1-18-514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 19.02.2018, 12.03.2018 ja 16.03.2018 avalikel kohtuistun

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - äravõetud DNA-proovid, lehtvõti, kahjustatud kruvits, kruvitsa otsik, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (15.09.2017 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 1891) -

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud DNA-proov, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (13.10.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1938) -

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud jalatsijälje fragment, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (06.12.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1983) -

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - äravõetud Pavel Ževnerovilt mobiiltelefonid Nokia ja Samsung, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (12.12.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1990) – tagastada omanikule Pavel Ževnerovile kohtuotsuse jõustumisel; - äravõetud karp silikoonipastaga, puuteprovid, suitsukoni, kaks sigaretti fragmendid, sigareti pakk, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (03.01.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2005) -

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - äravõetud mehaaniline trell, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (02.02.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2040) - säilitada kuni omaniku tuvastamiseni asitõendi hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning pärast hävitada; - sündmuskohal äravõetud süstal, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (03.01.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2007) -

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - äravõetud Pavel Ževnerovilt trimmer, tööristad, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (18.09.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1895) säilitada kuni omaniku tuvastamiseni asitõendi hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning pärast hävitada. Mõista Pavel Ževnerovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot, määratud kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ning määratud kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 19.02.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 270 (kakssada seitsekümmend) eurot; kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 12.03.2018, 16.03.2018 ja 19.03.2018 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 210 (kakssada kümme) eurot; DNA ekspertiisi nr 17E-GE1051 tegemise eest 1 026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot ning DNA ekspertiisi nr 17E-GE1279 tegemise eest 114 (ükssada neliteist) eurot. 5 1-18-514 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi tegemise eest 1 026 euro ulatuses menetluskulud riigi kanda. Määrata, et Pavel Ževnerovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700009873 ning selgitus „Pavel Ževnerov, 1-18-514, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Denis Jevnerovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot ja 72 senti; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt 19.02.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 270 (kakssada seitsekümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt 12.03.2018, 16.03.2018 ja 19.03.2018 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot; uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 19 senti, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 35 (kolmkümmend viis) eurot. Määrata, et Denis Jevnerovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700009857 ning selgitus „Denis Jevnerov, 1-18-514, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Valentin Veremovskilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot; määratud kaitsja Vladimir Rogulski poolt 19.02.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 270 (kakssada seitsekümmend) eurot; määratud kaitsja Vladimir Rogulski poolt 12.03.2018, 16.03.2018 ja 19.03.2018 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot; sundtoomise kulud summas 18 (kaheksateist) eurot ja 70 senti. Määrata, et Valentin Veremovskil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 6 1-18-514 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700009860 ning selgitus „Valentin Veremovski, 1-18-514, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

märtsist
Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 11.04.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kohtu alla antud isikute süüdistus Pavel Ževnerov süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Valentin Veremovskiga, ajavahemikul alates 20.08.2017.a kuni 07.09.2017 kella 18.00-ni rippluku lõhkumise teel (rippluku maksumus on 10 eurot) sisenes Narva linnas, Puškini tn 32a vastas asuvasse garaaži xxxja varastas sealt talverehvide 185/65 R15 komplekti (neli rehvi), maksumusega 200 eurot, koos valuvelgedega, maksumusega 800 eurot. Samuti ta varastas garaažis olnud autost Suzuki, registrinumbriga xxx aku, maksumusega 80 eurot, varuaku koos akulaadijaga, üldmaksumusega 150 eurot, pumba, maksumusega 10 eurot, rattavõtmed, tulekustuti ja ohukolmnurga, samuti tööriistakasti, milles oli tellitav võti ja erinevad mutrivõtmed, üldmaksumusega 20 eurot, tungraua Susuki, maksumusega 50 eurot, ratastel tungraua, maksumusega 50 eurot, rahakoti, kus olid Venemaal asuvate kahe garaaži võtmed varalise väärtuseta, kuid selleks, et garaaži sisse saada, peab omanik Xxx uksed eest ära lõikama ja remonditöö maksab 100 eurot, millega tekitas asjade omanikule Xxxile varalist kahju summas 1470 eurot. Lisaks sellele Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 09.09.2017.a kella 19.00 kuni 10.09.2017.a kella 09.44-ni uste lõhkumise teel sisenes Narva linnas Vaksali tn 5 asuva garaažiühistu Linda Svetofor garaažiboksi xxx ja varastas sealt bensiinisae Stihl 211, maksumusega 400 eurot, lukksepatööriistade komplekti kastis, üldmaksumusega 60 eurot, millega tekitas asjade omanikule Xxxile varalist kahju summas 460 eurot. Samuti Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikult alates 02.10.2017.a kella 16.00 kuni 05.10.2017.a kella 10.00-ni tabaluku ja riivluku lahtimurdmise teel (tabaluku vahetus maksab 17 eurot) varastas Xxxile kuuluvast garaažiboksist nr 14, mis asub garaažiühistus xxx aadressil Rahu 53, Narva linn, neli talverehvi Pirelli 15/C koos velgedega kogumaksumusega 350 eurot, 2 jalgratast kogumaksumusega 40 eurot, ketaslõikuri Makita maksumusega 60 eurot, elektrikruvikeeraja koos laadijaga maksumusega 60 eurot, tekitades kannatanu Xxxile 527 euro suuruse varalise kahju. Samuti Pavel Ževnerov´i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 04.10.2017.a kuni 05.10.2017.a kella 05.27 paiku Narva linnas, ukse purustamise teel, tungis garaažiühistu Severnõi 8 garaažiboksi nr 12, kust varastas kannatanule Xxxile kuuluvad asjad, nimelt lihvimismasina 4CR 7 1-18-514 maksumusega 130 eurot, ketaslõikuri Hitachi maksumusega 49 eurot, karbi võtmete komplektiga maksumusega 30 eurot, 4 viieteistkümnetollist rattavelge kogumaksumusega 100 eurot, 4 kuueteistkümnetollist ratast kogumaksumusega 250 eurot, kompressori Strong maksumusega 130 eurot, ühe kõlari maksumusega 10 eurot, elektrisae Hitachi maksumusega 80 eurot, lihvimismasina maksumusega 50 eurot, akulaadija maksumusega 40 eurot, akutrelli maksumusega 45 eurot, elektrifööni maksumusega 20 eurot, 2 ühesugust erinevate vahetatavate otsakutega võtmete komplekti kogumaksumusega 30 eurot (ühe komplekti maksumus 15 eurot), 2 autosalongi lõhnapudelit kogumaksumusega 24 eurot (ühe pudeli maksumus 12 eurot), tekitades Xxxile 988 euro suuruse varalise kahju, samuti varastas samast garaažiboksist Xxxile kuuluva süüteluku võtme maksumusega 100 eurot, autosalongi tahavaatepeegli, maksumusega 50 eurot, magnetoola Alpine maksumusega 40 eurot, 15 eurot müntides, 800 vene rubla (11.70 eurot), pangakaardi, juhiloa Balkini nimele, mootorratta Yamaha 41ZF tehnilise passi, tekitades kannatanu Xxxile 216.70 euro suuruse varalise kahju. Samuti Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 11.10.2017.a kuni 12.10.2017.a kella 11.35-st garaažiboksist 19, mis asub garaažiühistus Petrovski aadressil Puškini 27a, Narva linn, luku ja garaažiukse lahtimurdmise teel (tabaluku vahetus ja peitluku „liblikas“ remont maksavad 50 eurot) varastas Xxxile kuuluva jalgratta Classic Discaveri 1.3 L, maksumusega 279 eurot, koos paigaldatud kiirusemõõturitega, mille maksumus on 20 eurot; jalgratta, maksumusega 319 eurot; kohvri ehitustööriistadega: erinevad võtmed, otsikud, maksumusega 111,94 eurot; plastkohvri erinevate tööriistadega maksumusega 120 eurot; aku elektrisaag Makita, maksumusega 150 eurot; kruvikeeraja Makita, maksumusega 120 eurot; lõikemasina Metabo, maksumusega 50 eurot; velgedega talverehvide komplekti kogumaksumusega 400 eurot, tekitades kannatanu Xxxile 1619.94 euro suuruse varalise kahju . Samuti Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 28.11.2017.a kella 18.00st kuni 02.12.2017.a kella 12.27 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Deniss Jevneroviga, lukkude lahtimurdmise teel, sisenes garaažiboksi nr 34, mis asub garaažiühistus aadressil Kreenholmi 206, Narva linn, kust varastas Xxxile kuuluva suverehvide Continental komplekti koos valuvelgedega kogumaksumusega 480 eurot ja naastrehvide Nokia komplekti kogumaksumusega 80 eurot, autopesuri Kärcher maksumusega 150 eurot, lihvimismasina autode lihvimiseks, maksumusega 30 eurot; akulaadija maksumusega 40 eurot, 20-liitrise bensiinikanistri, milles oli 15 liitrit bensiini (kanister maksab 10 eurot, liiter bensiini maksab 1,20 eurot, kogumaksumus 18 eurot); kuuskantvõtmete komplekti maksumusega 15 eurot, veevärgi 6 kuulkraani, ühe kraani hind on 4 eurot, kogumaksumus 24 eurot; pikendusjuhtme maksumusega 20 eurot, ristpeakruvikeeraja maksumusega 3 eurot, 4 ümarat auto hooba kogumaksumusega 25 eurot, jalgratta Classic Legend maksumusega 150 eurot. Samuti on garaažis olnud magnetofonilt (magnetofoni maksumus 20 eurot), juukseföönilt (fööni maksumus 10 eurot) pikendusjuhtmelt maksumusega 20 eurot, varguse eesmärgil elektrijuhe küljest ära lõigatud, tekitades Xxxile 1095 euro suuruse varalise kahju, samuti varastas garaažiboksis asunud võtme abil Xxxle kuuluva auto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx, maksumusega 1500 eurot, nimelt parkis sõiduauto edasimüümise eesmärgil teise kohta. Ja enne sõiduauto planeeritud müümist võttis endale magnetoola, maksumusega 20 eurot; kummimati maksumusega 10 eurot; tagumise vasakpoolse ukse profileeritud liistu maksumusega 30 eurot; põrkeraua iluvõred maksumusega 120 eurot, tekitades Xxxle 180 euro suuruse varalise kahju Samuti Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 01.12.2017.a kuni k 02.12.2017.a kella 10.00-ni kahe tabaluku lahtimurdmise teel (lukkude vahetus maksab 37 eurot) tungis Xxxile kuuluvasse garaažiboksi nr 38, mis asub aadressil Spordi 9, Narva linn, kus püüdis garaažis seisvast autost Nissan registreerimisnumbriga xxx varastada aku maksumusega 78 eurot ja 8 1-18-514 suverehvid kogumaksumusega 600 eurot, samuti püüdis seina lõhkumise teel tungida garaažiboksi nr 37 (seina remont maksab 55 eurot), tekitades kannatanu Xxxile 92 euro suuruse varalise kahju. Samuti Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema, olles isiku, kes on varem toime pannud varguse süstemaatiliselt, taas ajavahemikul alates 01.12.2017.a kella 12.00-st kuni 03.12.2017 kella 11.00-ni lukkude lõhkumise teel sisenes Narva linnas, Raudsilla tn 16a hoones asuvasse garaaži nr 7, kelle omanik on Xxx ja varastas sealt: kaks osavõtmete komplekti, üldmaksumusega 200 eurot, kolm komplekti kruvikeeraja otsikuid, üldmaksumusega 150 eurot, ketaslõikuri, maksumusega 30 eurot, akulaadija, maksumusega 20 eurot, lihvimasina, maksumusega 15 eurot, gaasipõleti, maksumusega 33 eurot, 15m pikendi, maksumusega 20 eurot, kanistri 10 liitri bensiiniga, üldmaksumusega 15 eurot, ketaslõikuri 8 lõikeketast, üldmaksumusega 5 eurot. Kannatatu Xxx esitas tsiviilhagi summas 452,81 eurot. Samuti Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 01.12.2017.a kella 12.00-st kuni 03.12.2017 kella 11.00-ni luku lõhkumise teel sisenes Narva linnas, Raudsilla tn 16a hoones asuvasse garaaži nr 8, kelle omanik on Xxxja varastas sealt: keevitusaparaadi Pioneer, maksumusega 200 eurot, elektrilise kettsae Makita, maksumusega 120 eurot, lihvimismasina Bosch, maksumusega 170 eurot, mehaanilise pumba, maksumusega 30 eurot, pikendi, maksumusega 17 eurot, mutrivõtmete komplekt, maksumusega 30 eurot, manomeetri, maksumusega 20 eurot, varu sisselukk, maksumusega 35 eurot, aku, maksumusega 110 eurot, radiaatori dekoratiivvõre, maksumusega 100 eurot, elektritrell Bosch, maksumusega 50 eurot, millega tekitas asjade omanikule Xxxile varalist kahju summas 882 eurot. Kanatanu ei esitanud tsiviilhagi. Samuti Pavel Ževnerovi süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 01.12.2017.a kella 12.00-st kuni 03.12.2017 kella 11.00-ni seina lõhkumise teel sisenes Narva linnas, Raudsilla tn 16a hoones asuvasse garaaži nr 9, kelle omanik on Xxx ja varastas sealt: automagnetoola, maksumusega 100 eurot, sõiduauto tulekustuti, maksumusega 12 eurot, muruniiduki tera, maksumusega 20 eurot, mutrivõtmete ja kruvikeerajate komplekti, maksumusega 40 eurot, samuti varastas garaažis seisvalt sõiduautost Hundai Getži kütusepaagist 45 liitrit bensiini üldmaksumusega 36,90 eurot, millega tekitas asjade omanikule Xxxile varguse toimepanemise hetkel varalist kahju summas 208,90 eurot. Kriminaalmenetluse käigus osa varastatud asjades oli kannatanu tagastatud ja Xxx esitas tsiviilhagi summas 48,70 eurot. Sel moel pani Pavel Ževnerov oma tahtliku teoga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse süstemaatiliselt, grupi poolt, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo. Denis Jevnerovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik kes on varem karistatud kriminaalkorras varguse toimepanemise eest, taas ajavahemikul alates 28.11.2017.a kella 18.00-st kuni 02.12.2017.a kella 12.27 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Pavel Ževneroviga, lukkude lahtimurdmise teel, sisenes garaažiboksi nr 34, mis asub garaažiühistus aadressil Kreenholmi 206, Narva linn, kust varastas Xxxile kuuluva suverehvide Continental komplekti koos valuvelgedega kogumaksumusega 480 eurot ja naastrehvide Nokia komplekti kogumaksumusega 80 eurot, autopesuri Kärcher maksumusega 150 eurot, lihvimismasin autode lihvimiseks, maksumusega 30 eurot; akulaadija maksumusega 40 eurot, 20-liitrise bensiinikanistri, milles oli 15 liitrit bensiini (kanister maksab 10 eurot, liiter bensiini maksab 1,20 eurot, kogumaksumus 18 eurot); kuuskantvõtmete komplekti maksumusega 15 eurot, veevärgi 6 kuulkraani, ühe kraani hind on 4 eurot, kogumaksumus 24 eurot; pikendusjuhtme maksumusega 20 eurot, ristpeakruvikeeraja maksumusega 3 eurot, 4 ümarat auto hooba kogumaksumusega 25 eurot, jalgrattat Classic Legend maksumusega 150 eurot. Samuti on garaažis olnud magnetofonilt (magnetofoni maksumus 20 eurot), juukseföönilt (fööni maksumus 10 9 1-18-514 eurot) pikendusjuhtmelt maksumusega 20 eurot, varguse eesmärgil elektrijuhe küljest ära lõigatud, tekitades Xxxile varalise kahju suurusega 1095 eurot. Sel moel pani Denis Jevnerov oma tahtliku teoga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo. Lisaks sellele Denis Jevnerovit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 28.11.2017.a kella 18.00-st kuni 02.12.2017.a kella 12.27 kasutas Narva linnas Kreenholmi tn 206 garaažiboksist xxxPavel Ževnerovi poolt varastatud sõiduautot ja sõiduauto võtmeid, kasutas seadusliku omaniku nõusolekuta Xxxle kuuluvat sõiduautot Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx, nimelt sõitis antud sõiduautoga liikudes Narvast suunaga Narva-Jõesuu poole. Sel moel pani Denis Jevnerov oma tahtliku teoga toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Samuti Denis Jevnerovit süüdistatakse selles, et tema 02.12.2017.a kella 12.27 paiku juhtis varem ärandatud sõiduautot Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga xxx, liikudes Narvast suunaga Narva-Jõesuu poole, narkojoobe seisundis. Ta peeti kinni politseiametnike poolt 02.12.2017, umbes kell 13.40 aianduskooperatiivi Družba Pluss maja juures aadressil Kressi 2 ja tema veres avastati amfetamiin. Sellise käitumisega rikkus Denis Jevnerov Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sel moel pani Denis Jevnerov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 424 (alates 01.11.2017.a KarS § 424 lg 1) järgi. Valentin Veremovski süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Pavel Ževnerov´iga, ajavahemikul alates 20.08.2017.a kuni 07.09.2017 kella 18.00-ni rippluku lõhkumise teel (rippluku maksumus on 10 eurot) sisenes Narva linnas, Puškini tn 32a vastas asuvasse garaaži xxxja varastas sealt talverehvide 185/65 R15 komplekti (neli rehvi), maksumusega 200 eurot, koos valuvelgedega, maksumusega 800 eurot. Samuti ta varastas garaažis olnud autost Suzuki, registrinumbriga xxx aku, maksumusega 80 eurot, varuaku koos akulaadijaga, üldmaksumusega 150 eurot, pumba, maksumusega 10 eurot, rattavõtmed, tulekustuti ja ohukolmnurga, samuti tööriistakasti, milles oli tellitav võti ja erinevad mutrivõtmed, üldmaksumusega 20 eurot, tungraua Susuki, maksumusega 50 eurot, ratastel tungraua, maksumusega 50 eurot, rahakoti, kus olid Venemaal asuvate kahe garaaži võtmed varalise väärtuseta, kuid selleks, et garaaži sisse saada, peab omanik Xxx uksed eest ära lõikama ja remonditöö maksab 100 eurot, millega tekitas asjade omanikule Xxxile varalist kahju summas 1470 eurot. Sel moel pani Valentin Veremovski oma tahtliku tegevusega toime teise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo. 10 1-18-514 Samuti Valentin Veremovski, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil, kuritarvitades Xxxi usaldust, sai enda valdusse kannatanu Xxx´i nimele väljaantud Swedpanga pangakaardi koos pin-koodidega, sisestas, ebaseaduslikult sekkudes andmetöötlusprotsessi, kannatanu pangakontole ligipääsu saamiseks Circle K Narvas Tallinna mnt 37 asuvas Swedpanga sularahaautomaadis 09.10.2017.a. kl.01.14 koodi ning võttis sularaha välja summas 300 eurot, siis 10.10.2017.a. kl.05.32 võttis Swedpanga Puškini 4a Gigant kaupluse juures asuvas sularahaautomaadist summat 250 eurot. Saadud summad kulutas Valentin Veremovski isiklikeks otstarveteks. Lisaks sellele Valentin Veremovski maksis kannatanu Xxxi Swedpanga kaardiga nr xxx Maxima kaupluses 09.10.2017.a. kl.12.21 summas 4,50 eurot; Maxima kaupluses 09.10.2017.a. kell. 11.45 summas 3,10 eurot ning Rimi kaupluses Kerese keskuses 09.10.2017.a. kl.17.23 summas 27,81 eurot, tekitades kannatanule Xxxile varalist kahju kokku summas 585,41 eurot. Sel moel Valentin Veremovski pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. II Kohtuistung Süüdistatavad Pavel Ževnerov, Denis Jevnerov ja Valentin Veremovski ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, nad on võtnud esitatud tsiviilhagid omaks ning on tunnistanud kohtuistungil oma süüd täielikult. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. Kaitsja Jekaterina Jevšina leidis, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus on põhjendatud. Tema kaitsealune Pavel Ževnerov tunnistas oma süüd nii kohtueelses menetluses, kui ka kohtulikul istungil ning on võtnud omaks tsiviilhagid ja on valmis neid hüvitama. Kaitsja Galina Tšelnokova leidis, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus on põhjendatud. Tema kaitsealune Denis Jevnerov tunnistas oma süüd täielikult ning on võtnud omaks tsiviilhagid. Kaitsja Vladimir Rogulski leidis, et tema kaitsealusele tuleb kergendada karistust, kuna arvutikelmuse episood on juhtunud enamasti kannatanu enda süü tõttu, sest kannatanu ise andis Veremovskile pangakaardi koos PIN-koodidega. Kohtuistungil kannatanu Xxx toetas esitatud tsiviilhagi, nimelt varalise kahju hüvitamise osas summas 585, 41 eurot. Kohtuistungil kannatanu Xxx toetas esitatud tsiviilhagi, nimelt varalise kahju hüvitamise osas summas 452, 81 eurot. Abiprokurör leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatavate enda ütlustega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 11 1-18-514 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsjate seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Pavel Ževnerov, Denis Jevnerov ja Valentin Veremovski süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1; § 424 (alates 01.11.2017.a KarS § 424 lg 1) ja § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegudes on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. 3.2 Vargus garaažist xxx Kohus leiab, et Pavel Ževnerovi ja Valentin Veremovski poolt neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxxi ütlustega (II k, tl 1-7, 87-91, 97-101), mille kohaselt tema valduses on hall auto Suzuki Ignis registreerimismärgiga xxx, mis oli tema tütre kuuluvas garaažis xxx, mis asub teletorni taga Vabaduse tänaval. 07.09.2017 kella 18.00 ajal helistati kannatanu tütrele mobiiltelefonile garaažiühistu esimees ja teatas, et garaaži on sisse murtud. Pärast teadet kannatanu sõitis kohale. Kohale jõudmise momendil garaaži juures kedagi ei olnud. Uksed olid kinni peitlukuga. Ripplukku lukuaasadel ei olnud ja ta leidis selle ustest vasakul rohust. Visuaalselt olid lukul saagimise jäljed. Ruumi sisenedes ta ilmnes, et auto tagaluuk ja kapott olid lahti, autolt oli maha võetud aku, pakiruumist oli kadunud uus varuaku ja akulaadija komplektis akuga, pump ja rattavõti, tulekustuti ja ohukolmnurk, plastikust tööristakast, milles olid tellitav võti ja erinevad mutrivõtmed. Peale nimetatu kadus veel komplekt talirehve, ratastel tungraud Zusuki, nahkrahakott, milles olid kahe Venemaal asuva garaaži võtmed. Sel moel on kannatanule tekitatud varalist kahju täiendavalt summas 1460 eurot. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 07.09.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (II k, tl 10-19), mille kohaselt vaatluse objektiks oli garaažiboks nr. 114 ja selle lähiümbrus aadressil Puskini tn 32a Narva linn. Vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse momendil garaažiboksi väravad olid avatud, väravatest paremalt poolt muru sees oli avastatud hall värvi korpusega ripplukk, mille sang on üle saetud. Garaažiboksis seisis sõiduauto Suzuki Ignis registreerimismärgiga xxx, mille tagauks oli avatud. Sõiduki tagaukse klaas oli lõhutud, pagasiruumis olid avastatud klaasikilud, uksed olid lukustamata. Sõiduki paremalt poolt esiukse juures põranda tolmul olid avastatud jalatsijäljefragmendid. Sõiduki mootoriruumis avastati, et akumulaatori koht oli tühi. Süüdistatav Valentin Veremovski ja Pavel Ževnerov andis eeluurimisel ütlusi (II k, tl 22-25, 56-60, 71-74) selle kohta, et nad panid selle kuriteo toime kooskõlastatult. Nimetatud süüdistatavate Valentin Veremovski ja Pavel Ževnerovi ütlustega haakub 13.09.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokoll (II k, tl 62-69), mille kohaselt Ževnerov osutas garaažile xxx, mis asub Narvas Puškini tn telemasti kõrval ja selgitas antud garaažist toimepandud varguse asjaolusid. 3.3 Vargus garaažiboksist xxx Antud kuriteo toimepanemine Pavel Ževnerovi poolt on tõendatud: 12 1-18-514 Kannatanu Xxxi ütlustega (II k, tl 30-35, IV k, tl 98-101), mille kohaselt tema kasutusel on garaaž xxx garaažiühistus Linda Svetofor asukohaga Vaksali tn
Seda garaaži ta kasutab pigem kui panipaika, hoides selles kalastusvahendeid, autovaruosi, väikest kütusevaru ja tööriistu. Viimast korda käis ta garaažis 09.09.2017 kella 19 paiku ning kõik oli korras. 10.09.2017 kella 09.44 ajal talle helistas garaažinaaber, kes teatas, et garaaži on sisse murtud. Kui kannatanu jõudis garaaži juurde avastas ta, et garaažiuste vasak pool on keskosast lahti murtud. Väljastpoolt on garaažiuks üle löödud laudadega diagonaalselt, seestpoolt on lauad horisontaalselt pandud. Garaažist on kadunud tagaseina ääres põrandalt bensiinisaag Stihl 211, uksest vasaku seina ääres riiulilt sinine plastkast lukksepatööriistadega nagu silmusvõtmete komplekt ja mutrivõtmed kruvikeerajatega ja nende otsikutega. Sel moel temalt varastati vara kokku summale 460 eurot. Garaažist leidis ta põrandalt kombineeritud võtme ja pealisluku korpuse ja vasaku uksepoole vahelt kruvikeeraja tüki, mis ei kuulu kannatanule. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 10.09.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (II k, tl 38-53), mille kohaselt vaatluse objektiks on garaažiboks xxx garaažiühistus Linda Svetofor, asukohaga Vaksali tn 5, Narva. Garaažiboksi lukk oli vigastamata, pealt suletud kummitükiga. Vaatluse momendil parem uksepool oli lahti, vasak kinni. Vasakul uksepoolel puudus kolm välist lauda, sisemised lauad olid vigastatud. Uksepoolel oli kolmnurgakujuline auk. Vasaku uksepoole välispinnal luku piirkonnas uksepoolte keskposti juures oli mõik. Sündmuskohalt oli võetud surumise jälg uksepoolte keskpostilt, tehtud silikoonjäljend. Sündmuskohalt leiti ja võeti ära metallese, mis sarnaneb kruvikeeraja tööotsikule, samuti leiti metallese nagu teravikuga varras kantotsikuga, varda teine ots on ära murdunud ning põrandal leiti mutrivõti, mis sarnaneb pesumasinate paigaldamisvõtmele. Süüdistatav Pavel Ževnerov andis eeluurimisel ütlusi (II k, tl 56-60) selle kohta, et 10.septembril 2017 pani ta toime üksinda varguse garaažist, mis asub Narvas Vaksali tn. Varastatud asjad müüs ta kohe tundmatule taksojuhile linnas 400 euro eest. Saadud raha kulutas ta oma isiklikeks vajadusteks. Nimetatud süüdistatava Pavel Ževnerovi ütlustega haakub 13.09.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokoll (II k, tl 62-69), mille kohaselt Ževnerov näitas garaaži, mis asub Narvas Vaksali tn kiriku juures, garaažiühistus „Linda Svetofor“ ja selgitas, et sellest garaažist uksepoole lõhkumise teel pani ta toime bensiinisae ja plastkastis lukksepatööriistade komplekti varguse. 3.4 Vargus garaažiboksist nr 14 Antud kuriteo toimepanemine Pavel Ževnerovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (III k, tl 12-17, 30-34), mille kohaselt tema omandis on garaažiboks nr 14 garaažkooperatiivis „Põhja-8" Narva. Ta selgitas, et viimati oli ta garaažis 02.10.25017 ning kõik oli korras. 05.10.2017 ta tuli garaaži umbes kella 10.00 paiku ning avastas, et tabalukk on maha saetud. Garaaži sisenes, ta avastas, et garaažis on kõik asjad pahupidi keeratud ning kaduma läinud neli rehvi Pirelli naeltega 15/C koos velgedega, kaks jalgratta ratast, ketassaag Makitat ja elektrikruvikeeraja Makita koos laadijaga. Kahjusumma moodustas 527 eurot. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 05.10.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (II k, tl 19-28), mille kohaselt vaatluse objektiks garaažiboks nr 14 garaažiühistus „Põhja-8“, asukohaga Rahu tn 53, Narva. Garaaži uksed on sulgenud olekus, uksel on ripplukk. Garaaži uksel 13 1-18-514 on pealisluku pesa, pesas pealislukk puudub. Garaažiboksis seina ääres seisis jalgratas, millel puudusid rattad. Süüdistatav Pavel Ževnerov andis eeluurimisel ütlusi (III k, tl 60-65) selle kohta, et 05.10.2017 olles garaažiboksi nr 14 garaažiühistus „Põhja-8“ juures ta saagis garaažiboksi tabaluku maha käsisaega ja pani toime asjade varguse. Pärast vargust ta kohe helistas tuttavale taksojuhile, kellele ta müüs mõned varastatud asjad. Saadud raha kulutas ta enda isiklikuks tarbeks. Nimetatud süüdistatava Pavel Ževnerovi ütlustega haakub 13.09.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokoll (II k, tl 99-108), mille kohaselt Ževnerov näitas garaaži nr 14, mis asub Narvas Rahu tn 53, garaažiühistus „Põhja-8“. Ževnerov selgitas, et sellest garaažist ta pani toime varguse. 3.5 Vargus garaažiboksist nr 12 Antud kuriteo toimepanemine Pavel Ževnerovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (II k, tl 226-230, III k, tl 41-47), mille kohaselt tema kasutusel on Narvas garaažkooperatiivis „Severnõi-8"garaažiboks nr 12, kus ta tegeleb autode värvimise ja remondiga. 05.10.2017 hommikul kella 06.00 paiku, helistati talle mobiiltelefonile politseist ja teatati, et garaaž on avatud ning on leitud mõned varastatud asjad. Tulles garaaži juurde, avastas ta, et oli kahjustatud tabalukk ja ukse ülemine äär oli painutatud, lukud olid avatud ning oli deformeerunud uks. Garaažist oli varastatud poleerimismasin 4CR, ketassaag Hitachi, võtmekomplekt karbis, neli 15 tollist ketast, neli 16 tollist rehvi, Strong kompressor, üks kõlar, elektriline saag Hitachi, lihvimismasin, akulaadija, akutrell, elektriline käsiföön, kaks ühesugust võtmekomplekti erinevate vahetusotsikutega, kaks salongi aroompudelit. Osa asjadest oli leitud põõsastest ja kannatanule tagastatud. Varaline kahju moodustas 209 eurot. Sõidukist Mercedes, mis seisis garaažis remondis, oli varastatud süütevõti, salongi tahavaatepeegel, Alpine magnetoola, pangakaart, omaniku nimele juhiload ja mootorratta tehniline pass. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 05.10.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (II k, tl 237-249), mille kohaselt vaatluse objektiks oli garaažiboks nr 14 garaažiühistus „Põhja-8“, asukohaga Rahu tn 53, Narva. Protokollist nähtub, et garaažiuksed olid avatud olekus, garaaži sees olid nähtavad erinevad esemed ja tööriistad. Esemed asusid garaaži boksis kaootiliselt. Samuti oli garaažiboksi sees sõiduk Mercedes Benz. Sõiduki uksed olid lukustamata. Sõiduki salongis sees oli nähtav sõiduki keskkonsooli pesa, mille sees oli sõiduki stereo juhtmed, automakk puudus. Lisaks sellele kannatanu Xxxi ütlustega (III k, tl 66-70, 75-79) on tuvastatud, et 02.10.2017 tõi ta enda sõiduauto Mercedes remondiks garaažkooperatiivi Severnõi-8, boksi nr 12, mis asub Narvas, Rahu tänaval. 06.10.2017 helistas talle Xxxi ja ütles, et garaažis toimus vargus ja sõidukist varastati võti. Kui tuli ta garaažboksi, vaatas auto üle ja avastas, et sõiduautost läks kaduma signalisatsioonipult, mis oli ühendatud süütelukuga, Apline magnetoola, salongi tahavaatepeegel, 15 eurot müntides, 800 vene rubla (11,70 eurot), pangakaart, kannatanu nimele juhiload ja IDkaart, Yamaha xxx mootorratta tehniline passi. Varaline kahju moodustas 216, 70 eurot. Süüdistatav Pavel Ževnerov andis eeluurimisel ütlusi (III k, tl 60-65) selle kohta, et 05.10.2017 olles garaažiühistus „Põhja-8“ käis ta garaažibokside ridade vahel ja vaatas nõrkade lukkudega väravaid, mida saab kergelt avada, et sooritada vargus. Leides üht garaažiboksi painutas ta alusest puitlaua abil värava alumise osa ja tõstis sisemist lukulinki ning samuti painutas ka värava ülemise osa, mille tulemusena boksi väravad avanesid. Ta sisenes boksi ja nägi, et sees seisab tumedat värvi sõiduauto Mercedes E
Sellest garaažiboksist ta varastas poleerimismasina, Hitachi ketaslõikuri, 14 1-18-514 karbis võtmekomplekti, neli ketast, neli rehvi, Strong kompressori, elektrisae, lihvimismasina, akulaadija, akutrelli, elektritööni, kaks ühesugust võtmekomplekti erinevate vahetusotsikutega. Sõiduauto oli lukustamata ja ma varastas sealt sõiduauto signalisatsioonipuldi, magnetoola ja dokumendid. Kõik asjad garaažiboksist kandis ta garaažkooperatiivi kõrval asuvatesse põõsastesse. Nimetatud süüdistatava Pavel Ževnerovi ütlustega haakub 13.10.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokoll (III k, tl 99-108), mille kohaselt Ževnerov näitas garaaži nr 12, mis asub Narvas Rahu tn 53, garaažiühistus „Põhja-8“. Ževnerov selgitas, et sellest boksist pani ta toime rehvide ja erinevate tööriistade varguse. 3.6 Vargus garaažiboksist nr 19 Antud kuriteo toimepanemine Pavel Ževnerovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (III k, tl 111-115), mille kohaselt tema kasutusel on garaažiboks nr 19, mis asub aadressil: Puškini 27a, Narva. 10.10.2017 lahkusin ta garaažist ja värava lukustas. 12.10.2017 sai teada vargusest ning kui ta tuli garaaži ja avastas, et garaažist olid varastatud: punast värvi jalgratas Classic Discaveri 1.3 L, jalgrattal oli paigaldatud kiirusemõõtur, hõbedat värvi jalgratas helesinist värvi kahvliga, halli värvi kohver ehituse tööriistadega: erinevad võtmed, otsikud, sinist värvi kohver koos ehituse tööriistadega: erinevad võtmed, aku elektrisaag Makita, kruvikeeraja Makita, lõikemasin Metabo, talverehvide komplekt koos veljedega. Varaline kahju moodustas 1619, 94 eurot. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 12.10.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (III k, tl 87-93), mille kohaselt vaatluse objektiks oli garaažiboks nr 19 garaažiühistus „Petrovski“, asukohaga Puškini 27a, Narva. Protokollist nähtub, et garaažiuksed olid avatud olekus, garaažiukse lukk on vigastusega. Lisaks sellele kannatanu Xxx ütlustega (III k, tl 82-86) on tuvastatud, et 12.10.2017 helistas talle tema mees Xxx ja teatas, et on lõhutud nende poolt üüritud garaažis uks, mis asub aadressil: Puškini 27a, Narva, boks nr
Seoses sellega, et tema mees oli tööl, siis mees palus tal sõita garaaži juurde ja vaadata mis seal juhtus. Ta sõitis garaaži ette ja avastas, et garaažiuks on avatud, aga lukud lõhutud. Edasisel vaatlusel ta avastas, et läks kaduma kaks jalgratast, kiirusemõõtur, kaks plastikkohvrit, talverehvide komplekt koos veljedega. Samuti ta selgitas, et võimalik, et läks kaduma rohkem asju, kuid nendest asjadest ta teatab hiljem. Süüdistatav Pavel Ževnerov andis eeluurimisel ütlusi (II k, tl 94-98) selle kohta, et 11.10.2017 öösel tuli ta Narvas, Puškini tänaval asuvast garaažikooperatiivist mööda ja vaatas nõrkade lukkutega bokse, kust saaks midagi varastada. Tal oli kaasas puitlaud ja armatuuri tükk, et nende abil avada garaaživäravaid. Ta nägi ühel boksil, et väravale on paigaldatud „liblikas" lukk ja seda lukku on kerge avada. Pavel Ževnerov otsustas sooritada sellest garaažist varguse. Painutas ta värava alumist äärt ja pistis alla metallarmatuuri. Hakkas tasakesi painutama alumist nurka ning tasakesi tõstis üles. Kui ta avas boksivärava ja sisenes garaaži, siis võttis sealt rehvid, kaks jalgratast ning erinevaid tööriistu. Pärast seda läks ta Peetri väljakule ja müüs seal ühele taksojuhile kõik varastatud asjad. Kõike asjade eest andis taksojuht talle 150 eurot, mille kulutas Ževnerov enda isiklikuks tarbeks. Nimetatud süüdistatava Pavel Ževnerovi ütlustega haakub 13.10.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokoll (III k, tl 99-108), mille kohaselt Ževnerov näitas garaaži, mis asub Narvas 15 1-18-514 Puškini tn 27a, garaažiühistus „Petrovski“. Ževnerov selgitas, et sellest garaažist nr 19 värava painutamise teel pani ta toime vara varguse. 3.7 Vargus garaažiboksist nr 34 Kohus leiab, et Pavel Ževnerovi ja Deniss Jevnerovi poolt neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu xx ütlustega (III k, tl 135-142, IV k, tl 52-67), mille kohaselt ta rendib garaažiboks, mis asub raudtee kõrval linnasauna lähedal, kus alates 2017.a oktoobrist selles garaažis oli kuuluv tema elukaaslasele Xxxle sõiduauto Volkswagen Passat. Sealsamas tal olid hoiul auto BMW rattad. 02.12.2207 talle helistas Xxx ning teatas, et ühine tuttav nägi nende sõiduautot Volkswagen teel Narva-Jõesuu poole. Kannatanu sõitis kohe garaaži ja märkas, et garaažilt puudus värava ripplukk. Väravad olid ainult riivlukuga kinni. Kui tegi boksi lahti, siis avastas, et sees ei olnud autot Volkswagen. Peale selle pudusid üks suverehvide komplekt Continetal toodang, 235x45 R
Teine varastatud komplekt oli suurusega 15 tolli, naastrehvid, tootja on Nokian. Samuti kannatanu sõnul garaažist varastati: autopesur Kärcher, lihvimismasin autode lihvimiseks, musta värvi akulaadija, rohelist värvi 20 liitrine bensiinikanister, milles oli 15 liitrit bensiini, kuuskantvõtmete komplekt, veevärgi 6 kuulkraani läbimõõduga pool tolli, poolile keeratud punast värvi 50 m pikendusjuhe, ristpeakruvikeeraja, 4 ümarat auto hooba ning jalgratas Classic Legend. Samuti on garaažis olnud magnetofonilt lõigatud elektrijuhe, millega magnetofon muutus kasutamiskõlbmatuks. Vargusega tekitatud kogukahju moodustas 1095 eurot. Koheselt helistas ta politseile. Garaažiboksis käis ta viimasel korral 28.11.2017 ning pani ta boksi nagu alati kahe lukuga kinni. Lisaks sellele tunnistaja xx ütlustega (III k, tl 144-149) on tuvastatud, et 02.12.2017, umbes kell 12.27 sõitis ta oma autoga Volkswagen Tiguan Narva-Jõesuu linnast suunaga Narva linna poole. Talle vastu sattus sõitma kuuluv Julia Osmalovskajale sõiduauto Volkswagen Passat xxx, mis liikus Narva linna poolt Narva-Jõesuu linna poole. Selle sõiduki roolis oli noormees ja kuna sel hetkel oli nähtavus hea, siis nägi ta, et noormehe nägu oli kõhn ja juuksed olid oletatavasti tumedad, või siis oli see tume müts. Kuna see sõiduk kuulus tunnistaja sõprade perele, siis otsustas ta uurida, kas sõbrad pole oma autot maha müünud. Kui ta helistas Juliale, siis Julia ütles, et nad pole autot müünud ja ütles, et helistab mehele ja täpsustab. Pärast seda helistas talle tagasi Julia ja ütles, et nende garaaži on sisse murtud ja auto on varastatud. Pärast telefonikõnet sõitis tunnistaja NarvaJõesuu linna peale, et kontrollida, kas see auto on linna territooriumil. Kell 13.20 nägi ta nimetatud sõiduautot Volkswagen Passat suvila tee ja J. Poska ristmikul. Sõidukijuht oli kõrvalteel ja ootas peateele väljasõidu võimalust. Tunnistaja asus seda sõidukit jälitama ning samal ajal helistas 112, kuna olin selleks hetkes saanud juba informatsiooni selle kohta, et auto on varastatud. Kell 13.33 sõitis Volkswagen Passati juht edasi mööda Lõuna-Kudruküla, pärast seda nägi tunnistaja vilkureid ja sai aru, et nimetatud sõiduki oli politsei kinni pidanud. Lisaks sellele tunnistaja xx ütlustega (III k, tl 151-156) on tuvastatud, et 02.12.2017 kell 12.00 asus ta täitma oma tööülesandeid, mis on seotud ühiskondlikukorra kaitsmisega. Valves oli ta koos Laura Lannusaluga politsei erimärgistusega patrullautos, samuti oli neil seljas politseivorm. Tunnistaja sõnul umbes kell 02.12.2017 kell 13.35 said nad juhtimiskeskusest teate selle kohta, et üks mees nägi oma tuttavatele kuuluvat autot Volkswagen Passat, mille roolis istusid võõrad inimesed. Sõiduk oli Peeterristi aiamaade kandis, Rjabinka aiandusühistust edasi. Ta sõitsin kohe välja nimetatud rajooni. Kell 13.40 nägi ta ma ilmselt nimetatud autot, aiandusühistus Družba Pius Kressi tänava maja nr 2 juures. Ta lülitas sisse sinised ja punased vilkurid ja blokeeris ametisõidukiga tee takistamaks edasist läbisõitu. Selle sõiduki taga sõitis teine sõiduk ja nagu selgus, siis oli see Xxx, kes teavitas politseid. Sõiduauto Volkswagen jäi seisma, kuna tal ei olnud 16 1-18-514 võimalik edasi liikuda. Auto roolis oli meesterahvas, kes tuvastati kui Deniss Jevnerov. Sõidukis istusid veel Ivan Zevnerov ja Xxx. Autosse sisse väga tunnistaja ei vaadanud, väliselt sissemurdmise jälgi sõidukil ei olnud. Samuti tunnistaja lisas, et Denis Jevnerov teatas kohe, kui sõiduk kinni peeti, et tal puuduvad sõiduki dokumendid, et nad lihtsad sõidavad sellega ringi. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 02.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (III k, tl 158-175), mille kohaselt vaatluse objektiks oli garaažiboks xxxasukohaga Kreenholmi 20b, Narva. Protokollist nähtub, et vaatluse hetkel oli väravate parem uks avatud. Väravate mõlemal uksel olid tabaluku aasad, lukud puuduvad. Garaaživäravate parmpoolne uks oli luku juurest painutatud. Samuti oli painutatud ka luku liist, mis oli värava vasakpoolsel uksel. Süüdistatav Denis Jevnerov andis eeluurimisel ütlusi (II k, tl 213-219, IV k, tl 32-37) selle kohta, et ta pani ülalnimetatud varguse toime koos venna Pavel Ževneroviga 01.12.2017 öösel. Süüdistatav Pavel Ževnerov (IV k, tl 15-20, 39-46) kinnitas Deniss Jevnerovi ütlusi. 3.8 Vargus garaažiboksist nr 38 Antud kuriteo toimepanemine Pavel Ževnerovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (II k, tl 180-185), mille kohaselt tema omandis on garaažiboks nr 38, mis asub aadressil: Spordi 9, Narva linnas, kus oli pargitud kannatanu sõiduauto Nissan registrimärk xxx. 25.11.2017 ta oli garaažis, kõik oli korras, kui ta läks ära, siis pani ta garaaži väravad kahe ripplukuga kinni. 02.12.2017 talle helistas naaber teisest garaažiboksist ning teatas, et garaaži uks on avatud. Sõites oma garaaži ta avastas, et väravalt puudus üks ripplukk aga teise luku aas on maha lõigatud, lukk ise oli kohal ning kinnises seisundis. Garaažis ta avastas, et autolt on maha võetud aku ning asub pingil, mis asub garaažiboksis. Auto oli tõstetud tungrauaga, oli näha, et taheti maha võtta rattad. Autole olid pandud suverehvid valuveljedel, samuti garaažis sissepääsust vasakut kätt oli lõhutud sein garaažiseina nr
Samuti kannatanu lisas, et avast tema boksi ja boksi nr 37 vahel ta leidis mobiiltelefoni Samsung, mille ta andis politseitöötajatele üle. Varaline kahju moodustas 92 eurot. Süüdistatav Pavel Ževnerov andis eeluurimisel ütlusi (IV k, tl 216-219) selle kohta, et ööl vastu 2.detsembrit 2017 ta pani selle varguse toime üksinda. Kui ta tuli koju pärast varguse toimepanemist, siis nägi, et ei ole talle kuuluvat mobiiltelefoni ning ta koheselt sai aru, et kaotas telefoni garaaži, kust tahtis toime panna varguse. Nimetatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega haakub 08.12.2017 asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (III k, tl 188-193), mille kohaselt vaatluse objektiks oli kannatanu poolt leitud mobiiltelfon Samsung, mis kuulus Pavel Ževnerovile. 3.9 Vargused garaažiboksidest nr 7, 8 ja 9 Antud kuriteo toimepanemine Pavel Ževnerovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (V k, tl 1-7, 108-111), mille kohaselt temal on olemas garaažiboks nr 7 garaažiühistus Ratas asukohaga Vaivara tänav, Narva. Viimast korda oli ta garaažis 01.12.
Pärast seda tuli ta 03.12.2017 garaaži ja avastas, et uks oli natuke paokil, alumine siselukk puudus, paremas seinas naaberboksi viiv oli auk, keskmise boksi väravalt oli välislukk maha saagitud. Garaažist oli varastatud kaks otsavõtmete komplekti; kolm komplekti kruvikeeraja; ketaslõikur; 17 1-18-514 akulaadija; lame lihvimismasin; gaasipõleti; 15m pikendi; 10-liitriline kanister koos bensiiniga; 8 ketaslõikuri lõikeketast; pakiruumi amortisaator. Materiaalne kahju moodustas 452, 81 eurot. Kannatanu Xxxi ütlustega (V k, tl 41-47, 121-125), mille kohaselt temal on omandis garaažiboks nr 8 garaažiühistus Ratas. Ajavahemikul alates 28.11.2017 kuni 03.12.2017 oli ta Venemaal ning 03.12.2017 saabus tema telefonile garaažinaabrilt sõnum, et garaažiboksi tungiti sisse. Sama päeva õhtul oli ta Narvas ja külastas garaažiboksi ning avastas, et garaaživärava lukk oli murtud lahti ning garaažiruumist oli kadunud järgmised asjad: keevitusaparaat Pioneer; elektriline kettsaag Makita; nurklihvimismasin Bosch; mehaaniline pump; 15 meetrine pikendi; mutrivõtmete komplekt; rõhu manomeeter; siselukk (varu); aku 74 ampertundi; elektritrell Bosch. Kahju üldsumma moodustas 882 eurot. Nimetatud kannatanute ütlustega haakub 03.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (III k, tl 12-39), mille kohaselt vaatluse objektiks on garaažiboksid nr 7 ja nr 8, mis asuvad HÜ „Raudsilla-Ratas" aadressil Raudsilla 16, Narva. Garaažiboksi nr 8 uksed olid avatud, uksel oli üks lukk, millel parempoolne ukseaas on ära lõigatud, teine pealislukk oli murdud. Sisenedes garaažiboksi nr 8 paremal pool, ukse juures, põrandal oli aku. Boksis nr 8 asus sõiduk Mercedes reg. nr. 596 AVC, sõidukil oli avatud kapott ja pakiruum, pakiruumis oli välja keeratud paneel, tema all oli rattas. Garaažboksi nr 8 seinas paremal ja vasakul oli avastatud augud telliskivis, mis üks auk viib garaažiboksi nr 7 ja teine auk viib garaažiboksi
Garaažiboksi nr 7 vaatlusel oli avastatud, et uksel oli üks pealislukk, ning teine lukk oli välja keeratud seestpoolt, lukk asus garaažiboksi põrandal. Kannatanu Xxx ütlustega (V k, tl 49-55, 92-96), mille kohaselt temal on kasutusel garaažiboks nr 9 HÜ „Raudsilla-Ratas“ aadressil Narva, Raudsilla tn
Garaažiboksis ta hoidis talvisel ajal oma sõiduauto Hundai Getz reg. nr xxx. Ajavahemikul alates 17.11.2017 kuni 04.12.2017 garaažiboksi ta ei kasutanud, nimelt lukkusid ei avanud ning garaažiboksi ruumi ei sisenenud. 04.12.2017 avas ta garaažiboksi nr 9 värava lukud võtmetega, lukud olid korras ning avastas, et sõiduauto asukohta on muudetud. Ta pööras tähelepanu avale vasakus seinas ja sai aru, et tema garaažiboksi ruumi tungiti sisse. Sõiduautost varastati automagnetoola; sõiduauto tulekustuti; muruniiduki tera; mutrivõtmete ja kruvikeerajate komplekt; tungraud; 2 auto halogeenpirni karbis; 2 metallviili. Sel viisil tekitati talle materiaalset kahju summale 104,70 eurot. Nimetatud kannatanute ütlustega haakub 04.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (V k, tl 57-75), mille kohaselt vaatluse objektiks on garaažiboks nr 9 HÜ Raudsilla-Ratas asukohaga Raudsilla tn 16, Narva. Garaažiboksi värava lukk ei olnud kahjustatud. Sisenemise garaaži vasakus seinas 1,35 m kõrgusel leiti ristkülikukujuline ava mõõtmetega 50x70 cm, mis viib garaažiboksi nr
Garaažipoksis seisis sõiduauto Hunday Getz reg.nr xxx. Sõiduauto ja vasaku seina vahel leiti tühi sigarettide Chesterfield pakk, kaks filtriga sigareti fragmenti ja 1 koni. Kannatanu Xxx ütlustega haakub 24.11.2017 DNA ekspertiisi akt (V k, tl 78-82), mille kohaselt suitsukonist (pakend nr 4) võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis langeb kokku Pavel Ževnerovi DNA-profiiliga. Süüdistatav Pavel Ževnerov andis eeluurimisel ütlusi (V k, tl 85-90) selle kohta, et selle varguse pani toime tema. Kodus sorteeris ta boksidest varastatud asjad ära ja peaaegu kohe müüs need ära tänaval tundmatutele inimestele. Saadud raha kulutas ta isiklikele vajadustele. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. 18 1-18-514 Kohus leiab, et Pavel Ževnerov, Deniss Jevnerov ja Valentin Veremovski panid vargused toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavad teadsid, et võõrastest garaažidest olevad vallasasjad on nende jaoks võõrad, need asjad on kellegi teise valduses ning võttes need asjad sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadsid nemad, et panid toime varguse ja tahtsid seda. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o vara ebaseaduslik omastamine. Seega on süüdistatavad oma tegevusega täitnud neile inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna Pavel Ževnerov lühike ajavahemiku jooksul pani toime vähemalt kolm vargust, mis on omavahel seotud ja moodustavad teatud süsteemi, siis on tegemist süstemaatilise vargusega. Kuna Valentin Veremovski ja Denis Jevnerov on varem karistatud varguse toimepanemise eest, siis on tegemist korduvusega. 3.10 Mootorsõiduki omavoliline kasutamine Denis Jevnerovi poolt Antud kuriteo toimepanemine Denis Jevnerovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx ütlustega (III k, tl 135-142, IV k, tl 52-67), mille kohaselt ta rendib garaažiboks, kust ärandati kuuluvat tema elukaaslasele Xxxle sõiduautot Volkswagen Passat. Lisaks sellele kannatanu Xxx ütlustega (III k, tl 71-75) on tuvastatud, et ta on Xxxi elukaaslane. Tema selgitas, et talle kuulub auto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx, mida hoidis ta renditud garaažiboksis nr 32 garaažiühistus Lada, mis asub Narva linnas Kerese tänaval. Auto võtmed olid garaažis. 02.12.2017 helistas talle mobiiltelefonile tuttav Xxx ja küsis, kas auto on maha müünud. Ta vastas eitavalt, mille peale Aleksandr ütles, et nägi Julia autot, mis sõidab mööda Narva-Jõesuu maanteed. Ta helistas kohe mehele ja teatas talle, et auto on garaažist ärandatud. Yuri sõitis kohe garaaži ja ütles, et garaažis tõesti autot ei ole. Samuti helistas Aleksandr talle ja teatas telefoni teel, et politsei on auto kinni pidanud. Kätte saadud autot üle vaadates nägi kannatanu, et autos puudusid: magnetoola, kummist matt, tagumise vasakpoolse ukse profileeritud liist, põrkeraua iluvõred. Seega varalise kahju suurus oli 180 eurot. Nimetatud kannatanute ütlustega haakub 02.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (III k, tl 177-187), mille kohaselt vaatluse objektiks on mootorsõiduk Volkswagen Passat, registreerimisnumber xxx, mis oli avastatud Lõuna-Kudruküla tänaval Narva linnas, aiandusühistus „Rjabinka“. Süüdistatav Denis Jevnerov andis eeluurimisel ütlusi (II k, tl 213-219, IV k, tl 32-37) selle kohta, et 02.12.2017 umbes kell kuus hommikul otsustas ta minna auto Volkswagen Passat juurde ja sellega sõita. Kui ta üksi tuli
kooli juurde, käivitas auto ja sõitis tuttava Xxx juurde. Koos Erroga sõitsid nad Narva-Jõesuusse Jevnerovi venna Ivani juurde. Seejärel sõitsid nad kõik kolmekesi ringi sõiduautoga Volkswagen Passat ning ta ei rääkinud kellelegi, et nad kõik sõidavad 19 1-18-514 ringi varastatud autoga. Kui nad ringi sõitsid, siis aianduskooperatiivi Vesna juures peatas neid politsei. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Denis Jevnerov täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Denis Jevnerov pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Denis Jevnerov teadis, et tegemist on võõra sõidukiga ja tal puudub selle kasutamiseks omaniku luba, kuid vaatamata sellele otsustas ta sõita sellega. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd Denis Jevnerov on varem 15.11.2016 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistatud, nimelt varguse toimepanemise eest, siis on tegemist korduvusega. 3.11 Mootorsõiduki Denis Jevnerovi poolt joobeseisundis juhtimine Antud kuriteo toimepanemine Denis Jevnerovi poolt on tõendatud: Indikaatorivahendi kasutamise protokolliga (III k, tl 194), millest nähtub, et 02.12.2017 kell 14.34 kasutades Denis Jevnerovi suhtes indikaatorvahendi tuvastati, et indikaatorvahend reageeris amfetamiini peale. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (III k, tl 188), kust tuleneb, et 02.12.2017 kell 18.15 Denis Jevnerov oli kõrvaldatud sõiduki Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta oli narkojoobe tunnustega. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (III k, tl 196), kust tuleneb, et Denis Jevnerovi veres tuvastati amfetamiini. Kohtutöksikoloog tuvastas, et kinnipidamise hetkel esines Denis Jevnerovil joove (III k, tl 197, 198) Süüdistatav Denis Jevnerov andis eeluurimisel ütlusi (II k, tl 213-219, IV k, tl 32-37) selle kohta, et 01.12.2017 päeval ta tarvitas 1 grammi amfetamiini ja 02.12.2017 sõitis ta varastatud autoga Volkswagen Passat ringi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit narkojoobes juhtis Denis Jevnerov otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on narkootikume tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 20 1-18-514 Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.12 Valentin Veremovski toimepandud arvutikelmus Antud kuriteo toimepanemine Valentin Veremovski poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (I k, tl 1-8, 28-34), mille kohaselt 05.10.2017 sai ta pensioni. 08.10.2017 ostis ta midagi Konsumi poest, maksis oma kaardiga. Pärast seda ta ei mäletanud, et oleks ta kaarti kasutanud. 09.10.2017 umbes kell 15.00 tuli kannatanu juurde korterisse sõbranna Xxx ning umbes kell 16.00 läks sõbrana ära koju. Ise kannatanu kuskil väljas ei käinud. Siis tema juurde tuli kannatanu tuttav, kelle nimi on Sergei ja kes elab Xxxga samas majas korteris nr
Sergei käis sageli tema juures, et suitsu teha, raha laenata, juua või lihtsalt niisama. Sergei ei olnud Xxxi korteris kuigi kaua ja läks siis minema. Õhtul pärast kella kuut tahtis ta kasutada oma pangakaarti, kuid avastas, et tal ei ole seda ega PIN-koodi, mis oli kirjutatud pangakviitungile. Swedbanki kaart koos PIN-koodiga oli tal pintsaku taskus, mis rippus tubade vahel oleva ukse nagis. Umbes kell 18.30 helistas kannatanu Xxxle ja küsis, ega ta mu kaarti võtnud ei ole, millele Xxx vastas, et ei ole kaarti võtnud. Järgmisel päeval, s.t. 10.10.2017 läks kannatanu Swedbanki panka, et blokeerida pangakaart. Pangas tehti talle väljavõte, mille järgi oli tema arvelt võetud raha, nimelt 09.10.2017 kell 01.14 on sularahaautomaadis võetud tema arvelt välja 300 eurot. Seejärel on Maxima kaupluses kaks korda - kell 11.46 ja 12.21 - makstud ostude eest 3.10 eurot ja 4.50 eurot. Seejärel kell 17.23 on makstud ostu eest Rimi kaupluses summas 27.81 eurot ja juba 10.10.2017 kell 05.32 on jälle sularahaautomaadist võetud välja sularaha 250 eurot. Millal ja mis asjaoludel kannatanu pangakaart võis kaduda, ta öelda ei osanud, kuid kauplustes ei ole ta 09.10.2017 käinud ega mingite ostude eest kaardiga maksnud, seda enam ei ole ta võtnud välja sularaha. Seega on talle tekitatud varalist kahju kogusummas 585,41 eurot. Samuti kannatanu Xxx täiendavalt lisas, et esitatud uurija poolt Swedbanki väljastatud fotol kujutatud inimene oli talle nägupidi tuttav. 08.10.2017 õhtul kohtas ta seda meesterahvast oma trepikoja juures. Tema nime kannatanu ei mäletanud. Kannatanu ütles, et see meesterahvast küsis temalt suitsu. Hakkasid nad juttu ajamaja kannatanu otsustas meesterahvale juua pakkuda. Läksid koos baari, kus kannatanu ostis ise kas 100 või 150 grammi viina. Enda juurde koju ta seda noormeest ei kutsunud ja tema juurde ta ei tulnud. Kuidas kannatanu pangakaart selle inimese kätte sattus, ta ei teadnud. Lisaks sellele tunnistaja Xxx ütlustega (I k, tl 9-13) on tuvastatud, et tal on sõber Xxx, kellega on juba üle 20 aasta tuttavad. 09.10.2017 oli Xxxi elukoha piirkonnas, käis ta poes ning seejärel umbes kell 15.00 astus ta Xxxi juurde sisse. Xxx oli üksinda kodus, oli kaine. Oli tema juures umbes tund aega ja umbes kell 16.00 läks ta ära ja sõitis bussiga koju. Umbes kell 18.30 helistas talle Xxx ja hakkas pärima, ega Xxx ei ole võtnud tema pangakaarti. Siis ütles ta Xxxile, et ta peab minema panka ja oma kaardi kinni panema. Järgmisel päeval, s.t. 10.10.2017 hommikul tuli Xxx ise Xxx juurde ja ütles, et oli käinud pangas, kus oli öeldud, et Xxxi arvelt on pangakaardiga välja võetud kogu raha, nimelt kaks korda sularahaautomaadist -300 ja 250 eurot, - samuti on makstud veel mingite ostude eest. Mis asjaoludel tal kaart kaduma läks, Xxx korralikult selgitada ei osanud, kuid kinnitas, et ise ei ole ta raha välja võtnud. Nimetatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega haakub Swedpanga vastus päringule koos fotodega (I k, tl 16-19), mille kohaselt vastusega kinnitatakse päringus märgitud ajal kannatanu pangakaardi kasutamise asjaolusid. 21 1-18-514 Lisaks sellele nimetatud kannatanu ütlustega haakub Swedpanga vastus päringule koos väljatrükiga (I k, tl 61-63), mille kohaselt vastusega kinnitatakse kannatanu rahavoogude liikumist 01.10.2017 kuni 13.10.
Süüdistatav Valentin Veremovski andis eeluurimisel ütlusi (I k, tl 20-26) selle kohta, et 09.10.2017 kesköö paiku kõndis ta Narva linnas ning talle tuli vastu tundmatu taat. Ta läks selle taadi juurde, et suitsu küsida. Seejärel küsis taat, ega ei tea, kust saaks juua. Veremovski ütles, et juua saab osta kas taksojuhtidelt või baarist. Seejärel tegi taat talle ettepaneku minna koos Imbise baari. Veremovski nõustus ja nad koos läksid koos sellesse baari, Veremovskil raha aga kaasas ei olnud. Baari jõudes tellis see taat, kes esitles ennast kui Xxxit, 2 100-grammist pitsi viina ja paki krõpse ning mõne aja pärast tellis veel kannu õlut ja 100 grammi viina. Edasi tegi Xxx Veremovskile ettepaneku minna Xxxile külla. Läksid koos Xxxi juurde koju, peale neid seal kedagi ei olnud. Kui Veremovski tegi Xxxile ettepaneku juua veel viina, andis Xxx talle oma kaardi ja ütles selle PIN-koodi, et ta võtaks viina ostmiseks raha välja. Seejärel Veremovski läks Swedbanki sularahaautomaadi juurde, mis asub McDonaldsi juures. Seal võttis ta Xxxi pangakaarti ja selle pinkoodi kasutades välja 300 eurot. Pärast seda ostis Circle K tanklas selle sularaha eest paki suitsu ja Soldino rajooni Maxima poe juures olevast „punktist" 10 euro eest pudeli viina. Seejärel tuli tagasi Xxxi juurde tema koju. Jõid nad veel kumbki kaks pitsi viina ning seejärel ta lahkus. Xxxi pangakaarti tagasi Veremovski ei andnud, vaid võttis kaasa. 300 eurot, mis ta olin välja võtnud, tema samuti Xxxile ei andnud, vaid võttis endale. Ostude kohta Maxima ja Rimi kauplustes Veremovski midagi öelda ei osanud, kuna ei mäletanud, sest oli purjus. 10.10.2017 hommikul võttis Veremovski Xxxi pangakaarti ja selle pin-koodi kasutades välja veel 250 eurot. Kogu väljavõetud raha, nimelt 300 eurot ja 250 eurot, kulutas ta isiklikeks vajadusteks. Enamiku sellest rahast mängis ta maha erinevates Narva linna kasiinodes. Lisaks sellele nimetatud süüdistatava ütlustega haakub Novoloto OÜ (Feniks Casino), Casino Eesti OÜ ja OÜ IMG Kasiinod (Casino Prand Prix) vastused (I k, tl 66-69, 70-72, 76), mille kohaselt kinnitatakse süüdistatava poolt kasiinode külastamise aega vahetult peale kuriteo toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Valentin Veremovski täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas arvutikelmuse objektiivse koosseisu. Valentin Veremovski ilma kannatanu loata, s.t. ebaseaduslikult, pangakaardi Pin-koodi sisestamise teel, sekkus sularahaautomaadi andmetöötlusprotsessi, võttes ära kannatanu pangakontolt raha ning omastas seda. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus leiab, et Valentin Veremovski pani kuriteo toime kavatsetult. Valentin Veremovski võttis kannatanu pangakaardi, sisestas automaadis talle teadaoleva PIN-koodi ja see võimaldas tal pangaautomaadist saada kannatanu raha, millist raha ta kannatanule ei edastanud ja omastas. Samuti ta maksis ära kannatanu pangakaardiga erinevates poodides. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvutikelmuse kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 1 eeldab seda, et tegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kuivõrd Valentin Veremovski varem pani toime varguse, siis on tegemist korduvusega. 22 1-18-514 IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 4.2 Süüdistatav Pavel Ževnerovi karistus Süüdistatav Pavel Ževnerov pani toime kümme II raskusastme kuriteoepisoodi. Pavel Ževnerov on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas varguse toimepanemise eest. Vabanedes vanglast 14.06.2017, pani Pavel Ževnerov toime terve rida uusi tahtlikke kuritegusid. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et Pavel Ževnerovi karistamine rahalise karistusega ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uude, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kohus asub seisukohale, et Pavel Ževnerovit on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 31-1-99-06). Selliseid asjaolusid Pavel Ževnerovi puhul ei esine. Kohus on seisukohal, et Pavel Ževnerovi süüaste on üle keskmise kuna ta pani toime terve rida 23 1-18-514 vargusi kohe pärast vabanemist vanglast. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Pavel Ževnerov väärib karistust, mis on lähedane maksimaalsele ehk 5 aastale. Arvestades aga sellega, et Pavel Ževnerovi tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Ževnerovi on otstarbekohane karistada veidi kergema karistusega, st vangistusega, mis on veidi üle KarS § 199 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmise määra ehk 3-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. 4.3 Süüdistatav Denis Jevnerovi karistus Süüdistatav Denis Jevnerov pani toime kolm II raskusastme kuriteoepisoodi. Denis Jevnerov on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda, sealhulgas varguse toimepanemise eest. Viimasel korral Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega kohtuotsusega mõisteti Denis Jevnerov KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat 3 kuud 27 päeva. Kohus vabastas teda tingimisi enne tähtaega ning katseaja jooksul pani ta toime terve rida uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et rahaline karistus KarS §§ 199, 215 ja 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest kohaldamisele ei kuulu kuna karistus uude, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kohus asub seisukohale, et Denis Jevnerov on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Kohus on seisukohal, et Denis Jevnerovi süüaste on keskmine. Arvestades ka sellega, et Denis Jevnerovi tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Denis Jevnerovit on otstarbekohane karistada vangistusega, mis on alla KarS §§ 199 lg 2, 215 lg 2 ja 424 lg 1 ettenähtud vangistuse keskmise määra. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Kuna Denis Jevnerov pani kuriteod toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 4.4 Süüdistatav Valentin Veremovski karistus 4.4.1 Süüdistatav Valentin Veremovski pani toime kaks II raskusastme kuriteoepisoodi. Valentin Veremovski on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda, sealhulgas varguse toimepanemise eest. Viimasel korral Viru Maakohtu 24.01.2017 otsusega kohtuotsusega mõisteti Valentin Veremovski KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 1 aasta. Kuna ta hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning rikkus kohtu poolt määratud kohustusi, siis kohus pööras mõistetud karistus ärakandmata osas 7 kuud vangistust täitmisele. 24 1-18-514 Kohus ei pea võimalikuks karistada Valentin Veremovski kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna tema on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest ning vaatamata sellele pani Veremovski üldkasuliku töö tegemise ajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane asendada vangistus üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kohaldamine on kohtu arvates välistatud ka sel põhjusel, et süüdistatav juba varem hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti süüdistatav ei ilmunud kohtuistungile vabatahtlikult, hoidis kohtumenetlusest kõrvale, mistõttu pidi kohus kohaldama tema suhtes sundtoomist. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid Valentin Veremovski puhul ei esine. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Valentin Veremovskit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus on seisukohal, et Valentin Veremovski süüaste on keskmine. Arvestades ka sellega, et Valentin Veremovski tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Valentin Veremovskit on otstarbekohane karistada vangistusega, mis on alla KarS §§ 199 lg 2 ja 213 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmise määra. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Kuna Valentin Veremovski pani kuriteod toime üldkasuliku töö tegemise ajal, siis KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.01.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 4.4.2 Kohtu seisukoht Valentin Veremovski tõkendi osas Kuna Valentin Veremovski ei ilmunud kohtuistungile vabatahtlikult, pidi kohus kohaldama tema suhtes sundtoomist. Seoses sellega asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluse tagamiseks tuleb KrMS § 130 lg 1, 4-1 alusel kohaldada Veremovski suhtes tõkendit vahistamine selleks, et vältida Veremovski kõrvalehoidumist karistuse kandmisest. V Tsiviilhagid 5.1 KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 5.2 Kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 1 460 eurot, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 397 eurot ja 30 senti, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 92 eurot, 25 1-18-514 kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 527 eurot, kannatanu Xxxi esitas kohtule tsiviilhagi summas 209 eurot, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 176 eurot ja 70 senti, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 1095 eurot, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 180 eurot, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 48 eurot ja 70 senti, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 482 eurot ja 81 senti, kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 585 eurot ja 41 senti ja kannatanu Xxx esitas kohtule tsiviilhagi summas 1619 eurot ja 94 senti. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilhagid kuluvad rahuldamisele täielikult, kuna süüdistatavate süü on leidnud tõendamist täies ulatuses ning samuti süüdistatavad on võtnud omaks esitatud tsiviilhagid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VI Vea parandamine Kontrollides selle kohtuotsuse resolutiivosa leiab kohus, et kohtuotsuse resolutiivosas on jäänud kajastamata kannatanu Xxxi poolt esitatud tsiviilhagi lahendamise küsimis. Lähtudes ülalmainitust parandab kohus selle vea ning täiendab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.03.2018 kohtuotsuse resolutiivosa järgmisega: „Kannatanu Xxx tsiviilhagi rahuldada täielikult ning mõista Pavel Ževnerovilt kannatanu Xxxi (isikukood xxx elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1 619 (üks tuhat kuussada üheksateist) eurot ja 94 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx“. VII Asitõendid Vastavalt KrMS 126 lg 3 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: p 1 kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; p 2 muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; p 3 kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; p 4 väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendid: - äravõetud DNA-proov, magnet, kolmkantvill, töökindad, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (05.10.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1924) -

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud jalatsijälje fragment, mis asub hoiul Politsei- ja 26 1-18-514 Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (06.12.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1983) -

§ 83

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-18-514/103

1-18-514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 19.02.2018, 12.03.2018 ja 16.03.2018 avalikel kohtuistun

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83

§ 83