Obsah (13)

§ 1132§ 402§ 401§ 169§ 8§ 76§ 100§ 108§ 397§ 113§ 195§ 416§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-130038 Tsiviilasi OÜ AF Võla

§ 1132lõikes 2 sätestatust, kokku summas 25 eurot.

Viivise palub hageja välja mõista alates hagi esitamisest seadusjärgses summas kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohus määras 27.02.2018 määrusega hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh selgitamaks, millistel tingimustel kohustus kostja hagejale laenu tagastama ja millal võlgnevus sissenõutavaks muutus ning tegi hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks.
2. Hageja hagi aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ei esitanud. KOSTJA SEISUKOHT
3. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Hageja on palunud hagiavalduse rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et TsMS § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Hageja seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel 2 tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Folkefinans AS Eesti filiaal ja kostja vahel oli 14.02.2014 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt väljastas laenuandja kostjale 300 eurot (tlk 18p) ja mille osaks on Monetti laenutingimused (tlk 19-21). Kostjale on saadetud meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta (tlk 21p-22p). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
6. Kõnealuse laenulepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 10. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostja vastu suunatud nõude loovutanud 21.12.2016 põhisummas 300 eurot koos õigusega nõuda kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid hagejale (tlk 15). Asjast ei nähtu, et kostja oleks teate kätte saanud. Võlaõigusseaduse (

) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Võlgnikule loovutusest mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (

§ 169lg 1).

Kostja ei ole pärast nõude loovutamist laenu tagastanud esialgsele võlausaldajale ega hagejale. Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. 11.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 113

lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 12. Hageja nõuab kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. Hageja jättis kohtu ettepaneku selgitada, millistel tingimustel kohustus kostja hagejale laenu tagastama ja millal võlgnevus sissenõutavaks muutus ning ettepaneku tõendite esitamiseks, tähelepanuta. Hagist ei nähtu, et võlgnevus oleks sissenõutavaks muutunud ning seda ei tõenda ka hagile lisatud tõendid. Hageja on üksnes märkinud, et võlausaldaja on nõude loovutanud hagejale. Kuivõrd hageja ei ole nõude alusena esile toonud, mil viisil kostja laenu tagastama, puudub kohtul võimalus hinnata, kas laenu osamaksetena tagastamise kokkuleppe korral on nõue osaliselt sissenõutavaks muutunud. 13.

§ 195

lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hagist ei nähtu, kas ja millal ülesütlemine on toimunud, samuti ei 3 ole hageja tõendanud lepingu ülesütlemist. Viiteid kõnealuse laenulepingu kehtivalt ülesütlemisele ei tulene ka hagile lisatud tõenditest. Hagile lisatud Castovanni OÜ poolt kostjale saadetud meeldetuletuskirjades võlgnevuse tasumiseks on hageja viidatud lepingule numbriga 1657601 ja millele hageja hagis ei tugine. Samuti nähtub meeldetuletuskirjadest, et lepingu 1657601 alusel nõutava võlgnevuse põhivõla suuruseks on 330 eurot, mitte 300 eurot nagu hageja on märkinud hagis, selgitades seejuures, et kostja ei ole põhivõlgnevuse katteks teinud ühtegi tagasimakset. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks oleva lepingu kehtivalt ülesütlemist. 14. Kuivõrd hageja ei ole selgitanud, millal pidi kostja laenu tagastama ning kas laenu tuli tagastada ühe maksena või osamaksetena, märgib kohus täiendavalt, et tarbijakrediidilepingu osas kehtib rangem regulatsioon.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sellise avalduse olemasolu ei ole hageja tõendanud. 15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud leping, mille alusel hageja nõuab 300 euro suuruse põhivõlgnevuse kostjalt väljamõistmist, ei ole kehtivalt üles öeldud. Puudub alus hagi rahuldamiseks põhivõla osas. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue

§ 113lg 1 alusel kostjalt viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni.

Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue võla sissenõudmiskulude 25 eurot kostjalt väljamõistmiseks, kuna laenutingimuste punkti 6.3 kohaselt tekib hagejal õigus sissenõudmiskulude nõudeks alles pärast lepingu ülesütlemist. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal menetluskulud puuduvad. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub alus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik 5