) §-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtumääruse põhjendused 4.
lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt
lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus
lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt N H vastuväidet, A H`i lepingulis(t)e esindaja(
lõikele 1 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu 11.05.2018 kohtumäärusega. Nimetatud kohtumäärus on käesolevaks ajaks jõustunud, mistõttu ei ole ka N H vastuväide menetluskulude jaotuse osas käesoleval ajal asjakohane. Seega peab N H kandma A H`i menetluskulusid, mille suuruse osas võtab kohus seisukoha alljärgnevalt. 7. Riigikohtu 19.06.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-58-13 punktis 14 asus Riigikohus seisukohale, et ka hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada varem kehtinud
Seejuures on põhiliseks kriteeriumiks esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus. Ka Riigikohtu 09.12.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punktis 14 nentis Riigikohus, et kuivõrd hagita menetluses ei ole kehtestatud lepingulise esindaja kulude piirmäära, tuleb asjas õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel, mitte tunnistajatasu alusel nagu väitis N H. Kuivõrd N H esitas A H`i menetluskuludele vastuväite, analüüsib kohus kohtule esitatud avaldust sisuliselt, lähtudes seejuures aga ka Riigikohtu 31.05.2011 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-18-11 punktis 19 nenditust, et hagita menetluses hüvitatakse 2 õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, mida kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses, samuti asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmine. 8. A H taotles õigusabi kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 600,00 eurot.
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
9. Kohus võtab esiteks seisukoha A H`i lepingulis(t)e esindaja(
lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole
Nimetatud seisukohale jääb kohus ka vaatamata uuele menetluskulude nimekirja esitamise regulatsioonile. Kohus märgib, et korrektse menetluskulude nimekirja koostamine, misjuures peaks lepinguline esindaja korrektse menetluskulu nimekirja esitama ka oma kliendile, on otseselt lepingulise esindaja enda huvides. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus taotluse hüvitada menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu rahuldamata. Seega kuulub eelnimetatud toimingute eest hüvitamisele kokku ajakulu 1,0 h, mille eest on tasu koos käibemaksuga 120,00 eurot. 10.
lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab kinnitama, et isik ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul A H kinnitas, et tema kui füüsiline isik, ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. 15.
lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd A H ei taotlenud viivise väljamõistmist, ei mõista kohus ka viivist välja. 16.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud Piret Randmaa kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.