KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Nele Atonen Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-16-5756 Kohtuasi OP avaldus MA vastu

) § 137 lg-le 1, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Otsustuse tegemisel tuleb lähtuda eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (

§ 137lg 3).

3 Laps elab avaldaja juures, kes hoolitseb igapäevaselt tema eest. Koostöö vanemate vahel puudub. Kuigi puudutatud isik I vabanes kinnipidamisasutusest

1. a juunis, ei asunud ta hooldusõigust teostama. Seepärast oli põhjendatud avalduse rahuldamine. Määruskaebus
2. Puudutatud isik I palus määrus tähistada ja teha uus lahend, millega jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik I armastab väga on tütart ja on veendumusel, et lapse huvides on vanemate ühine hooldusõigus. Kui avaldaja saab lapse ainuhooldusõiguse, siis läheb ta Venemaale elama ja puudutatud isik I ei näe enam kunagi oma last. Puudutatud isik I on toetanud last ema abiga varaliselt, sh rahaliselt ja on alati ema soovi korral andnud nõusoleku lapsega reisimiseks. Samal ajal takistab avaldaja puudutatud isikul I lapsega kohtumast. Puudutatud isik I ei ole olnud avaldaja suhtes vägivaldne. Puudutatud isik I ei ilmunud kohtusse ärakuulamisele, sest xxxxxx. Ta helistas sellega seoses ka kohtu sekretärile, kuid keegi ei vastanud. Eestkosteasutuste kõnedele ei saanud ta vastata, sest viibis tööl. Kui ta aga proovis õhtul tagasi helistada, ei võtnud keegi telefoni vastu. Puudutatud isik I pöördus omal initsiatiivil eestkosteasutuse poole, kuid selleks hetkeks oli eestkosteasutus oma arvamuse kohtule juba saatnud. Vastused määruskaebusele
3. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on õige ja põhjendatud. Määruskaebuses avaldatud väited on ebaõiged või moonutatud. Puudutatud isik I on ohtlik ja ebastabiilne.
4. Lapsele määratud esindaja ei toetanud esmalt määruskaebust. Puudutatud isikul I oli pärast vanglast vabanemist võimalik tunda huvi lapse elu ja käekäigu vastu. Kuid ta käitus vastupidiselt: ei suhelnud lapse ja avaldajaga, lastekaitse töötajatega, lapse esindajaga ja ei võtnud osa kohtuistungist. Eelnevas väljendus täielik ükskõiksus lapse suhtes. Samal ajal võimaldas avaldaja lapsele stabiilse kasvukeskkonna. Kohtuistungil avaldas esindaja, et ei ole kohtumääruse õiguses ja ühise hooldusõiguse täielikus lõpetamises veendunud. Avaldaja soov ei ole siiras ja lapse huvides. Pigem on avaldaja eesmärk puudutatud isik I lapse elust välja tõrjuda.
5. Eestkosteasutus I ei toetanud määruskaebust. Puudutatud isik I käis end korralikult kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja leidis töö, kust lahkus omal soovil xxxx. a xxxxxx. Hetkel plaanib ta minna tööle Soome. Puudutatud isik I tarvitas pärast vanglast vabanemist narkootikume (nt
6. a oktoobris). Samuti sattus ta
7. a jaanuaris haiglasse, kui tarvitas alkoholi ja unerohtusid suures koguses ning xxxxxxxxx. Samal ajal on laps õnnelik uues peres.
8. Eestkosteasutus II ei toetanud määruskaebust. Veel selgitas eestkosteasutus istungil, et lapse sünnipäeval xx.xx.xxxx pidi perekeskuses toimuma puudutatud isiku I ja lapse kohtumine, millest avaldaja ühepoolselt loobus põhjendusega, et ei soovi lapse kohtumist puudutatud isikuga I. Määruse põhjendused
9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu 4 ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada. Hooldusõigus on vastavalt

§ 116lg-le 2 vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 118

lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle (

§ 137lg 1).

Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu (§ 137 lg 1 p 1) või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (

§ 137lg 1 p 2). Seega on avalduse rahuldamise ja ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused järgmised:

§ 137

lg-s 1 kirjeldatud eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, n.o avaldaja palub ühine hooldusõigus lõpetada ja lapse vanemad ei ela koos. Lisaks on avaldaja korduvalt selgitanud, et ta ei soovi koos puudutatud isikuga I lapse üle ühist hooldusõigust teostada. Kuivõrd laps on noorem kui 14-aastane, tuleb järgnevalt tuvastada, kas kõikides valdkondades vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja puudutatud isikule I ainuhooldusõiguse andmine on lapse huvides. Reeglina on lapse parimates huvides see, kui tal on vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu purunemist. Euroopa Inimõiguste Kohus on 12.07.2011 otsuses asjas nr 14737/09 Šneersone ja Kampanella vs Itaalia lapse huvi näinud peamiselt kahes asjas: et tema perekondlikud sidemed säiliksid ja et ta saaks areneda sobivas keskkonnas. Isikliku arengu perspektiivist vaadates sõltub lapse parim huvi konkreetsetest asjaoludest, eriti lapse east ja küpsuse astmest, tema vanemate kohalolekust või puudumisest, teda ümbritsevast keskkonnast ja kogemustest. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse peamiselt põhjusel, et puudutatud isikut I oli pärast tema vanglast vabanemist raske tabada ja ta ei osalenud menetlusosaliste ära kuulamiseks korraldatud istungil. Eelnevast ja avaldaja kirjeldusest järeldas kohus, et puudutatud isiku I huvi lapse vastu on vähene, mistõttu tuli ühises hooldusõiguses teha muudatused. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnev ebapiisav sedavõrd olulise otsuse langetamiseks. Asja materjalidest, määruskaebusest ja ringkonnakohtu istungil avaldatust nähtub, et puudutatud isik I huvitub oma lapsest, soovib temaga kohtuda ja tema suhtes hooldusõigust teostada ning maksab lapsele oma ema abiga igakuiselt elatist. Tal ei ole midagi selle vastu, et avaldaja koos lapsega reisib (sh Venemaale) ja tema eest hoolitseb, kuid ta tahab olulisemates last puudutavates asjades sõnaõigust. Vastasel juhul kardab ta, et laps ei integreeru Eesti ühiskonda (puuduliku keeleoskuse tõttu) ja avaldaja kolib koos lapsega Venemaale elama, 5 mistõttu ei näe puudutatud isik I enam kunagi oma last. Samal ajal on tõendatud, et puudutatud isik I on olnud sõltuvuse küüsis ja pahuksis seadusega. Hetkel püüab puudutatud isik I seaduskuulekalt toimetada ja pahedest vabaneda. Tal on olemas selleks ka toetus ema näol. Lisaks omab ta elukohta nii Eestis kui Soomes ja töökohta Soomes. Samadest materjalidest nähtub ka, et avaldaja on kategooriliselt vastu lapse ja puudutatud isiku I kohtumisele, seades sellele täiendavaid tõkkeid ja keeldudes avaldamast lapse asukohta. Eelnev nähtub mh sellest, et avaldaja ei lubanud lapsel kohtuda puudutatud isikuga I lapse sünnipäeval xx.xx.xxxx perekeskuses, kus olid olemas vajalikud spetsialistid ja keskkond turvaliseks koosviibimiseks. Avaldaja motivatsioon selleks on segu murest lapse pärast ja isiklikust soovist moodustada koos uue mehe ja teise lapsega terviklik pere, kus laps arvaks, et ema uus elukaaslane ongi tema pärisisa (vt nt II kd lk 110) ning võtta lapsele Vene kodakondsus, et neil oleks hõlpsam Venemaal sugulastel külas käia (vt nt II kd lk 110 pöördel). Eelnevaga seoses selgitab ringkonnakohus, et kuna muudatused vanemate hooldusõiguse ulatuses peavad lähtuma esmajärjekorras lapse huvidest ja seejärel teiste osaliste huvidest ning muudest asjaoludest, ei saa kohus lapse huve kõrvale jättes lähtuda eelkõige avaldaja isiklikust soovist moodustada terviklik pere, kus lastel ei teki küsimust, kellest nad pärinevad ja neil on perena seniselt hõlpsam Venemaal reisida. Avaldaja on menetluse edenedes kirjeldanud puudutatud isikut I aina ohtlikumana ja avaldanud, et puudutatud isik I on olnud avaldaja suhtes vägivaldne. Eelnevat puudutatud isik I eitas. Puudutatud isiku I vägivaldsuse kohta puuduvad menetluses ka tõendid. Avaldaja esitatud väljavõte haigusloost ei tõendanud puudutatud isiku I vägivaldsust avaldaja suhtes (I kd lk 132). Dokumendist nähtus üksnes, et avaldaja libises, komistas ja kukkus vaba aja tegevuse käigus, mistõttu murdis

1. a juulis xxxxxxx. Samuti ei saanud puudutatud isiku ohtlikkust ja vägivaldsust tuletada tema karistusregistri väljavõttest. Teda on küll kriminaal- ja väärteokorras mitmel korral karistatud, kuid mitte vägivallasüütegude eest. Praktiliselt kõik teod on olnud seotud tema sõltuvusega (vt nt II kd lk 40-41). Samuti ei saanud puudutatud isiku I ohtlikkust järeldada avaldajaga peetud sõnumivahetuse väljavõttest (II kd lk 119). Esiteks oli tegu katkendiga teadmata ajal toimunud kirjavahetust ja teiseks tsiteeris puudutatud isik I seal luuletust, mitte ei ähvardanud avaldajat. Tegu ei olnud kahtlemata kõige paremini õnnestunud värsirea valikuga, kuid sellest ei saanud järeldada puudutatud isiku I ohtlikkust lapsele ja/või avaldajale. Eelnevat kogumis silmas pidades on ringkonnakohus veendumusel, et lapse huvides ei ole vanemate ühine hooldusõigus tervikuna lõpetada ja avaldajale üle anda. See viiks suure tõenäosusega olukorrani, kus puudutatud isikul I kaob igasugune kontakt lapsega ja väljavaade tema käekäiku mõjutada ning laps kaotab võimaluse oma bioloogilise isaga lävida ja saada osa võimalusest, et tema heaolu eest vastutavad kaks vanemat. Seda enam, et puudutatud isikul I on huvi ja soov lapse heasse käekäiku panustada. Samas on avaldaja, puudutatud isiku I ja lapse elukorraldusest ning vajadustest nähtuvalt põhjendatud ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada, s.o lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas Eesti piires ning tervisega seotud küsimustes. Nimelt on just avaldaja peamiselt last kasvatanud ja teda hooldanud ning tema viibimiskohta määranud, sh ajal, kui puudutatud isik I viibis kinnipidamisasutuses. Samal ajal on puudutatud isikul I olnud perioode, mil ta on olnud raskesti tabatav ja hetkel töötab ta Soomes. Lisaks ei ole puudutatud isikul I midagi selle vastu, et laps elab koos avaldajaga. Ringkonnakohus on veendumusel, et lapse huvides on, kui vanemad teostavad ülejäänud osas lapse hooldusõigust ühiselt, sh otsustavad koos haridus- ja kodakondsusküsimusi ning välisriiki elama asumisega seonduvat. Selliselt omandab laps 6 parima mõlemast kultuuriruumist. Hooldusõiguse rakendamise tagamiseks tuleb avaldajal teatada puudutatud isikule I lapse igakordsed elukoha andmed. Kohus selgitab, et lapse reisimist koos avaldajaga praeguse määrusega ei reguleerita. Nimelt jättis ringkonnakohus samas asjas tehtud 18.04.2017 määrusega maakohtu lahendi muutmata osas, milles kohus andis avaldajale otsustusõiguse lapse lühiajaliste Venemaal ja Euroopa Liidu piires viibimiste (reiside) osas koos avaldajaga ja kohustas avaldajat sellest eelnevalt puudutatud isikut I teavitama puudutatud isiku I kinnipidamisasutuses viibimise ajal kirja teel ja tema vabanemisel telefoni teel. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust ei esitatud. Veel selgitab kohus, et asjaolude muutumisel, mis tingivad ümberkorralduste vajaduse lapse hooldusõiguse küsimuses, on võimalik vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 480 lg-le 1 praegust lahendit muuta, sest lahendil, millega vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatakse ja kirjeldatud mahus ainuhooldusõigus ühele vanematest üle antakse, on kestev toime. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse sisu ja kaebuse rahuldamise ulatust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen 7