Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2606 Tsiviilas

) § 96, § 97 ning § 101 kohaselt on XXX põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustatud maksma ning XXX õigustatud saama igakuist elatist. XXXi ja XXX vahel on sõlmitud suuline kokkulepe elatise maksmiseks ning nimetatud kokkulepet kinnitas XXX meili teel (meil 28.03.2017 lisatud). Nimetatud kokkulepet on XXX ka kahe erandiga täitnud (augusti 2017 elatisraha jäi tasumata täies ulatuses ja septembri 2017 elatisraha tasuti pooles ulatuses, pangateatis lisatud). 20.01.2018 teatas XXX XXX telefoni teel, et kavatseb alates veebruarist 2018 tasuda ainult poole seni tasumise aluseks olnud poolest Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 8.veebruaril 2018 ta nõnda ka toimis, tasudes ettenähtud 250 euro asemel 125 eurot (vt. 8.02.2018 laekumine lisatud pangateatisest). Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks elatis igakuise miinimumsumma ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis elatise ajaperioodil 1.04.201716.02.2018 vähemmakstud osa ulatuses summas (235+1x117,5+125) 477,5 eurot. Kostja vastuväited

1. 21.03.2018 vastuses kostja ei nõustu tema vastu esitatud hagiga. Hageja seadusliku esindaja hinnangul lapse igakuised vajadused suurusjärgus 500 eurot. Kostja ei vaidlusta hageja ülalpidamiskulude suurust, kuid ei nõustu temalt hageja poolt nõutava elatise suurusega, sest osaliselt on hageja kulud kostja kanda. Alates
2. aasta juunist on hagejal olnud vahelduv elukoht ja ta veedab mõlema vanemaga 2 võrdse osa ajast. Vanemate vahel kokkulepitud suhtlemiskorra alusel veedab hageja kostjaga üle nädala nädalavahetuse reedest pühapäevani ja nädalasiseselt teisipäevad ja kolmapäevad – isa võtab lapse teisipäeval lasteaiast, viib kolmapäeva hommikul lasteaeda ja läheb õhtul järgi ning viib uuesti neljapäeva hommikul lasteaeda. Viimati koostasid vanemad lapsega suhtlemise graafiku taasesitamist võimaldavas vormis
3. aasta oktoobri, novembri ja detsembri kohta (lisa nr 1 – suhtlemisgraafik
4. aasta oktoobris, novembris, detsembris), edaspidiselt on vanemad vajadusel suhtlemiskorras muudatusi teinud telefoni või e-posti teel, kuid üldjoontes on suhtlemiskord olnud samasugune. Kui laps viibib parasjagu kostjaga (s.o keskmiselt 50% ajast), on arusaadavalt kostja kanda nii hageja eluasemekulud kui ka söögikulud, samuti kulutused hageja meelelahutusele, ravimitele ja muule vajalikule. Kostja nendib, et hageja seadusliku esindaja kulutused hageja ülalpidamiseks on mõnevõrra suuremad, sest vanemate kokkuleppel on hageja seadusliku esindaja kanda hageja lasteaiatasu ja kulutused hageja üleriietele (kokkuleppel ostavad muu rõivastuse vanemad ise, ainult üleriideid topelt ei osteta).
5. Kui vanemad sõlmisid vahetult peale lahkuminekut (28.03.2017) kokkuleppe elatise maksmise osas, ei olnud veel selget arusaama ega kokkulepet selles, milliseks kujuneb lapse edasine elukorraldus. Nagu märgitud, on alates
6. aasta juunist olnud lapsel vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad on veetnud lapsega võrdse osa ajast. Sellega seoses täidavad vanemad valdavas osas oma ülalpidamiskohustust vahetult ja pole alust nõuda kostjalt elatist

§ 101lõikes sätestatud määras.

Arvestades seda, et hageja seadusliku esindaja tasub poolte kokkuleppel hageja lasteaiatasu ja kulutused üleriietele, on kostja nõus tasuma hagejale elatist summas 125 eurot, kuid ülejäänud osas täidab kostja oma ülalpidamiskohustust vahetult.

1. Kuivõrd hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.08.2017, esitab kostja oma ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamiseks kuluarvestuse alates 01.08.2017 – 01.03.2018, s.o viimase 7 kuu kohta: 1) Eluasemekulud 30 eurot kuus - kostja elab aadressil XXX, Tallinn, mille eest tuleb kostjal igakuiselt tasuda üüri 120 eurot (lisa nr 2 - üürileping). Üüri sisse on üürilepingu kohaselt arvestatud ka kommunaalkulud, mistõttu on kostja eluasemekulu aastaringselt samas suuruses. Kostja juures on hagejal eraldi voodi ja hagejale meelepäraselt sisustatud mängunurk, vajalikku mööblit on kostja ostnud nii
2. aasta novembris kui ka
3. aasta veebruaris (lisa nr 3 – kulutused mööbli ostmiseks). Kostja kasutab eluruumi hagejaga kahekesi, mistõttu on põhjendatud arvestada hagejale tagatud eluruumi kasutuseelise suuruseks pool eluasemekuludest, vastavalt hageja sealviibimise ajale. Seega on kostja poolt kantavaks hageja eluasemekuluks keskmiselt 30 eurot (hageja osa igakuisest üürikulust 60 eurot, üürikulu 15 päeva kohta 30 eurot). 2) Toit 60 eurot kuus – kostja arvestab tema poolt kantavaks hageja toidukuluks keskmiselt 60 eurot kuus ehk 4 eurot päevas (60:15=4). Nädala sees sööb hageja peamiselt lasteaias, süües kodus õhtul ühe suurema toidukorra, siis võib päevane toidukulu olla ka väiksem, kuid nädalavahetustel sööb hageja kodus rohkem toidukordi ja siis on päevane toidukulu ilmselt suurem kui 4 eurot. 3) Transpordikulu 88 eurot kuus– kuivõrd kostja elukoht asub Tallinnas, aga hageja käib lasteaias Sauel, tuleb kostjal hagejat igapäevaselt lasteaeda ja koju tagasi transportida, mistõttu on kostja poolt kantavaks ülalpidamiskuluks on transpordikulu. Lisaks lasteaeda viimisele ja koju toomisele tuleb kostjal 3 hagejal hageja seadusliku esindaja juures järgi käia ja pühapäeva õhtuti hageja seadusliku esindaja juurde tagasi viia, hageja seadusliku esindaja elukoht asub samuti Sauel. Kostja käsitleb hageja transpordikuluna vaid sõiduki kütusekulu. Kostja elukohast on hageja lasteaeda 16,7 km, mistõttu tuleb hageja lasteaeda viimiseks kostjal sõita 33,4 km, hageja lasteaeda viimiseks ja koju toomiseks tuleb kostjal seega läbida 66,8 km. Samasugune vahemaa on ka kostja ja hageja seadusliku esindaja elukohtadel. Kuivõrd hageja veedab kostjaga poole ajast, tuleb kostjal hagejat lasteaeda ja koju tagasi transportida keskmiselt 10 korda kuus ja hageja seadusliku esindaja juures järgi käia ja seejärel tagasi viia keskmiselt 2 korda kuus (s.o sõit edasi ja tagasi 22 korral), millisel juhul tuleb läbida ühes kuus kokku ca 802 kilomeetrit (66,8 x 12). Kütusekulu arvestuse näitlikustamiseks esitab kostja arvestuse
4. märtsi kohta (lisa nr 4 – sõidukulu arvestus
5. märtsi kohta), mille kohaselt tuleb tal kuu jooksul sõita Sauele ja tagasi 21 korda, läbides kokku 701,4 km. Arvestades kostja sõiduki keskmist kütusekulu ja autokütuse keskmist liitrihinda 1,2 eurot, on selle kuu arvestuse alusel eelduslikuks kütusekuluks 87,6 eurot. Nimetatud summa on põhjendatud võtta aluseks igakuisele kütusekulule, mille kostja kannab seoses hageja transportimisega. Autokütuse ostmist tõendab kostja vastavate arvetega (lisa nr 5 – kütusearved perioodil 01.08.2017-01.03.2018). 4) Kulutused riietele 17 eurot kuus – alates 01.08.2017 on hageja soetanud kostjale riideid kogusummas 121,75 eurot (lisa nr 6 – kulutused riietele). 1 kuu keskmiseks kuluks antud kuluartiklile võib lugeda ca 17 eurot kuus (121,75:7=17). 5) Kulutused meelelahutusele 21 eurot kuus – Meelelahutuskuludena on kostja poolt käsitletavad mängumaa külastused, mänguasjade ostmine, lastekohvikus käigud, muusemikülastused jms. Meelelahutusele on kostja teinud alates 01.08.2017 kulutusi kogusummas 148,87 eurot (lisa nr 7 – kulutused meelelahutusele). 1 kuu keskmiseks kuluks antud kuluartiklile võib lugeda ca 21 eurot kuus (148,87:7=21). 6) Ravimid 7 eurot kuus – Hageja ravimitele, vitamiinidele on kostja teinud alates 01.08.2017 kulutusi kogusummas 52,36 eurot (lisa nr 8 – kulutused ravimitele, vitamiinidele). 1 kuu keskmiseks kuluks antud kuluartiklile võib lugeda ca 7 eurot kuus (52,36:7=7).
6. Lähtuvalt kuluarvestusest, kannab kostja igakuiselt hagejaga seotud kulusid keskmiselt 223 euro ulatuses. Nagu kostja on eelnevalt märkinud, võivad hageja seadusliku esindaja kulutused hageja ülalpidamiseks olla mõnevõrra suuremad, sest poolte kokkuleppel on hageja seadusliku esindaja kanda kulutused hageja lasteaiale (kohatasu) ja hageja üleriietele. Nimetatud kulutuste kompenseerimiseks on kostja nõus tasuma hagejale igakuiselt elatist summas 125 eurot (pool

§ 101lõikes 1 sätestatud määrast).

Lisaks eeltoodule tuleb elatise väljamõistmisel arvestada sellega, et hageja ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riikliku peretoetusega. Hageja saab igakuiselt lapsetoetust 55 eurot, millise summa arvelt on võimalik hageja seaduslikul esindajal kui lapsetoetuse saajal kanda hageja ca 500 euro suuruseid igakuiseid vajadusi. Eeltoodu alusel on võimalik kostjal lugeda hageja puhul oma ülalpidamiskohustus riiklike peretoetuste arvel täidetuks 27,5 euro osas. Arvestades eeltoodut, on kostja kindlal seisukohal, et elatise väljamõistmine

§ 101lõikes 1 sätestatud summas ei ole põhjendatud.

Osaliselt täidab kostja oma 4 ülalpidamiskohustust vahetult, mistõttu on elatise väljamõistmine põhjendatud summas 125 eurot. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates

1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot kuus ühe vanema kohta.
2. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks (lk 6), et hageja XXX on sündinud 13.01.
3. Lapse emana on sünnitunnistusele kantud XXXja isana XXX. Seega on XXXja XXX lapse hooldusõiguslikud vanemad. Perekonnaseaduse (

) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et XXXi ja XXX vahel on sõlmitud 28.03.2017 suuline kokkulepe elatise maksmiseks (lk 4), mille kohaselt kostja on nõus tasuma oma pojale XXXile elatisraha seadusega ettenähtud korras 235 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on nimetatud kokkulepet kostja täitnud, va kahe erandiga (augustis 2017 jäi elatisraha tasumata täies ulatuses ja septembris 2017 tasus kostja elatis pooles ulatuses). Alates 08.02.2018 tasub kostja elatist ettenähtud 250 euro asemel 125 eurot kuus, mille tõenduseks on hageja kohtule esitanud pangateatise (lk 5).
2. Kostja vastuväite kohaselt kui vanemad sõlmisid vahetult peale lahkuminekut (28.03.2017) kokkuleppe elatise maksmise osas, ei olnud veel selget arusaama ega kokkulepet selles, milliseks kujuneb lapse edasine elukorraldus. Kostja märgib, et alates
3. aasta juunist on lapsel olnud vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad on veetnud lapsega võrdse osa ajast. Kostja leiab, et arvestades seda, et hageja seadusliku esindaja tasub poolte kokkuleppel hageja lasteaiatasu ja kulutused üleriietele, on kostja nõus tasuma hagejale elatist summas 125 eurot, kuid ülejäänud osas täidab kostja oma ülalpidamiskohustust vahetult.
4. Kohtul tuleb esitatud hagi läbivaatamisel esmalt tuvastada, millised on lapse ülalpidamiskulud. Hageja esitas kulunimekirja (lk 97 pöördel), hageja kulud märtsis 2018.a on summas 543, 68 eurot järgmised:
9. Lasteaia kohatasu 50 eur Lasteaia söök 36,24 eur Jalgpallitrenn 14 eur Riided, jalatsid 173,44 eur Juuksur 7 eur 5
10. Toit (kodus) 90 eur
11. Meelelahutus 45 eur
12. Mänguasjad 20 eur
13. Värviraamatud 7 eur
14. Ujumistarbed 13 eur
15. Ravimid 26 eur
16. Kommunaalid 50 eur
17. Sõidukulud 40 eur
18. Laste isa on seisukohal (18.04.2018 menetlusdokument, lk 117), et tõendamata on hageja seadusliku esindaja väide, et hageja riietusele kulus ühe kalendrikuu jooksul 173,44 eurot - isegi kui nimetatud väide oleks tõendarud, on selge, et igakuiselt hageja riietusele sellises ülepaisutatud summas kulutusi ei tehta. Kostja ei pea põhjendatuks hageja toidukulu summas 90 eurot kuus, kuivõrd tegemist on 4-aastase väikelapsega, kes sööb tööpäevadel kodus vaid õhtusööki (nii hommikusöök, lõunasöök kui ka õhtuoode süüakse lasteaias) ja seejuures veedab pool aega kostja juures. Samuti ei nõustu kostja kulutustega meelelahutusele – kõik nimetatud kuluartiklis märgitud kulutused on tõendamata, seejuures tähendaks 20 euro suurune kulu mängutubadele keskmiselt 5 mängutoa külastust ühe kalendrikuu jooksul, mis ei ole selgelt reaalne, arvestades, et hageja veedab märkimisväärse osa ajast kostja juures. Samuti ei ole reaalne kulu ujumisele, kuivõrd 4-aastasele lapsele on reeglina ujulakülastus (koos vanemaga) tasuta või maksab paar eurot. Ka ülejäänud kulutused, sealhulgas eluasemekulud, on täielikult tõendamata, mistõttu ei ole kostjal võimalik nimetatud kuluartiklite osas seisukohta võtta. Täielikult arusaamatu on kostjale transpordikulu summas 40 eurot, sest hageja lasteaed asub hageja seadusliku esindaja elukohast 650 meetri kaugusel – kui hageja seaduslik esindaja sõidab kuus hageja transportimiseks kokku 14,3 km (1,3 km x 11 päeva), tuleb hageja seadusliku esindaja sõiduki keskmist kütusekulu arvestades (10 l /100 km kohta) nimetatud kuluartikli suuruseks ca 2 eurot (14,3 km läbimiseks kulub kütust ca 1,43 liitrit). Arvestades eeltoodut, ei kajasta hageja seadusliku esindaja poolt esitatud kulukalkulatsioon objektiivselt hageja ülalpidamiskulude suurust ja on selgelt ülepaisutatud.
19. Arvestades asjaoluga, et hageja on 4-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid: 1) Lasteaia kohatasu 50 eur; 2) Lasteaia söök 36,20 eur; 3) Jalgpallitrenn 14 eur; 4) Riided+jalatsid 60 eur; Hageja ei ole tõendanud, et ühes kalendrikuus kulub riietele, jalatsitele 173,44 eurot. Kostja ütluste kohaselt on kostjal seoses töökohaga võimalus saada hea hinnaga laste tooteid, kostja on ostnud lapsele jope, mille lapse ema on välja toonud. Kohus märgib, et lapsele ei ole vaja osta dubleerivaid tooteid nagu vanemad seda praegu teevad (v.a üleriideid). Seda raha saab kulutada lapse muude vajaduste katteks, osta neid asju mida laps vajab; 5) Juuksur 7 eurot; 6 6) Toit 60 eurot; Keskmiselt kulub ühe leibkonnaliikme toiduraha 3 eurot päevas. Arvestades, et laps käib lasteaias, kus on mitu toidukorda päevas ja milline kulu on juba 36,20 euroga kaetud, siis kohus loeb põhjendatuks toidukuluks ühes kalendrikuus 60 eurot, väikelaps vajab lisaks lasteaiatoidule ka kodutoitu ning lapse kasvamiseks ja arenguks ka puuvilju ja aegajalt maiustusi; 7) Meelelahutus 24,80 eur (mängutuba, mänguasjad, värviraamatud, ujumine, ujumistarbed, muuseum). Arvestades, et lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos vanema(te) ga, käivad aegajalt mängutubades, vajavad mänguasju, värviraamatuid, käivad ujumas, muuseumides, söövad väljas jne, on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Kuigi laps on
20. aastane, siis kõik muuseumid ega ujulad ei pruugi olla tasuta sissepääsuga, mistõttu tuleb nimetatud kuluga arvestada; 8) Ravimid 26 eur 9) Kommunaalid 0 eur. Kommunaalmaksete kohta tõendid puuduvad. Kohus saab arvestada üksnes nende tõenditega, mida kohtule on esitatud, TsMS § 230 lg
21. Omaalgatuslikult kohus kuluartikleid ei saa määrata ega teiselt poolelt kuluna välja mõista. 10) Sõidukulud 27 eur. Kostja vastusest selgub, et hageja lasteaed asub hageja seadusliku esindaja elukohast 650 meetri kaugusel ja isegi kui ema viib/toob lapse autoga lasteaiast, siis autosõit toimub tavaliselt vanema tööleminekul ja tagasitulekul. Samas arvestades hageja elukohta Sauel ja seda, et paljud üritused toimuvad väljaspool Sauet, ka Tallinna linnas, siis loeb kohus põhjendatuks sõidukuluks 27 eurot. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatud hageja ülalpidamiskuluks kuus 305 eurot (50 +36,20 + 14 +60 +7+ 60 + 24,80 + 26+27).
22. Vanemate varalise seisundi kirjelduse kohaselt töötab XXX ettevõttes FCR Media AS ärikliendihaldurina põhipalgaga 1000 eurot. Hageja seaduslikul esindajal isiklik sõiduauto puudub, kuid igapäevaselt kasutab oma vanematele kuuluvat sõiduautot. Lapse ema elab temale kuuluvas, kuid pikaajalise eluasemelaenuga koormatud väikeses 3- toalises (49,5 ruutmeetrit) korteris, aadressil XXX. Kostja palk on 1361, 87 eurot kuus ja sel poolaastal lähetustasud 150 eurot. Kostja elab XXX ruumides ja üürib elamispinda XXX, Tallinn üldpinnaga 58 m2, üürimakse 120 eurot kuus (lk 24). Kostja on leidnud ka korteri, kuid mis on elamiskõlbmatu ja see vajab kapitaalremonti, selleks on kostja saanud pangalaenu. Kostja omab
23. aasta vanust sõiduautot
24. a XXX ja saab kütusekompensatsiooni. Autol on kaskokindlustus ning mai kuust 2018 lisandub elukindlustus, mis laieneb ka lapsele. Kohus leiab, et arvestades vanemate sissetulekuid ja väljaminekuid, siis tundub vanemate majanduslik olukord olevat enam vähem võrdne.
25. Riigikohus on asunud seisukohale kohtulahendis 3-2-1-101-15, et vanemad võivad ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Ülalpidamiskokkuleppe muutmise vajadus tekib siis, kui muutuvad lapsele makstava elatise suurust mõjutavad asjaolud (vt 3-2-1-33-11, p-d 19, 20 ja 23).
26. 20.01.2018 teatas kostja lapse emale telefoni teel, et kavatseb alates veebruarist 2018.a tasuda poole seni tasumise aluseks olnud poolest Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (vt hagiavaldus). Kostja põhjendab kokkulepitud elatise summas 235 eurot asemel 125 eurot tasumist sellega, et lapsel on alates
27. juunist 2017 7 vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad on veetnud lapsega võrdse osa ajast. Kostja selgituste kohaselt sai ta lastekaitse juures käies teada, et lapse vahelduva elukoha puhul tuleb elatise kulud jagada. Kuna laps viibib kostjaga poole ajast, siis tuleb kostja hinnangul elatise suuruse määramisel sellega arvestada. Viimati koostasid vanemad lapsega suhtlemise graafiku taasesitamist võimaldavas vormis 2017.a oktoobri, novembri ja detsembri kohta (lk 22-23). Kohus leiab, et vanemate sellist korda tuleb käsitleda suhtlemiskorra kokkuleppena. Lapse elukoha määramine kuulub hooldusõiguse sisu juurde ja see ei kuulu käesoleva asja arutelusse. Kohus küsis ärakuulamisel kostjalt: kuidas teil on suhtluskord kokku lepitud alates 2017.a sügisest kuni tänaseni. Kostja vastab: T õhtust N hommikuni, see on igal nädalal ja üle nädalavahetuste R õhtul kuni E hommikuni. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei too last tagasi pühapäeva õhtul. Kostja vastuse kohaselt viib kostja lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda, kuna lastekaitse oli nii soovitanud. Ema vastuväite kohaselt viibib laps isaga mitte enam kui 43 % ajast (lk 97). Kohus leiab, et suhtlemisgraafikute kokkulepe ja kostja ütlused kinnitavad väidet, et laps viibib suhtlemiskorra alusel olulise osa ajast isaga. Kohus leiab, et isa juures viibitav aeg, isegi kui arvestada 43 % ajast, on mõjutav asjaolu, mis annab aluse ülalpidamiskokkuleppe muutmiseks. 28.03.2017 sõlmitud elatise kokkulepe tuleb lugeda lõppenuks isa 20.01.2018 telefoniteatega alates veebruarist 2018.a. Vaatamata eeltoodule kohus märgib, et ainuüksi vanema juures viibitud aeg ei saa olla aluseks elatise suuruse määramiseks.
28. Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt 3-2-1-165-13, pd 12–13).
29. Elatise suuruse kindlaks tegemisel tuleb määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt miinimumelatisest erinev. Kohus on eespool tuvastanud, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on kokku 305 eurot.
30. Kostja tugineb oma nõudes

§ 102

lg 2 kolmandale lausele, mis sätestab, et alla seaduses sätestatud alammäära saab erandina alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. 8

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 (ja ka varasemates lahendites) sedastanud, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Kostja tõdeb, et arusaadavalt tuleb kostjal kanda ajal, mil hageja tema juures viibib, hageja eluasemega seotud kulud kui ka toidukulud, rääkimata meelelahutusest. Riigikohus on seejuures avaldanud järgmist (3-2-1-35-17, punkt 2.3.4): „Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata.“
2. Kostja viitab õigesti Riigikohtu lahendile 3-2-1-35-17, et samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel asjaoluga, et laps viibib suhtlemiskorra alusel ca poole ajast isaga ja see on märkimisväärselt pikk aeg ja lapse isa kannab sel ajal vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel kulude jooksva katmise. Kui kohus peaks nõudma isa suhtlemiskorra ajal sisse samaaegselt lapse viibimiskulud ema juures, siis koormataks kostjat topelt, kuna kostja peaks osalema teise vanema kulude katmises perioodil kui isa kannab vahetult enda kulusid. Arvestades, et laps viibib olulise aja isa juures, siis esineb mõjuv põhjus

§ 102lg 2 alus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks.

Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud lapse kulusid miinimummääras.

1. Kostja on tuginenud hagi osalise rahuldamata jätmise taotlemisel asjaolul, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot.
6. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 125 eurot kuus (ülalpidamiskulu 305 eurot/2, millest maha arvata 27,50 eurot lapsetoetus). Kohus selgitab, et alates hagi esitamisest 16.02.2018 tasutud elatised tuleb tasaarvestada käesoleva kohtumäärusega väljamõistetud elatisega.
7. Hageja palub välja mõista elatise võlgnevus tagasiulatuvalt alates 01.04.201716.02.2018 kogusummas 477,5 eurot.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. 9 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et puuduvad tõendid, et hageja oleks ajavahemikus 01.04.2017- 16.02.2018 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Hageja on tasutud raha vastu võtnud ja oodanud pea 11 kuud nõude esitamisega kostja vastu. Kohtule esitatud 16.12.2018 pangatõendist nähtub, et kostja on elatise kohustust täitnud (lk 5). Menetluskulude jaotus 25. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 10