Obsah (5)

§ 428§ 429§ 59§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08.2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-120477 Tsiviilasi Era

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 37. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hageja loobumise intressinõudest 39,62 eurot, võla sissenõudmise kulu nõudest 30 eurot, põhinõudest 71,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 2,72 eurot. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas. 38. Kostja esitas 03.05.2018 menetlusdokumendis kohtule taotluse mitte edastada tema esitatud tõendeid hagejale, sest tõendid sisaldavad kostja delikaatseid isikuandmeid. Kohus kostja antud taotlust ei rahulda. Tegemist on käesolevas tsiviilasjas olulist tähtsust omavata tõenditega, millistega on hagejal õigus tutvuda.

§ 59

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 59

lg 11 kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga. Piirata ei või hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. Kohus lahendab käesolevat vaidlust hagimenetluse korras, mistõttu puudub seaduslik alus piirata hageja õigust tutvuda toimikus olevate ja kostja esitatud tõenditega.

1. Sisuse vaidluse osas leidis hageja, et ta sõlmis kostjaga Interneti vahendusel 09.06.2015 laenulepingu ning tuvastas kostja isiku. Kostja esitas igakordselt laenu väljastamiseks Interneti teel taotluse, misjärel saadeti kostjale tarbijakrediidi infoteatis ning arve, mis kajastas tasumisele kuuluvate osamaksete suurust ning nende tähtaega. Kostja tasus osamakseid osaliselt. 09.06.2015 anti kostjale laenu summas 100 eurot. 05.07.2015 kanti kostjale tema taotluse alusel laenuna üle 50 eurot. Täiendavalt taotletud laenule lisandus varasem laenu põhiosa jääk 96,67 eurot. 06.07.2015 taotluse alusel kanti kostjale taas üle 50 eurot ning kostja laenujäägiks sai 146,67 eurot. 08.07.2015 kostja taotluse alusel anti talle taas üle 50 eurot ning uueks laenusumma suuruseks sai 246,67 eurot. Alates 08.07.2015 kuni 10.11.2015 tasus kostja 4 osamakset suuruses 37,77 eurot.
2. 10.11.2015 kostja taotluse alusel kanti talle üle 50 eurot ja uueks laenusumma suuruseks koos varasema jäägiga sai 245,23 eurot. Alates 10.11.2015 kuni 12.04.2016 tasus kostja 6 osamakset suuruses 37,56 eurot. 12.04.2016 kostja taotluse alusel kanti talle üle 50 eurot. Uueks laenusumma suuruseks jäi 209,44 eurot. Kokku kostja taotluste alusel talle üle 350 eurot. Lepingu perioodi jooksul tasus kostja põhivõlgnevuse katteks kokku 171,46 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks oli tema võlgnevus tagastamata laenupõhiosa eest 350 eurot 171,46 eurot = 178,54 eurot. Hageja palus lisaks põhivõlale välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 7,28 eurot seaduses sätestatud viivisemäära alusel.
3. Kostja palus hagi jätta rahuldamata, sest kostja oli laenude võtmise ajal psüühikahäire all ega olnud võimeline hindama seda, kuidas tehing tema huve mõjutab. Kostjal on tuvastatud raske psüühikahäire, tal on sügav puue ning tema osalemine ühiskonnaelus on takistatud. Kostja on korduvalt viibinud pikaajalisel ja tahtevastasel haiglaravil. Kostjale on määratud eestkoste. Kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension, mis kulub tema ülalpidamiseks hooldekodus. Laenuandja võttis endale riski, kui ta ei kontrollinud kostja seisundit ega laenu tagasimaksmise võimalusi.
4. Hageja leidis omakorda, et kostja käitumine lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda ei andnud võlausaldajale alust eeldada, et kostja on otsusevõimetu isik. Kostja käis ise oma isikut tuvastamas, esitas taotlused, tasus osamakseid ning kinnitas, et ta on tutvunud lepingu tingimustega. Samuti kinnitas kostja, et ta on teo- ja otsusevõimeline. Kostjal oli selge tahe laenu saamiseks.
5. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal ning pärast seda võimeline aru saama sellest, millise tehingu ta sõlmib ning millised on selle tagajärjed. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et laenuandja oleks piisavalt välja selgitanud kostja võime tehingust aru saada ning seda täita.
6. TsÜS § 8 lg 2 näeb ette, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
7. Kuna teovõime tähendab võimet teha iseseisvalt tehinguid, eeldab see piisavat intellektuaalset tahet, et inimene saaks aru, mida tehtav tehing tähendab ja millised on sellega kaasnevad tagajärjed. Isikutel, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada, on piiratud teovõime. Vaimuhaigus võib kesta pikemat aega ja inimese psüühika võib olla kestvalt häiritud. Sellisel juhul on isik oma vaimsest seisundist tulenevalt objektiivselt piiratud teovõimega. Kohus ei tunnista isikut piiratult teovõimeliseks, vaid saab tuvastada teovõime piiratuse kui faktilise seisundi. Kui kohtuotsusega on juba isiku teovõime piiratud, luuakse eeldus, et ta on piiratud teovõimega. Isiku teovõimet saab hinnata tema poolt tehingu tegemise aja seisuga, sealhulgas tagasiulatuvalt. Eeltoodust tuleneb, et kuigi Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega määrati kostjale eestkostja alates antud määruse tegemise ajast ning vaidlusalune laenuleping sõlmiti varem, saab kohus käesolevas menetluses tagasiulatuvalt hinnata, kas kostja oli laenulepingu sõlmimise ning laenutaotluste esitamise ajal teovõimeline ja sai aru oma tegude tagajärgedest.
8. TsÜS § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Vaidlus puudub selle üle, et kostja seaduslik esindaja ei ole laenulepingut pärast selle sõlmimist heaks kiitnud. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui laenuleping on tühine, ei saa kostja vastu esitada laenulepingust tulenevaid nõudeid, sealhulgas laenu põhiosa tasumise ja viivise nõudeid.
9. Ühtlasi sätestas VÕS § 4032 lg 1 kuni 21.03.2016 kehtinud redaktsioonis, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja muuhulgas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Seejuures tuli VÕS § 4032 lg 11 järgi arvestada tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut ja teisi kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kostjaga laenulepingu sõlmimisel piisavalt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kogunud või hinnanud andmeid, mis oleksid võinud laenuandjas tekitada kahtlusi kostja teovõimes ning võimekuses laenu tagasi maksta.
10. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS SMS Laen ja kostja sõlmisid kirjalikult taasesitatavas vormis 09.06.2015 kliendilepingu (toimiku lk 27 pöördel – 30, täielik versioon lk 81-85). Lepingu punkti 5.3.
11. kohaselt pidi kostja laenusaajana minema lepingu esmakordsel sõlmimisel laenuandja esindusse või ID-punkti ja võimaldama laenuandjal tuvastada laenusaaja isikusamasus isikut tõendava dokumendi alusel. Kooskõlas lepingu punktiga 5.3.6 pidi laenu taotlemisel laenusaaja täitma laenuandja nõudmistele vastavalt küsimustiku laenusaaja maksevõime hindamiseks ja laenu väljastamisega seotud asjaolude tuvastamiseks. Lepingu punkt 5.3.
12. nägi ette, et vastuseks laenutaotleja poolt veebilehe kaudu või mobiiltelefoni tekstisõnumiga saadetud laenutaotlusele saadab laenuandja laenutaotleja e-posti aadressile kirja, milles on toodud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis andmed laenutaotleja poolt soovitava laenu tingimuste koht ja mida käsitletakse lepingu lahutamatu osana. Sama punkti kohaselt pidi laenuandja saatma taolise kirja koos laenu tingimustega laenusaaja poolt krediidilimiidi suurendamise ja ühtlasi täiendava laenuosa taotlemise ning laenuandja sellekohase positiivse otsuse järgselt.
13. Lepingu punkti 5.3.8 järgi pidi laenusaaja andma telefoni või e-kirja teel kinnituse, et ta on põhjalikult tutvunud laenu tingimustega ning soovib saada nendel tingimustel laenuandjalt laenu. Laenutaotlejalt kinnituse saamise järgselt sõlmib laenuandja laenusaajaga krediidilimiidi piires võetava laenuosa peale laenulepingu. Kooskõlas punktiga 5.3.9 pidi laenuandja maksma laenu välja laenusaaja isiklikule kontole 1 tunni jooksul pärast laenutaotluse aktsepteerimist.
14. Lepingu punkti 5.
15. järgi oli laenusaajal õigus taotleda talle võimaldatud krediidilimiidi piires ja laenulepingu raames täiendavat laenuosa, logides oma kasutajanime ja parooliga sisse laenuandja veebilehele või laenuandja asukohas. Samuti võis laenusaaja sõlmitud laenulepingu raames analoogiliselt taotleda talle võimaldatud krediidilimiidi suurendamist kuni 2000 euroni ja vastavalt täiendava laenuandja poolt teostatava laenusaaja krediidivõimelisuse analüüsi. Kohus osundab, et laenuleping ei olnud kostja poolt allkirjastatud, kuigi kostja ei vaielnud menetluses lepingu sõlmimise faktile vastu.
16. Lisaks esitas hageja laenuandja koostatud raporti (toimiku lk 86), milles on märgitud kostja pangakonto number ja IP aadress. Raporti kohaselt oli kostjale väljastatud laenu summa 100 eurot. Hageja esitas samuti kostja nime kandva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (toimiku lk 88-90), mis kandis 09.06.2015 kuupäeva ja mille kohaselt oli krediidi summaks 100 eurot. Laen tuli tagastada 12 osamaksega, milliste suurus oli 18,89 eurot. Intress oli arvestatud osamaksete sisse. Krediidi kogukulu oli 226,68 eurot. Laen summas 100 eurot kanti kostjale üle 09.06.2015 (toimiku lk 43, lk 91). 09.06.2015 saadeti kostjale ka arve nr 228602 (toimiku lk 92), mis sisaldas osamaksete summasid ja tähtaegu.
17. Hageja esitas kohtule laenuandja poolt 22.04.2015 koostatud raporti (toimiku lk 99), mille kohaselt oli kostja teinud ühe tagasimakse 03.07.2015 summas 18,89 eurot. Järgmise laenuandja raporti kohaselt (toimiku lk 94) oli kostja esitanud uue taotluse laenu saamiseks ja laenu summaks oli 146,67 eurot. Kostjale saadeti 05.07.2015 tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 9597), mille kohaselt oli krediidilimiidiks 2000 eurot. Tingimuste kohaselt tuli kostjal tagasi maksta 224,59 eurot 12 osamaksega. 05.07.2015 kandis laenuandja kostjale üle 50 eurot (toimiku lk 44 pöördel, lk 98). Samuti saadeti kostjale arve nr 229546 (toimiku lk 99), mille alusel tuli kostjal tasuda laenuandjale igakuiselt 24,87 eurot.
18. Laenuandja järgmise raporti kohaselt (toimiku lk 100) oli kostja esitanud 06.07.2015 uue taotluse laenu saamiseks ning laenusummaks oli nüüd 196,67 eurot. Kostjale saadeti taas tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 101-103) ja talle kanti 06.07.2015 üle 50 eurot (toimiku lk 43 pöördel, lk 104). Kostjale saadeti 06.07.2015 arve nr 229563 (toimiku lk 105), mille kohaselt tuli kostjal igakuiselt tasuda 30,25 eurot. Laenuandja 08.07.2015 raporti kohaselt (toimiku lk 106) oli kostja esitanud taas laenutaotluse ning laenu summaks oli nüüd 246,67 eurot. Kostjale saadeti taas tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 107-109) ning kostjale kanti 08.07.2015 üle 50 eurot (toimiku lk 44, lk 110). Kostjale saadeti 08.07.2015 arve nr 229621 (toimiku lk 111), mille kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt 37,77 eurot.
19. Laenuandja raporti järgi (toimiku lk 112-113) järgi oli kostja tasunud 05.08.2015, 04.09.2015, 05.10.2015 ja 06.11.2015 37,77 eurot. 10.11.2015 koostatud raporti kohaselt (toimiku lk 114) oli kostja esitanud täiendava laenutaotluse ning laenu summaks oli 245,23 eurot. Kostjale saadeti taas tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 115-117). 10.11.2015 esitati kostjale arve nr 233597 (toimiku lk 118), mille kohaselt tuli kostjal igakuiselt tasuda 37,56 eurot. Laenuandja raporti kohaselt (toimiku lk 119-120) tasus kostja 04.12.2015, 05.01.2016, 05.02.2016, 05.03.2016, 08.04.2016 37,56 eurot.
20. Laenuandja 12.04.2016 raporti kohaselt (toimiku lk 121) oli kostja taotlenud uuesti täiendavat laenu ning laenusummaks oli nüüd 209,44 eurot. Kostjale saadet tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 122-125) ning talle kanti 12.04.2016 üle 50 eurot (toimiku lk 42 pöördel, lk 125). 12.04.2016 saadeti kostjale arve nr 238023 (toimiku lk 126), mille kohaselt pidi kostja tasuma laenuandjale 20.05.2016 kuni 20.07.2016 igakuiselt 32,18 eurot, seejärel 20.09.2016 kuni 20.10.2016 32,17 eurot ning seejärel igakuiseid osamakseid arvel märgitud suuruses. Laenuandja koostatud raportist (toimiku lk 127-131) nähtub, et kostja tasus 07.05.2016, 03.06.2016 ja 07.07.2016 makseid summas 32,18 eurot.
21. Samuti esitas hageja kohtule väljavõtte andmebaasis, mis peaks kajastama andmeid kostjale saadetud teadete ja meeldetuletuste kohta (toimiku lk 32 pöördel – 35). Andmebaasi kannete kohaselt on kostjale saadetud 22.04.2015 laenuleping ja tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Samal päeval on kostjale saadetud ka arve. 06.05.2015 on kostjale uuesti saadetud tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning 09.06.2015 arve. 05.07.2015 on kostjale taas saadetud tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning arve. 06.07.2015 on uuesti saadetud kostjale teabeleht ja arve.10.11.2015 on taas saadetud kostjale teabeleht ja arve. Vahepealsel perioodil on kostjale saadetud meeldetuletusi tasumata laenumaksete tõttu. 12.04.2016 on taas saadetud kostjale teabeleht ja arve. Seejärel on kostjale saadetud teateid tasumata maksete kohta. Hageja esitas kohtule laenuandja Creditstar Estonia AS arve nr 348104, mis väljastati 12.04.2016 viitenumbriga 73481041, mille kohaselt tuli kostjal tasuda laenusummana 209,44 eurot (toimiku lk 36 pöördel). Hageja esitatud andmete kohaselt maksis kostja hagejale laenu tagasimaksetena kokku 96,54 eurot (toimiku lk 38).
22. Kokkuvõttes nähtub eelviidatud andmetest, et pärast laenulepingu sõlmimist esitas kostja mitmeid laenu väljastamise taotlusi, millised laenuandja igakordselt rahuldas ning kandis kostjale soovitud laenu üle. Samuti saadeti kostjale tarbijakrediidi infoleht ning arve. Kas kostja kinnitas tarbijakrediidi infolehtede kättesaamist või mitte, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa.
23. 22.04.2015 on kostja allkirjastanud isikuandmete tuvastamise ankeedi (toimiku lk 35 pöördel-36, lk 87). Ankeedis on märgitud kostja isikukood ja isikut tõendava dokumendi number, mille alusel tema isikusamasus tuvastati. Ankeedis on märgitud ka kostja elukoht, mobiiltelefoni number ja e-posti aadress. Ankeedile lisatud raportist võib järeldada, et kostja isiku tuvastas laenuandja klienditeenindaja.
24. Hageja esitas kohtule kostja isikukoodi kandva küsimustiku (toimiku lk 37), mille kohaselt töötas kostja xxxx nimelises ettevõttes xxxx. Andmeid kostja igakuise sissetuleku kohta küsimustikus täidetud ei ole. Küsimustik sisaldab laenuvõtja kinnitust, et tema majanduslik olukord võimaldab laenulepingut täita ning talle on selgitatud laenuga seonduvat. Samas ei nähtu küsimustikust, et kostja oleks selle allkirjastanud või muul moel kinnitanud küsimustikus toodud andmete õigsust. Küsimustikust ei saa kohtu hinnangul järeldada, et laenuandja oleks soovinud teada saada sisuliselt andmeid selle kohta, milline on kostja on laenuvõtja varaline seisund ja sissetulekud ning millised on tema kohustused. Kostja ei ole küsimustikku allkirjastanud ega selles mistahes viisil kinnitanud, et ta saab aru laenulepinguga seotud kohustustest. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
25. 01.12.2010 sõlmis SMS Laen AS hageja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ga nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 011210 (toimiku lk 30 pöördel, lk 132), mille kohaselt loovutas laenuandjale hagejale nõudeõigused, millised on tekkinud laenuandjal igapäevase majandustegevuse raames väljastatud laenudest. Kooskõlas lepingu punktiga 2 pidid pooled loovutatavate nõudeõiguste omandi üleandmiseks allkirjastama võlausaldaja ja uue võlausaldaja aktid. Nõudeõigused tuli loovutada ükshaaval ja/või nimekirja alusel. Kooskõlas punktiga 3 tuli aktis ära märkida võlgniku andmed ja nõudeõiguse aluseks olevad andmed. 21.08.2017 sõlmis laenuandja hagejaga lisa eelviidatud nõude loovutamise lepingule (toimiku lk 133), millega loovutati hagejale laenuandja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. Loovutamise hetkel loeti nõude arvestuslikuks suuruseks 538,81 eurot. Lepingus märgitu kohaselt edastati see ka kostjale. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et laenuandja on loovutanud hagejale oma laenulepingust tuleneva nõude.
26. Kostja esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 452 (toimiku lk 160163), mis koostati 12.08.
27. Akti kohaselt elas kostja enne ekspertiisi läbiviimist üksinda ega tulnud toime oma elu või enda eest hoolitsemisega. Kostjal oli diagnoositud skisofreenia. Kostja sissetulekuks oli pension, kuid enda ülalpidamisega kostja hakkama ei saanud. Akti kohaselt ei olnud kostja enne ekspertiisi läbiviimist juba aastaid töötada suutnud ning oli tööl vaid lühiajaliselt laos lihttöölisena, kuid töösuhe lõpetati pärast paarinädalast katseaega. Järelikult puudusid kostjal objektiivselt võimalused täita tema sõlmitud laenulepingut.
28. Aktist nähtuvalt määrati tahtest olenematu ravi kostjale esimest korda 06.07.2008 ning ta viibis samal aastal juba korduvalt haiglaravil. Lühiajaline seisundi paranemine esines kostjal
29. aasta lõpus ja
30. aasta alguses, kuid seejärel ta seisund taas halvenes. Järgnevatel aastatel viibis kostja korduvalt haiglaravil, tal esinesid kuulmis- ja nägemispetted, kostja oli ebaadekvaatne ega saanud aru oma haiguslikust seisundist. Perioodil 12.09.2014 kuni 03.02.2015 viibis kostja taas tahtest olenematul ravil kohtumääruse alusel ning tal esinesid endiselt meelepetted. Ekspertiisi kohaselt esines kostjal hulgaliselt luulumõtteid. Kostjal puudus adekvaatne arusaam oma toimetuleku raskustest ja düssotsiaalsest elamisviisist. Kostja viibis haiglaravil ka
31. aasta detsembris ning uuesti 12.06.2016 kuni 30.06.
33. Akti kohaselt orienteerus kostja oma isikus, ajas ja kohas, kuid tema kontakt arstiga oli formaalne. Jätkuvalt esinesid kostjal kuulmismeelepetted. Alates 30.07.2016 kohaldati kostja suhtes taas tahtest olenematut ravi ning seda kuni ekspertiisiakti koostamise ajani. Haiglasse toodi kostja kiirabiga politsei abil. Ekspertiisiakti kohaselt esines kostjal raske psüühikahäire ehk püsikululine skisofreenia, tema käitumine on psühhootilistest elamustest mõjutatud ja ettearvamatu, mistõttu oli ta ohtlik ümbritsevatele ning iseendale. Oma käitumist kostja kontrollima ei olnud võimeline. Ekspertiisi koostamise ajal kostja vestlusel teemas püsida ei suutnud, tema jutt oli laialivalguv. Oma igakuiste sissetulekute ja kulude suurust kostja hinnata ei osanud. Ekspertarvamuses on leitud, et kostja paranoilised luulumõtted ja meelepettelased elamused mõjutavad tungivalt tema käitumist. Kostja oli huvita oma igapäevategevuste suhtes ning jättis enda hooletusse. Kostja oli oma elamuste tõttu korduvalt ebaadekvaatne. Kokkuvõttes leiti ekspertarvamuses, et kostja ei olnud kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Tema psüühiline seisund ei võimaldanud tal teha iseseisvaid tehinguid ja langetada otsuseid.
34. Sotsiaalkindlustusameti 03.10.2017 otsusega (toimiku lk 164) tuvastati kostjal sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnas osalemine on täielikult takistatud. Eesti Töötukassa 02.10.2017 otsusega (toimiku lk 165) puudus kostjal töövõime.
35. Kostja raviarsti 27.07.2017 kinnituse kohaselt (toimiku lk 166) vajab kostja oma seisundi tõttu ravi ja hooldust ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega erihooldekodus. Kinnitusele lisatud ravilugude väljavõtetest (toimiku lk 167-179) nähtub, et kostjale määrati diagnoosina püsikululine paranoiline skisofreenia juba
36. aastal. Alates
37. aastast on kostjal esinenud kuulmise- ja nägemise meelepetted ning paranoilised luulumõtted ning kostja on viibinud korduvalt haiglaravil.
38. aasta aprillis ja mais viibis kostja tahtest olenematul haiglaravil ning temaga ei saadud raviasutuses pikka aega kontakti. Kostja teadvus oli hägustunud ja desorienteeritud. Lisaks haigusseisundile tarvitas kostja pidevalt kanepit ning alkoholi. Taas viibis kostja haiglaravil alates 12.09.2014 kuni 03.02.
39. Anamneesi kohaselt oli kostja pärast eelmist haiglas viibimist loobunud ravimite tarvitamisest ning hakkas tarvitama alkoholi, mis süvendas meelepetteid ja tasakaalutut käitumist. Haiglasse toimetati kostja kiirabiga ning tema suhtes kohaldati tahtest olenematut ravi. Kostjal ei olnud adekvaatset arusaama oma toimetulekust.
40. Alates 30.07.2016 oli kostja taas haiglaravil, sest pärast viimast haiglas viibimist ta ravimeid enam ei tarvitanud ning käitus ebaadekvaatselt. 08.08.2016 allutati kostja tahtest olenematule ravile. Vaatamata ravile tema seisund oluliselt ei paranenud.
41. Eelviidatud kostja seisundit kajastavaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal 09.06.2015 ega pärast seda TsÜS § 8 lg 2 mõttes täielikult teovõimeline, vaid ta ei olnud oma haigusliku seisundi tõttu võimeline oma tegudest, sealhulgas laenulepingu sõlmimisest täielikult aru saama. Kostjal oli raskekujuline ja progresseeruv haigus. Kuigi kostja ei viibinud haiglaravil ajal, mil ta laenulepingu sõlmis ning laenutaotlusi esitas, viibis ta ravil vahetult enne ja pärast neid toiminguid ning ravilugude sissekannete ja ekspertiisiakti kohaselt esinesid tal pidevalt meelepetted. Kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal ning enne ja pärast seda võimeline adekvaatselt hindama, kuidas oma eluga toime tulla, mis nähtub kohtu hinnangul nii ravilugudest kui ka kostja suhtes läbi viidud ekspertiisist. Pärast haiglaravi lõppemist
42. aasta alguses lõpetas kostja ravimite tarvitamise ning tema seisund halvenes taas, muuhulgas alkoholi ja kanepi tarvitamise tõttu. Ekspertiisiaktist nähtuvalt puudus kostjal võime hinnata, millised on tema igakuised sissetulekud ning kohustused. Kostja igakuiste sissetulekute või kohustuste suurust ei hinnanud ka laenuandja, kes võttis endale kostjaga lepingu sõlmimisel riski, mida oleks võinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel vältida.
43. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud laenuleping oli tühine. Tühise tehingu täitmist ei saa hageja kostjalt nõuda, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja laenu põhiosast tulenev nõue, sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. 69.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtu antud tähtajaks ei esitanud kostja menetluskulude taotlust ega menetluskulude nimekirja. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjal esineksid rahaliselt hinnatavad menetluskulud, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust käesolevas lahendis kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik