase riigi menetlusabi taotluse (tl. 22).
4. veebruaril 2018.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 lahendab hagi lihtmenetluses ning palus menetlusosalistel teatada, kas nad soovivad olla kohtu poolt ärakuulatud (tl. 29).
5. Kostja esitas 27.04.2018 kohtule riigi menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks (tl. 35-39)
6. 19.03.2018 määrusega kohus rahuldas kostja menetlusabi taotluse ja vabastas kostja tõlkekulude tasumisest.
7. 18.06.2018 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kohus kuulas ära kostja N. K.i. Kostja hagiga ei nõustunud, kuna ei ole süüdi toimepandud kuriteos ning asi on arutamisel Euroopa Kohtus. Kannatanu ja tunnistaja loobusid nõuetest tema vastu. Tema ei vastuta selle eest, kui riik on kellelegi raha maksnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada lihtmenetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 448 eurot.
9. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised faktilised asjaolud:  Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2658 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver G. K. suri.  Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2013.a. otsusega nr 414 hüvitati S. M.le matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448 eurot (tl. 8).
10. Võlaõigusseaduse (

) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega.

1. Kriminaalasjas nr 1-14-2658 tehtud jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo (põhjustas G. K. surma). Kostja on väitnud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, et ta ei ole pannud toime nimetatud kuritegu. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, mis tema väidet kinnitaksid. Kohtuotsus, millega kostja süüdi mõisteti, on jõustunud 08.03.2018 Riigikohtu määrusega, millega keelduti kostja ja tema esindaja kassatsiooni menetlusse võtmisest. Kostja enda poolt esitatud kassatsioon jäeti Riigikohtu 08.03.2016 määrusega läbi vaatamata. Seega jõustus Viru Maakohtu 09.04.2015 otsus 08.03.
2. Kohtute Infosüsteemist KIS2 nähtub, et kostja on 5-l korral esitanud riigi õigusabi taotlused teistmismenetluste algatamiseks, kuid kostjale on keeldutud õigusabi andmisest (viimane Riigikohtu määrus 11.06.2018). Kostja märgib, et antud kriminaalasi on arutamisel Euroopa Kohtus, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta. Riigikohtu 16.05.2018 määrusest nr. 1-18-1788 nähtub, et N. K.ile on keeldutud riigi õigusabi andmisest 09.04.2015 otsuse nr 1-14-2658 vaidlustamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtus. Samuti on keeldutud kostjale riigi õigusabi andmisest Viru Maakohtu 15.06.2018 määrusega kriminaalasjas nr. 1-18-4978, mida N. K. soovis selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest pole nõus määrusega nr. 1-18-
3. Seega ei ole kostja tõendanud, et tema suhtes 09.04.2015 tehtud otsus on arutamisel/järjekorras Euroopa Inimõiguste Kohtus.
4. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud OAS § 31 lg 1,

§ 129

, § 1043, § 1045 lg 1 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 448 eurot. Riigile tagastatav hüvitis tuleb üle kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr EE7422000011220057958 AS-s Swedbank või nr. EE761010002033069006 AS-s SEB Pank; viitenumber 542002

1. Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 145 kohaselt on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
4. Viru Maakohtu 19.03.2018 määrusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus ja vabastati kostja tõlkekulude tasumisest. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus riigi menetlusabi osutamisega seotud kulud (tõlkekulud) Eesti Vabariigi kanda. Viivitamatu täitmine
5. Vastavalt TsMS § § 405 lg 1 p 10, 468 lg 1 p 3, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks lihtmenetluse korras tehtud otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik