Ringkonnaprokurör Natalia Lebed Süüdistatav TANEL SOOP – isikukood: 37205166045; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: xxxx või xxxx (hetkel viibib vahi all xxxx ); emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: xxxx . Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 02.10.2015.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
lg 1, § 280 lg 2 ja § 424 alusel ning kohaldades
lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 vangistusega 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 02.10.2015.a. Vabanes peale karistuse kandmist 30.05.2017.a. Väärteokorras 6 (kuus) kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 14.06.2017.a, vabastatud 15.06.2017.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 23.07.2017.a, vabastatud 24.07.2017.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 05.08.2017.a, vabastatud 06.08.2017.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.08.2017.a, vabastatud 08.08.2017.a. 1 1-17-9148 KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 17.08.2017.a, vahistatud 18.08.2017.a. Alates 24.07.2017.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 24.07.2018.a. Alates 06.08.2017.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 06.08.2018.a. Kaitsja Jugans Grossmann Juhindudes KrMS § 126, 175, 179, 180 lg 3, 237, 238, 311, 313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Tanel Soop
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada Tanel Soop
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Tunnistada Tanel Soop
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada Tanel Soop
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Tanel Soop’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06.2017.a – 15.06.2017.a, 23.07.2017.a – 24.07.2017.a, 05.08.2017.a – 06.08.2017.a ja 07.08.2017.a – 08.08.2017.a, s.o 8 (kaheksa) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 11 (üksteist) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. Tanel Soop’ile mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 17.08.2017.a. Tanel Soop’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Asitõendid CD ja DVD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Ehitusnuga ning metallist toru pikkusega 60 cm, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 2 1-17-9148 Rudkang pikkusega u 1 m, metallist joogikruus, puidust latt u 1,5 m ning harjavars u 1,5 m, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Menetluskulud Tanel Soop’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisitasu (akt nr 429) summas 510,00 eurot (viissada kümme eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1044,00 eurot (üks tuhat nelikümmend neli eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 192,00 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 05.07.2018.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema 12.06.2017.a kella 17:30 paiku xxxx järve juures nõudis M.J’lt, et kuna viimane lõhub järvekalda maapinda, peab M.J maksma temale, kui maatüki volitatud kasutajale 100 eurot ning kui M.J teatas, et raha ta ei maksa, kuna Tanel Soop ei ole maa omanik, ähvardas Tanel Soop M.J’t öeldes, et temasugused tuleb metsa viia, ära tappa ja kukkede poolt läbi nikkuda, väljus seepeale autost ning veljevõtit pea kohal hoides vehkis sellega M.J suunas ja lähenes 3 1-17-9148 M. J’le, kes taganes. M.J tundis hirmu oma elu ja tervise pärast kartes, et Tanel Soop võib teda selle veljevõtmega lüüa. Samuti tema, 14.06.2017.a kella 17:00 paiku xxxx asuva maja juures ähvardas K.K, öeldes et: „Sinuga veel kohtume ja nõuan sinult 5000 eurot, mille korrutan oma raisatud ajaga sinult sisse ja kiiver on ainus, mis sind elus hoiab!" K.K tundis öeldus reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna öeldu oli tema jaoks üks-üheselt mõistetav kui soov temale füüsilisi vigastusi tekitada ning ta kartis, et Tanel Soop ebaadekvaatse inimesena on ohtlik talle ja tema perele. Samuti tema, 02.07.2017.a helistas ja teatas telefoni teel A.O’ale, et ta sai just vanglast välja ja miks on maja koristamata ning kui A.O teatas, et xxxx maja koristavad kõik korterid vajadusepõhiselt, ähvardas Tanel Soop, et paneb maja põlema. A.O tundis hirmu ja kartis, kuna internetist leitud kohtulahendite järgi on Tanel Soop’i karistatud vandaalitsemiste ja inimeste peksmise ja pussitamise eest, et Tanel Soop paneb maja põlema ja sellega tapab tema ja kahjustab tema vara. Samuti tema, 22.07.2017.a pärast kella 17:00 Tallinnas, aadressil Tondi xxxx oma pea kohale ning küsis R.G’ilt, et miks viimane tema korteris käis. R.G kartis, et Tanel Soop koheselt lööb teda, kartis oma tervise pärast, sest rusikas käsi oli temale väga lähedal. Samuti tema, 25.07.2017.a kella 15:00 paiku Tallinnas, aadressil xxxx asuva maja juures ähvardas V.L’it ja S.R’a, et tapab nad ära, kuna viimased kutsusid temale politsei. V.L ja S.R kartsid ähvarduse täideviimist ja võtsid ähvardust tõesena Tanel Soop’i äkilise ja kontrolli alt väljuva käitumise tõttu, kuna Tanel Soop oli eelnevalt, s.o 23.07.2017.a lõhkunud V.Li vara samuti teadsid nad, et Tanel Soop on vanglas olnud. Samuti tema, 05.08.2017.a kella 19:00 paiku Tallinnas, aadressil Viru 27a asuva maja juures tänaval läks S.R’i sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX XXX juurde, kus istusid juhi kohal S.R ning kõrvalistmel D.T, karjus neile midagi ja lõi rusikaga vastu auto akent ja ust ning eemaldus autost, võttis taskust välja ehitusnoa ning nuga käes hoides lähenes autole ning vehkis auto suunas. S.R ja D.T tundsid nuga nähes hirmu oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 08.08.2017.a kella 17:05 paiku helistas V.L’i mobiiltelefonile ning kui V.L’i telefoni edasi S.R’ale andis, ähvardas Tanel Soop S.R’a öeldes, et: “Kui sind kätte saan, viskan aknast välja!“ S.R võttis esitatud ähvardust otsese tapmisähvardusena ja kartis ähvarduse täideviimist Tanel Soop agressiivse käitumise tõttu, kuna eelnevalt oli Tanel Soop teda ähvardanud ja tema elukaaslase maja juures vandaalitsenud. Seega Tanel Soop tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardades, kui on alust karta ähvarduste täideviimist, pani toime
Samuti tema, olles 30.10.2013.a Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja poolt karistatud
järgi, uuesti 15.08.2017.a kella 18:22 paiku xxxx asuva maja trepikojas, lõi selja tagant treppidest alla minevat R.G’it jalaga seljapiirkonda, mille tagajärjel kukkus R.G põlvili maha. Sellise teoga põhjustas Tanel Soop R.G’ile füüsilist valu. Seega Tanel Soop pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Samuti tema, 23.07.2017.a kella 15:59 paiku xxxx asuvas korteris, olles joobeseisundis, väljendades eelnevalt allumatust politseiametnike seaduslikele korraldustele, tegi käes oleva metallist torukujulise esemega korduvalt löögiliigutusi Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Stanislav Vaikšnorase pea suunas, ähvardades talle tervisekahjustusi tekitada. Patrullpolitseinikul õnnestus korteri uks sulgeda ning tervisekahjustusi ta 4 1-17-9148 ei saanud. Tanel Soop poolt kasutatud ründevahendi ning agressiivse hoiaku tõttu oli Tanel Soop’i ähvardus veenev ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega Tanel Soop, pani relvana kasutatava muu esemega ähvardades toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o
Tanel Soop’i süüdistatakse selles, et tema 11.08.2017.a kella 20:00 paiku aadressil xxxx sõjaväekasarmute taga põõsaste juures rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, aga samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ning Korrakaitseseaduse § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ ning milline rikkumine seisnes selles, et Tanel Soop lõi korduvalt maas lamavat S.Si käte ja jalgadega, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – alalõualuu murd, ninaluude murd, prillhematoom, parema rangluu ja 2-3 roiete piirkonnas hematoom. Ühtlasi oli häiritud samaaegselt sündmuskoha läheduses viibinud isikute avalik õigusrahu ja turvatunne. Seega pani Tanel Soop oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Tanel Soop märkis, et ei tunnista ennast süüdi, on nõus asja lahendamisega lühimenetluses, ei soovi eelnevalt antud ütlustele midagi juurde lisada. Prokurör asus seisukohale, et kogutud tõenditega on leidnud tõendamist Tanel Soopi poolt toime pandud teod. Ütlused on usaldusväärsed, teod on õigesti kvalifitseeritud, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tanel Soop tegutses intensiivselt, teod olid kavatsetud, kannatada sai palju inimesi. Prokurör palus tunnistada Tanel Soop süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 aasta. Süüdi tunnistada Tanel Soop
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Tanel Soop süüdi tunnistada
Samuti tunnistada Tanel Soop süüdi
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 8 kuud.
lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 aastat. KrmS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel kokku 8 päeva vangistust lugeda karistuse hulka ja lugeda karistuse kandmise alguseks 17.08.2017.a Kaitsja leidis, et Tanel Soopile esitatud süüdistus on põhjendamatu, süü ei ole leidnud tõendamist. Kaitsja palus Tanel Soop õigeks mõista. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Tanel Soopi süü
lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p 4 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid.
lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides: 12.06.2017.a episood: 5 1-17-9148 - Kannatanu M.J ütlused (I kd lk 14-15); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (I kd lk 18-20); Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 27-29). 14.06.2017.a episood: - Kannatanu K.K ütlused (I kd lk 2-3); Tunnistaja politseiametnik Raili Purga ütlused (I kd lk 5); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 12); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (I kd lk 18-20); Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 27-29). 02.07.2017.a episood: - Kannatanu A.Oa ütlused (I kd lk 30-37; lk 39-40); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (I kd lk 84-86). 22.07.2017.a episood: - R.Gi tunnistajana ja kannatanuna antud ütlused (I kd lk 55-57; lk 62-65); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (I kd lk 84-86). 25.07.2017.a episood: - Kannatanu V.Li ütlused (I kd lk 43-45; lk 46-48); Kannatanu S. R (R) ütlused (I kd lk 51-54); Tunnistaja M. Si ütlused (I kd lk 73-74); Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 76-77); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 80-82); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (I kd lk 84-86). 05.08.2017.a episood: - Kannatanu S.Ri ütlused (I kd lk 96-98; lk 99-101); Kannatanu D.T ütlused (I kd lk 104-107); T. T kannatanuna antud ütlused (I kd lk 109-112); Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 117-119); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 124-125); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (I kd lk 126); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 128-129). 08.08.2017.a episood: - Kannatanu S.Ra ütlused koos 09.08.2017.a ülekuulamise protokoll lisaga (II kd lk 2-6); Tunnistaja V.Li ütlused (II kd lk 7-8); Asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 10-12); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 17-19); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (II kd lk 21-24).
lg 2 p järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis: - R.Gi kannatanuna antud ütlused (I kd lk 66-68); Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 71-72); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriis (I kd lk 69): Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (I kd lk 84-86; II kd lk 21-24); Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30.10.2013.a otsus nr 1-13-9722 (I kd lk 200-201). 6 1-17-9148
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis: - Kannatanu patrullpolitseinik Stanislav Vaikšnorase ütlused (I kd lk 136-138); Põhja prefektuuri käskkiri 1.9-2.5/286p (I kd lk 139-140); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd lk 143); Tunnistaja politseiametnik Raido Pullmanni ütlused (I kd lk 144-145); Tunnistaja abipolitseinik Kristiina Vorontsova ütlused (I kd lk 146); Tunnistaja politseiametnik Karita Kärmeti ütlused ( I kd lk 148-149); Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( I kd lk 150-164); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 166-167); Kahtlustatava Tanel Soo’i ütlused (I kd lk 168-170); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 185-186).
Si ütlused (III kd lk 1-2); Kannatanu S.Si ütlused koos lisaga (III kd lk 4-8); Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (III kd lk 9-11); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost (III kd lk 16-24); Tunnistaja R. Ki ütlused (III kd lk 25-26); Tunnistaja M. Mi ütlused koos lisaga (III kd lk 27-29); Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (III kd lk 30-32); Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (III kd lk 33-35); Asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 38-39); Asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 41-42); Kahtlustatava Tanel Soopi ütlused (III kd lk 49-51); Karistusregistri väljatrükk, (III kd lk 52-62); Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsus nr 1-15-8150 (III kd lk 66-69). Muud tõendid: - Karistusregistri väljatrükk (I kd tl 190-195); Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsus nr 1-15-8150 (I kd tl 196-199); SA Põhja-Eesti regionaalhaigla 03.08.2017.a vastus nõudekirjale (II kd tl 45-46); SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 02.08.2017.a vastus nõudekirjale (II kd tl 49-50); Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 429 (II kd tl 82-90). Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Tanel Soop pani toime isikuvastased kuriteod, n.o
Tanel Soop on pannud toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema ähvardas M.J’t veljevõtmega. Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud, keeldus eeluurimisel ütluste andmisest. Tanel Soopi süü on kohtu hinnangul leidnud tõendamist kannatanu M.J ütlustega, mille kohaselt kohtus ta 12.06.2017.a xxxx paisjärve juures Tanel Soopi, kes oli agressiivse käitumisega. Tanel Soop nõudis temalt 100 eurot, kuna ta lõhkuvat järve kalda maapinda. Keeldudes Tanel Soopile raha maksmast, muutus Soop veel agressiivsemaks ning väljus autost käes veljevõti. Nõudis 200 euro tasumist. Selleks, et Soopi käest pääseda, lubas minna rahale jalgsi järele. Eemaldus Soopist ja helistas Häirekeskusesse. Samuti ütles Soop talle, et: „temasugused tuleb metsa viia, ära tappa ja kukkede poolt läbi nikkuda“. Kannatanu ütlusi sündmuse toimumise osas kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt helistas M.J Häirekeskusesse ning selgitas et Tanel Soop nõuab temalt raha ja vehib veljevõtmega. 7 1-17-9148 Samuti süüdistatakse Tanel Soopi selles, et tema ähvardas K.K öeldes et: „Sinuga veel kohtume ja nõuan sinult 5000 eurot, mille korrutan oma raisatud ajaga sinult sisse ja kiiver on ainus, mis sind elus hoiab"! Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud, keeldus eeluurimisel ütluste andmisest. Tanel Soopi süü on kohtu hinnangul leidnud tõendamist kannatanu K.K ütlustega, et Tanel Soop süüdistas teda alusetult avarii põhjustamises ning nõudis temalt 50 euro tasumist. Kuna kokkuleppele ei saadud, otsustas isik helistada Häirekeskusesse. Kui politsei kohale jõudis, käitus Tanel Soop ka nendega agressiivselt ning temale ütles „Sinuga veel kohtume ja nõuan sinult 5000 eurot, mille korrutan oma raisatud ajaga sinult sisse ja kiiver on ainus, mis sind elus hoiab"! Lubas anda naispolitseinikule lõuga. Tunnistaja R. P on selgitanud, et jõudes kohale xxxx juurde, käitus Tanel Soop nendega agressiivselt, lubas talle „okay“ ütlemise eest molli anda. Samuti nähtub ütlustest, et kannatanu näost oli näha et isik kardab. Kannatanu poolset versiooni kinnitab kohtu hinnangul ka asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt K.K soovib xxxx juurde politseid kuna teda süüdistatakse alusetult avarii põhjustamises ning nõutakse 50 euro tasumist. Ka süüdistatakse Tanel Soopi A.Oa ähvardamises, mis seisnes selles et Tanel Soop ähvardas panna põlema xxxx maja, kahjustades sedasi tema vara ja tervist. Tanel Soop ei ole ennast kohtus ega kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud, on selgitanud et 02.07.2017.a tema A.Oaga ei rääkinud, hoopis A ja tundmatu meesterahvas ründasid teda. Kohtu hinnangul on Tanel Soopi süü 02.07.2017.a episoodis leidnud tõendamist muuhulgas kannatanu A.Oa ütlustega, mille kohaselt Tanel Soop lubas maja põlema panna, kuna talle ei sobinud maja koristamine. Samuti lõhkus Tanel Soop xxxx Kannatanu ütlusi kinnitavad ka menetlejale edastatud sõnumid, mille kohaselt Tanel Soop ähvardas kannatanut, et kui maja ei koristata peab ta selle kokku lükkama ning sõnum sisuga september on kuum, maja võib põlema minna. Kaudselt näitab Tanel Soopi ähvardusi ka kannatanu poolt menetlejale edastatud kirjavahtus süüdistatava vennaga, millest nähtuvalt on Soop ähvardanud ka oma peret, lubanud nad tappa ning korteri põlema panna kui võtmeid ei saa. Samuti süüdistatakse Tanel Soopi selles, et tema xxxx asuva maja trepikojas suunas rusikas käe R.G’i poole ning teise rusikas käe tõstis löögivalmilt oma pea kohale ning küsis R.G’ilt, et miks viimane tema korteris käis. Süüdistatav Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud, selgitas et 22.07.2017.a temal mingit konflikti R.G’iga ei olnud. Kohus leiab, et Tanel Soopi süü on leidnud 22.07.2017.a episoodis täielikult tõendamist kannatanu R.Gi ütlustega, mille kohaselt 22.07.2017.a hakkas keegi tema korteri uksele väga kõvasti koputama. Avades ukse nägi Tanel Soopi. Tanel Soop oli agressiivne, käes oli tal mingi pulk. Tanel Soop koputas ka teistele ustele ning soovis teada kes tema korteris käis. Kuivõrd isik ei teadnud, otsustas ta oma ukse sulgeda. Mõne ajapärast koputas Tanel Soop uuesti tema uksele. Avades ust, pani Tanel Soop käe rusikasse nagu valmistuks löögiks, süüdistas teda oma korteris käimises. Tanel Soopi süüdistatakse ka V.L’i ja S.R’a ähvardamises, mis seisnes selles, et Tanel Soop lubas nad ära tappa, kuna viimased kutsusid temale politsei. Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud, selgitanud et V ja S on alkohoolikud, keda tema on pidevalt hoiatanud. Kohus asub seisukohal, et Tanel Soopi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist muuhulgas kannatanu V.Li ütlustega, mille kohaselt helistas ta 23.07.2017.a politseisse Tanel Soopi vandaalitsemise pärast. Saabudes koju 25.07.2017.a koos oma elukaaslase S kohati xxxx maja ees Tanel Soopi, kes ütles neile: „Löön Teid raisad maha, te kutsusite politsei.“ Kannatanu Li ütlusi kinnitab ka kannatanu S. R ütlused, mille kohaselt ähvardas 25.07.2017.a Tanel Soop neid üteldes: „Löön Teid raisad maha, te kutsusite politsei.“ Kannatanute ütlusi kinnitab ka tunnistaja M. Si ütlused, mille kohaselt kohtus ta 24.07.2017.a Vga, 8 1-17-9148 kellelt kuulis et Tanel Soop on teda ähvardamas käinud, oli aru saada et V kardab Tanel Soopi. Samuti nägi ise pealt, kuidas Tanel Soop sõimas ja süüdistas Vt ning astus Vle ähvardavalt lähedale ning küsis, kas tal on midagi plõksida. Nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlusi kinnitab omakorda asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt ähvardas Tanel Soop V.Lit maha lüüa. Samuti süüdistatakse Tanel Soopi S.R’i ja D.T ähvardamises, mis seisnes selles, et tema lõi rusikatega vastu kannatanu autot ja hiljem vehkis noaga. Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud antud kuriteo toimepanemises, selgitas et nuga tema taskust välja ei võtnud. Kedagi ei ähvardanud. Kohtu hinnangul on Tanel Soopi süü leidnud täielikult tõendamist 05.08.2017.a toimunud kuriteo toimepanemises. Tanel Soopi süü on leidnud kinnitamist kannatanu S.R ütlustega, mille kohaselt Tanel Soop hakkas tema autot rusikaga peksma (nii parema tagaklaasi kui ka parema esiukse peale). Samuti võttis Tanel Soop taskust välja hõbedase ehitusnoa ning vehkis sellega auto juures. Kannatanu D.T ütlustega, mille kohaselt Tanel Soop hakkas rusikaga auto aknale kopsima, hiljem võttis välja noa ning lähenes sellega autole. Kannatanu T.T ütlustega, mille kohaselt tema tütre ütluste kohaselt ähvardas Tanel Soop neid noaga. Kannatanute ütlusi kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles S.R teavitab politseid et isik ähvardab neid noaga; kahtlustatavana kinnipidamis protokoll, mille kohaselt Tanel Soopilt võeti kinnipidamisel ära nuga ning asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Tanel Soopilt äravõetud hõbedast ehitusnuga. Ka süüdistatakse Tanel Soopi S.R’a ähvardamises öeldes talle telefoni teel, et: “Kui sind kätte saan, viskan aknast välja!“ Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud antud kuriteo toimepanemises, selgitas et Sirjet ei ähvardanud. Kedagi ei ähvardanud. Kohtu hinnangul on Tanel Soopi süü leidnud täielikult tõendamist 08.08.2017.a toimunud kuriteo toimepanemises. Tanel Soopi süü on leidnud kinnitamist kannatanu S. R ütlustega, mille kohaselt helistas Tanel Soop tema elukaaslasele, kes andis telefoni talle. Tanel Soop ütles talle telefoni teel, et: “Kui sind kätte saan, viskan aknast välja!“ Tunnistaja V.Li ütlustega, mille kohaselt kuulis ta kuidas Tanel Soop ähvardas St telefonis: „Kui ma su raisa kätte saan, siis viskan aknast välja“ ning asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt helistas V.L politseisse ning selgitas neile et Tanel Soop ähvardas S aknast välja visata, kui teda näeb. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Tanel Soop pani toime isikuvastase kuriteo, s.o
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuriteo, mis seisnes selles, et tema lõi jalaga selja tagant treppidest alla minevat R.Gi. Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud, selgitas et antud päeval nägi Rt kui teda ei löönud. Tanel Soopi süü on kohtu hinnangul leidnud tõendamist muuhulgas kannatanu R.Gi ütlustega, mille kohaselt sõimas Tanel Soop teda ebatsensuursete sõnadega vene keeles ja käskis jooksma hakata. Ei vastanud Tanel Soopile midagi, vaid keeras selja ning hakkas ära minema. Korraga tundis kõva hoopi seljas, Soop lõi teda jalaga. Kannatanu ütlusi sündmuse kulgemise osas tõendab osaliselt ka asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt räägitakse vene keeles ja sõimamisel kasutatakse ebatsensuurseid sõnu. Tanel Soopi süüd kinnitab ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriis, mille kohaselt pöördus kannatanu EMO’sse kuna tema selg valutab abaluude vahel, seoses naabrilt selga saadud löögiga. Kaudselt kinnitab süüd ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30.10.2013.a otsus nr 1-13-9722, millest nähtub et Tanel Soop on eelnevalt karistatud
Kohus analüüsib järgnevalt Tanel Soopile esitatud süüdistust
lg 2 p 4 alusel, mis seisnes selles, et tema pani relvana kasutatava muu esemega ähvardades toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tanel Soop ei ole ennast antud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, samas on selgitanud et ei saanud aru et uksel on politseinikud, arvas et vorm on kuskilt poest ostetud. Võttis seina äärest ühe 9 1-17-9148 toru, vehkis sellega ning karjus - kaduge minema. Politseinikud kaitsesid ennast uksega. Tanel Soopi süüd on kohtu hinnangul leidnud täielikult tõendamist muuhulgas kannatanu Stanislav Vaikšnorase ütlusega, mille kohaselt paludes Tanel Soopil nende juurde tulla, haaras isik metalltoru ja hakkas nende suunas liikuma, lähemale jõudes soovis Soop teda pähe lüüa. Isik karjus ja ropendas. Põhja prefektuuri käskkirjaga 1.9-2.5/286p, mille kohaselt on kannatanu politseiametnik. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati isikul 0,50 mg/l joove. Tunnistaja Raido Pullmanni ütlustega, millest nähtuvalt paluti abi agressiivse isiku kinnipidamisel. Kohale jõudes nägi kuidas Tanel Soop viskas aknast politseisõiduki pihta erinevaid esemeid. Tunnistaja Kristiina Vorontsova ütlustega, mille kohaselt paluti abi agressiivse isiku kinnipidamisel. Nägi kuidas Tanel Soop viskas politseisõiduki pihta erinevaid esemeid. Tunnistaja Karita Kärmeti ütlustega, millest nähtuvalt eetri vahendusel kuulsid, et agressiivne isik ründas raudkangiga politseinike, oli üliagressiivne. xxxx maja juures nägi välisukse juures klaasikilde, lõhutud postkaste ja õhksoojuspumpa. Kuulis kannatanult, et Tanel Soop ründas teda raudkangiga, kuid enne tabamist suutis ta ukse sulgeda. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad sõidukite kahjustused, xxxx maja suures olevad lõhutud asjad ja metallist kang ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega vaadeldi Tanel Soopile kuuluvat metallist kangi. Tanel Soopi süüdistatakse ka
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga. Tanel Soop ei ole ennast antud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, on selgitanud et viibis sündmuskoha läheduses, kuid kedagi ei löönud. Kohtu hinnangul on Tanel Soopi süü leidnud täielikult tõendamist eelkõige tunnistaja A.Si ütlustega, kes nägi maas lamavat kannatanut ning asus jälitama kannatanu kohale kummardunud isikut. Kannatanu S.S ütlustega, mille kohaselt kohtus ta Taneliga kes tuli koos 5-6 inimesega ning kes hakkasid teda lööma. Tunnistaja M.Mi ütlustega, mille kohaselt nägi ta kuidas peksti ühte mees. Peksja kasutas käsi ja jalgu, helistas politseisse. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, milles tunnistaja M.Mi tunneb peksjas ära Tanel Soopi. Tanel Soopi süüd kinnitavad ka muud kirjalikud tõendid. Nimelt nähtub karistusregistri väljatrükkist, et isikul on 4 kehtivat kriminaalkaristust, s.h
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusest nr 1-158150, süüdistuse kohaselt saatis Tanel Soop ähvardavaid sõnumeid, hoiatas kannatanut oma last hoidma. Samuti võttis pükste taskust noa, kui kannatanu keeldus allkirjastamast sissenõudmise teatist. Ähvardas noaga kannatanut ning ütles, et kui alla ei kirjuta panen maja põlema. Samuti helistas kannatanule. Samuti ähvardas kiirabitöötajaid noaga, liikus nende suunas ja ütles neile, et viie sekundiga lõikan teil kõrid läbi. SA Põhja-Eesti regionaalhaigla 03.08.2017.a vastusest nõudekirjale, mille kohaselt pöördus Tanel Soop esmakordselt nende poole 16.06.2017.a, diagnoosiks xxxx. Statsionaarsel jälgimisel viibis 21.06.2017 – 22.06.2017.a. Diagnoos: xxxx. 08.07.2017.a toodi Tanel Soop politsei ja kiirabi poolt psühhiaatriakliiniku vastuvõtuosakonda. Isik oli ärev, ärrituv, pahur. Diagnoos: xxxx. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 02.08.2017.a vastusest nõudekirjale, mille kohaselt on Tanel Soop korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus ambulatoorsel ja statsionaarsel ravil. Viimati pöördus ambulatoorsele vastuvõtule 09.06.2017.a. Diagnoos: xxxx. Statsionaarsel ravil viibinud kahel korral. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 429, millest kohaselt puudub Tanel Soopil enesekriitika. Käesoleval hetkel ei esine luulu, meelepetteid ja muid psühhootilistele häiretele omaseid sümptoome, kuid 2015.a Viljandi Haiglasse hospitaliseerimisel esinesid tal alkoholi tarvitamise järgselt kuulmismeelepetted, fragmentaarne paranoiline luulu ja osaline deorienteeritus. Emotsionaalselt on ta ebastabiilne ja afektlabiine, erutumisel vallandub kergesti tugev vihaafekt. Isikule on iseloomulikud hoolimatus teiste inimeste suhtes ja egotsentrilisus, vastutustundetu hoiak, sotsiaalsete reeglite ja normide sihikindel eiramine, impulsiivsus ning väga madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi, võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest, kalduvus teisi süüdistada ja enda konflikti ühiskonnas 10 1-17-9148 õigustada. Tanel Soopile süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal tegutses Tanel Soop tema isiksusele omase impulsiivsuse ja agressiivsusega, provotseerides konflikte ja olles vägivaldne. Tanel Soop meenutab kõiki kuritegude episoode piisava täpsusega. Kuid tõlgendab asjaolusid enda kasuks eitades kuritegude toimepanemist. Kuigi Tanel Soop on eitanud talle esitatud süüdistusi
lg 1 alusel kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, asub kohus siiski seisukohale et kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad üheselt Tanel Soopile kui isikule kes kannatanuid ähvardas. Kõik kannatanud on andnud omavahel riimuvaid ütlusi, et Tanel Soopile midagi ei sobinud m(M. J rikkus järve kalda maapinda, Tondi maja koristamine, „avarii põhjustamine) ning kui kannatanud julgesid Tanel Soopile vastu hakata (mitte nõustuda tema seisukohaga), muutus ta agressiivseks, nõudis raha, oma oletatava õiguse rikkumise eest. Tanel Soopi süüd näitab ka asjaolu, et kriminaalasjas tõenditena esitatud kohtuotsustest nähtuvalt on Tanel Soop eelnevalt kasutanud samasugust taktikat. Nimelt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusest nr 1-15-8150, nähtuvalt Tanel Soop saamata enda tahtmist (kannatanu allkirja) võttis noa ning ähvardas kannatanut üteldes talle et paneb tema maja põlema. Samuti Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30.10.2013 otsus nr 1-13-9722, nähtuvalt Tanel Soop kahjustas kannatanu korteri ust, saatis kannatanule kõne ja sõnumi kaudu ähvarduse, milles lubas kannatanu pere ära tappa ning nende kodu põlema panna. Seega ähvardamine samasugusel viisil ei ole Tanel Soopi jaoks esmakordne. Samuti näiteks S.R ähvardamist kinnitab asjaolu, et kannatanu oskas kirjeldada Tanel Soopi valduses olnud nuga, mida Tanel Soop enda sõnade kohaselt taskust üldse välja ei võtnud. Tunnistaja M. S on selgitanud, et xxxx maja probleemid said alguse Tanel Soopi maja kolimisega. V.Li ja A.O ütlusi kinnitavad kaudselt ka 23.07.2017.a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles vaadeldud xxxx asuva maja korteri uksele tekitatud kraape jäljel ning lõhutud uks, katkine välisuks, lõhutud postkastid, klaasikillud maas ning lõhutud keldribokside aknad. Nähtuvalt ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 429, vallandub Tanel Soopil kergesti tugev vihaafekt, võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest, kalduvus teisi süüdistada ja enda konflikti ühiskonnas õigustada. Nii on Tanel Soop enda antud ütlustes selgitanud, et tema on seaduskuulekas inimene, kes on näiteks Vt ja S hoiatanud et nad joomise lõpetaksid ning Rt aidanud nii söögi joogi kui ka riietega. Aga ta 02.07.2017.a ei rääkinud, vaid hoopis teda rünnati. Tanel Soop ei ole esitanud enda ründamise osas ühtegi tõendit ega avaldust, vaid lihtsalt öelnud et tema on hoopis kannatanu ning teda süüdistatakse alusetult. Seega on Tanel Soop andnud vastuolulisi ja enda tegevust õigustavaid ütlusi. Käesoleval juhul kohtu hinnangul ei saa rääkida põhjendatud kahtluse tekkimises, mis tooks kaasa süüdistatava Tanel Soopi õigeks mõistmise. Seega kuigi Tanel Soop ei ole ennast süüdi tunnistanud, leidnud vabandusi, et teised on süüdi, on kohus seisukohale et kogutud tõenditega on ümberlükkamatult leidnud kinnitust Tanel Soopi süü
Tanel Soop on eitanud ka R.G löömist, s.o
Kohus jällegi tuginedes kogutud tõenditele, leiab et süü on leidnud tõendamist. Kohtu hinnangul ei esinenud kannatanul ühtegi põhjust miks ta oleks pidanud esitama valesüüdistuse. Kusjuures Tanel Soop ise ei ole ka asunud seisukohale, et valesüüdistus on esitatud. Tanel Soop on lihtsalt öelnud, et tema ei löönud Rt. Samas on kannatanul tuvastatud tervisekahjustus. Epikriisist nähtub, et kannatanut löödi jalaga naabri poolt selga 15.08.2017.a kell 18:20. Antud ajavahemik vastab ka kannatanu ütlustele. Kusjuures Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30.10.2013 otsus nr 1-13-9722, millest kohaselt Tanel Soop kasutas löömisel jalga ning ühte kannatanut lõi ta jalaga selga. Seega ka siin on olemas ilmselge muster kuidas Tanel Soop oma konflikte lahendab. Tanel Soopile esitatud süüdistus
lg 2 p 4 alusel on kohtu hinnangul leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist. Süüdistatav Tanel Soop on selgitanud, et toas oli pime ja ta arvas et politseivormid on valed, ostetud kuskilt poest, süüd eitab. Samas on Tanel Soop 11 1-17-9148 ise kinnitanud, et /võtsin seina äärest toru ja vehkisin sellega, karjudes – kaduge minema/. Kinnitanud, et tema kedagi ei rünnanud ja siis jälle öelnud, et / Politseinikud kaitsesid ennast uksega/. Seega pidi Tanel Soop juba enda poolt väljendatud ütluste kohaselt mõista et tegemist on politseiametnikega, kelle korraldustele tuleb alluda. Tanel Soop seda ei teinud ning otsustas kannatanut rünnata. Mis puudutab Tanel Soopi süüd
lg 1 p 1 alusel, siis Tanel Soop on selgitanud et ta oli sündmuskohal aga kedagi ei löönud. Jällegi on kohus seisukohal, et Tanel Soopi süü on leidnud täielikult tõendamist, eelkõige tunnistaja M.Mi ütlustega, kes nägi kuidas Tanel Soop peksis käte ja jalgadega maas lamavat meest. Tunnistaja tundis peksjas ära just nimelt Tanel Soopi. Subjektiivsest küljest eeldavad kuriteod (ähvardamine, löömine, politseiametniku ründamine relvaga ning avaliku korra raske rikkumine) tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta paneb toime kuriteo. Kohtu hinnangul Tanel Soop pani
lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p 4 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult. Esiteks Tanel Soopile soovis saada enda tahtmist, sellepärast hirmutas ta xxxx maja elanikke ja lõhkus nende vara. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop ei saanud asuda arvamusele, et tema poolt välja öeldud ähvardusi ja saadetud sõnumeid (september on kuum, maja võib põlema minna. Lükkan treppist alla, kui kätte saan. Tapan ära jne) ei võeta tõsiselt ning inimestel ei tekki hirmu. Samuti Tanel Soop teadlikult ja tahtlikult otsustas kannatanut jalaga selga lüüa, hoolimata seejuures asjaolus et kannatanu oli treppidel. Tanel Soop oma ütluste kohaselt võttis toru (metalltoru) ja vehkis sellega nii et politseinikud pidid ennast kaitsma uksega ning tunnistaja ütluste kohaselt peksis Tanel Soop maas lamavat meest käte ja jalgadega ning tunnistaja kuulis kuidas Soop kannatanule ütles: „ma tapan su maha või tapan su maha ära. Tanel Soop pidi aru saama, et tema teod on kriminaalkorras karistatavad, ometi otsustas ta korduvalt toime panna kuritegusid, tegutsedes äärmiselt intensiivselt ja kahjustades paljusid kannatanuid. Riigikohus on 21.10.2011.a otsuses nr 3-1-1-59-11 selgitanud, et ähvardamine kujutab endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimati märgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kannatanud on selgitanud, et nad said teada Tanel Soopi eelnevatest karistustest (kas Taneli enda käest või siis internetist) ning arvestades Tanel Soopi poolt saadetud sõnumeid, tema varasemaid tegusid, praeguseid tegusid, ähvardusi ning aina agressiivsemaks muutuvat käitumis oli kannatanutel kohtu hinnangul põhjust karta Tanel Soopi poolt ähvarduste täideviimist. Isegi tunnistajana ülekuulatud isik M. S, kes xxxx majas otseselt ei ela, sai ühe kannatanu Vga rääkides aru, et isik kardab Tanel Soopi. Samuti on Riigikohus selgitanud, et karistatava teona
mõttes pole alust käsitada tegusid, mis seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kannatanu R.G on selgitanud, et tõukamise tagajärjel kukkus ta põlvili ning tundis valu, mille tagajärjel pöördus hiljem ka EMO’sse, siis Tanel Soopi tegu on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena. Kohus olles tutvunud kriminaalasjas esitatud tõenditega asub seisukohale, et kriminaalasjas ei esine kõrvaldamata kahtlusi Tanel Soopi süüküsimuses. Tanel Soopile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 12 1-17-9148 KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb
§-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-191-07, p 6.1). Tanel Soopi on varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras (4 kehtivat kriminaalkaristust), s.h
Viimati karistati teda Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsus nr 1-15-8150, mille kohaselt saatis Tanel Soop ähvardavaid sõnumeid, hoiatas kannatanut oma last hoidma. Samuti võttis pükste taskust noa, kui kannatanu keeldus allkirjastamast sissenõudmise teatist. Ähvardas noaga kannatanut ning ütles, et kui alla ei kirjuta panen maja põlema. Samuti helistas kannatanule. Samuti ähvardas kiirabitöötajaid noaga, liikus nende suunas ja ütles neile, et viie sekundiga lõikan teil kõrid läbi. Tanel Soopil on 4 kehtivat kriminaalkaristust, sh
Tanel Soop on käesolevas asjas toime pannud kümme teise astme kuritegu, kusjuures seitsme teo korral on tegemist samaliigiliste süütegudega, s.o ähvardamine ning kaks süütegu (ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine) on toimepandud sama kannatanu suhtes. Sama on sama kannatanu suhtes toimepandud 2 episoodi ähvardamist. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna Tanel Soopi on varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Tanel Soopi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Samas peab kohus karistuse mõistmisel arvestama, et Tanel Soop vähemalt kahel korral pani uue kuriteo toime peale kinnipidamiselt vabanemist. Näiteks Tanel Soop 13 1-17-9148 vabanes 24.07.2017.a ning uue kuriteo pani toime juba 25.07.2017.a ähvardas kannatanuid, et tapab nad ära, kuna viimased kutsusid temale politsei. Samuti Tanel Soop vabanes kinnipidamiselt 06.08.2017.a ning 08.08.2017.a pani ta toime jällegi uue kuriteo, s.o ähvardas kannatanut telefoni teel öeldes, et: “Kui sind kätte saan, viskan aknast välja!“ Kohus on seisukohal, et Tanel Soopi süü on keskmine.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt
lg 1 määratletud 0,5 aastat vangistust,
lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 2,5 aastat ning
274 lg 2 p 4 alusel 3 aastat. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et Tanel Soopi on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et Tanel Soop pani kuriteod toime järjepidevalt, samade kannatanute suhtes, isik ei kahetse vaid süüdistab oma tegudes teisi isikuid. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Tanel Soop tuleb mõista
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Tanel Soop’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06.2017.a – 15.06.2017.a, 23.07.2017.a – 24.07.2017.a, 05.08.2017.a – 06.08.2017.a ja 07.08.2017.a – 08.08.2017.a, s.o 8 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 22 päeva. Tanel Soopile mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 17.08.2017.a. Tanel Soop’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Arvestades Tanel Soopi poolt toimepandud intensiivseid, järjepidevaid kuritegusid ning Tanel Soopi eelnevat karistatud leiab kohus, et Tanel Soopi ei ole võimalik karistada tingimisi vangistusega. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud isiku ootus, et uue karistusega võiks kaasneda eelmisest kergem või samaväärne karistus, seega ainukene võimalik karistusliik kohtu hinnangul on reaalne vangistus. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena CD ja DVD plaadid salvestustega, ehitusnuga, metallist toru pikkusega, raudkang pikkusega u 1 m, metallist joogikruus, puidust latt u 1,5 m ning harjavars u 1,5 m. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 14 1-17-9148 KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist teavet sisaldavad CD ja DVD plaadid tuleb peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist jätta toimiku materjalide juurde. Peale kohtuotsuse jõustumist tuleb asitõendid (ehitusnuga, metallist toru pikkusega 60 cm, raudkang pikkusega u 1 m, metallist joogikruus, puidust latt u 1,5 m ning harjavars u 1,5 m) hävitada, kuivõrd kriminaalasja lahendamise seisukohalt, ei ole nendel enam mingisugust tõendiväärtust. MENETLUSKULUD KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks m.h menetluskulud. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisitasu (akt nr 429) summas 510,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1044,00. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav Tanel Soop varalist seisundit, karistuseks reaalse vangistuse saamist ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust kogumis ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval Tanel Soopil tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Tanel Soopil oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Süüdimõistetult kohtukulude sissenõudmise eesmärk ei ole mitte süüdimõistetu õiguste kitsendamine või äravõtmine või süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest riikliku hukkamõistu avaldamine ega üld- ning eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, vaid kriminaalmenetlusele tehtavate riiklike kulutuste vähendamine ja riigi rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Seega ei ole kohtukulude näol tegemist karistusega. Teo toimepanemise ja isiku süüditunnistamise ajal kehtinud seaduse järgi kuriteoks tunnistatud teo toimepannud isikul ei kao kohustus kompenseerida oma õigusvastasest käitumisest tulenevaid menetluskulusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2003.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-03, p 5.3 ja 5.4). Tanel Soop ei ole kohtule ega prokurörile tutvumiseks esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumusele, et tema varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Riigikohus on 23.11.2012.a määruses kriminaalasjas nr 3-11-105-12 väljendanud, et isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Tanel Soop ei ole esitanud kriminaalasjas toimunud kohtuistungil ühtegi tõendit, mis annaksid kohtule aluse osaliselt menetluskulude riigikanda jätmise. Antud seisukohtadest tulenevalt leiab kohus, et antud kriminaalasjas ei ole põhjust jätta osa süüdistatava Tanel Soop menetluskulusid riigi kanda. Kohus märgib, et süüdistatava näol on tegemist suhteliselt noore mehega, kes on võimeline tegema tööd ja samas hea tahtmise korral 15 1-17-9148 suuteline tasuma ka temalt väljamõistetud menetluskulud. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Tanel Soop oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.