2-18-4182/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-4182 Tsiviilasi TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu lepinguliste suhete ja võlgnevuse puudumise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TDG Engineering OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): TDG Engineering OÜ (registrikood: 12784018), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): AMEX Export-Import GmbH (Austria registrikood: 101325h), esindaja vandeadvokaat Margus Sorga RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni 2018 määrus ja saata TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu lepinguliste suhete ja võlgnevuse puudumise tuvastamiseks maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
6. TDG Engineering OÜ (hageja) esitas 16.03.2018 Viru Maakohtule Austria äriühingu AMEX Export-Import GmbH (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada lepinguliste suhete ja võlgnevuse puudumine. Hageja selgitas, et kuna pooled on erinevate Euroopa riikide õiguse subjektid, on tegemist piiriülese vaidlusega, millele kohaldatakse Euroopa Nõukogu 12.12.2012 määrust nr 1215/2012 (Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse art 7 lg 1 p a järgi võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Sama sätte p b teisest lõigust tulenevalt käsitletakse asjaomase kohustuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Kuna hageja on täitnud käsundi oma tegevuskohas, s.o Narva linnas, allub asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 89 lg-te 1 ja 2 järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
7. Maakohus küsis TsMS § 372 lg 3 alusel kostjalt seisukohta kohtualluvuse küsimuses. Kostja leidis, et Eesti kohus ei saa asja menetleda, sest kostja asub Austrias ja lepingu täitmise koht oli Austria ning pooltel puudub kokkulepe muu kohtualluvuse kohta. Poolte vahel sõlmiti müügileping, mis tuli täita Austrias. Hageja on omaks võtnud, et kostja esitas tellimuse kauba ostmiseks ja hageja esitas arve, mille kostja tasus. Hageja väidete alusel ei saa asuda seisukohale, et müügileping tulnuks täita Eestis või et see ei olnudki müügileping. MAAKOHTU LAHEND
8. Viru Maakohus keeldus
9. juuni 2018 määrusega TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu menetlusse võtmast. Määruse kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Viru Maakohtule. Kuivõrd hageja on Eesti ja kostja Austria õigussubjekt ning mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, tuleb TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldada kohtualluvuse määramisel EL Nõukogu määruses nr 44/2001 sätestatut. EL Nõukogu määruse nr 44/2001 art 7 lg 1 p a–b kohaselt lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Hagiavaldusest ei selgu, kus teenust osutati või kus seda oleks tulnud osutada, kuid kostja vastusest ilmneb, et tegemist oli müügilepinguga, mis tuli täita Austrias. Kuna reaalselt tuli teenust osutada Austrias, siis ei allu hagi Viru Maakohtule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. TDG Engineering OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11. juuni 2018 määruse tühistamist ja hagi menetlusse võtmist või asja saatmist samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 2 1) kohaldas maakohus kohtualluvuse kindlaksmääramisel EL Nõukogu määrust nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (Brüssel I määrus). Brüssel I määrus on tunnistatud kehtetuks. Alates 10.01.2015 rakendatakse selle asemel uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse kohaldamine tuleneb ka TsMS § 70 lg 4 p-st 1; 2) ei ole kohus asjaolusid ja tõendeid analüüsinud ega määranud, millisest õigussuhtest tulenevalt ta kohtualluvuse otsustab, mh ei ole kohus põhjendanud, miks tuli teenust osutada Austrias. Hageja tegutses OOO Medtehnika SPb ja kostja vahelises tehingus vahendajana ehk käsundisaajana ilma eesmärgita omandada põhitehingust tulenevaid kohustusi või õigusi. Hageja osutas teenust Eestis, kus asub tema tegevuskoht, mh kandis ostja raha hageja Eesti panga kontole, müüja korraldas raha tagastamist hageja panga konto vahendusel ning müüja pidi andma kaubad hageja käsutusse Eestis, kus hageja pidi korraldama nende üleandmise kostjale. Asi allub Brüssel I bis määruse art 7 lg 1 p b teise lõigu alusel Eesti kohtule, kuna hageja osutas teenust Eestis, st asjaomase kohustuse (käsundi) täitmise kohaks on Eesti; 3) kui poolte suhted kvalifitseerida müügilepinguna, allub asi Eesti kohtule Brüssel I bis määruse art 7 lg 1 p a ja b ls 1 alusel, kuna kaubad tuli üle anda Eestis. Hageja 22.09.2016 ettemaksuarve nr TDG00001647 kohaselt tarnitakse kaubad EXW Narva tingimustel. Vaidluse lahendamisel kohalduva materiaalõiguse küsimust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.06.2008 määrusega (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus), mille art 4 lg 1 p a järgi, kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3, reguleeritakse kauba müümise leping selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Väidetava müüja harilik viibimiskoht on Eestis ja seega kohaldub vaidlusele Eesti õigus. Juhul kui käsitleda poolte suhteid müügilepingust tulenevate õigussuhetena, kohaldub ÜRO
12. a konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) konventsiooni art 1 lg 1 alusel. CISG-is reguleerimata osas laienevad müügilepingule Eesti riigisisese õiguse sätted, eelkõige võlaõigusseadus. Rahvusvahelises kaubanduses juhinduvad pooled üldjuhul Rahvusvahelise Kaubanduskoja koostatud rahvusvaheliste kaubandusreeglite kogumist Incoterms
13. a redaktsioonis. EXW, s.o Ex Works tarnetingimuse puhul loetakse müüja tarnekohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui ta on andnud kauba ostja käsutusse oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas (s.o tehases, vabrikus, laos jne). CISG art 30 järgi on müüja kohustatud tarnima kauba, üle andma selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuete ja käesoleva konventsiooniga. Kostja ei esitanud vastuväiteid tarnetingimuse osas ja tasus arve, st nõustus selles sätestatud tingimustega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
14. AMEX Export-Import GmbH vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on hagi esitatud valesse kohtusse, kuna kostja asub Austrias ja lepingu täitmise koht oli Austria. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe või kokkulepe, et leping tuli täita Eestis. Hageja ei ole esitanud määruskaebuses viidatud EXW Narva kokkulepet. Arved on raamatupidamisdokumendid, mitte pooltevahelised kokkulepped. Poolte vahel puudub ka vahendamise kokkulepe. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 3 Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
16. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada, et tema ja kostja vahel puuduvad müügi- või muust sarnasest lepingust tulenevad võlasuhted ning võlgnevus summas 27 174 eurot. Hagiavalduse põhjendustes ning täiendavas seisukohas tugines hageja sellele, et müügilepingu pooleks (müüjaks) oli OOO Medtehnika SPb, kellelt oleks pidanud kostja (ostja) ostuhinna ettemaksu tagasi nõudma. Kuna hageja esitas tuvastushagi, siis TsMS § 368 lg 1 kohaselt peab ta põhjendama õigusliku huvi olemasoluga. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks lahend nr 3-2-1-20-16) rõhutanud, et kohus peab õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Hagi menetlusse võtmise staadiumis peab maakohus selgitama välja, kas hagejal on õiguslik huvi tuvastada võlasuhte olemasolu olukorras, kus ta ei ole väidetava võlasuhte pooleks ehk mida sellise nõude rahuldamine talle annab. Selleks peab maakohus tegema hagejale ettepaneku esitata põhjendavad asjaolud õigusliku huvi kohta.
17. TsMS § 372 lg 3 kohaselt kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Maakohus on nimetatud sätte alusel küsinud kostjalt seisukohta seonduvalt kohtualluvusega ning kostja lepingulise esindaja selgituse (tl 52) alusel jõudnud järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping ning vaidlus ei allu Eesti kohtule. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja lühikese selgituse alusel on maakohus ennatlikult järeldanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping ning vaidlus ei allu Eesti kohtule. Kohtualluvuse lahendamiseks peab maakohus tegema kostjale ettepaneku esitada kirjalikke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude, samuti selle kohta, mis alusel ta nõudis hagejalt ettemaksu tagastamist. Alles seejärel on maakohtul võimalik lahendada see, kas hagi allub Eesti kohtule või mitte (TsMS § 70 lg 4 p 1, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrus nr 1215/2012).
18. Käesoleva määruse p-des 7 ja 8 märgitud minetuste tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmast või mitte. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja