1-17-7792/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-7792 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kaitsja Andres Veski Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vadim Gromovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Vadim Gromov, isikukood 36111300100, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 16.10.2017 ja lõpp 10.04.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Vadim Gromov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Vadim Gromovilt menetluskuluna riigituludesse 82,68 eurot (kaheksakümmend kaks eurot 68 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700056186 ning selgitusse märkida „Vadim Gromov, 1-17-7792, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 82,68 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu Vadim Gromovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Vadim Gromovile, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7792 tunnistati Vadim Gromov süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning kohus mõistis Vadim Gromovile karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.09.2016 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Vadim Gromovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust. Kohus luges Vadim Gromovi karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aja, s.o 16.10.
2. Kohtuotsus jõustus 14.09.
3. Viru Vangla esitas 09.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Gromovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, vaatamata Vadim Gromovi keskmisele retsidiivsusnäitajale, ei toeta Vadim Gromovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub Eestis kindel elukoht. Samuti ei ole lõppenud Vadim Gromovi suhtes alustatud pikaajalise elaniku elamisloa tühistamise menetlus ning selle asjaolud on lahtised. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Vadim Gromovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vadim Gromovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas Vadim Gromov, et ta mõtleb sõita ära xxxx. Ta teab, et seal on koguaeg töötajaid vaja. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis Eestis tal oma elukohta ei oleks. Ta on kirjutanud, et ta soovib Eestist lahkuda. Vabanemise korral tuleks talle vastu tema tütar, kes viiks ta xxxx ära. Vadim Gromov lisab, et tema pass kehtib
4. aastani ning piiri peal ei teki mingeid probleeme. Elamisloast on ta ära öelnud. Kaitsja seisukoht Kaitsja hinnangul on võimalik Vadim Gromovit tegelikult ennetähtaegselt vabastada. Vastuolud on selles osas, et iseloomustusest nähtuvalt ei soovi Vadim Gromovi tütar teda enda juurde võtta, kuid Vadim Gromov ise väidab aga vastupidist ning kaitsjal ei ole alust kahelda Vadim Gromovi sõnades. Vangla on andnud seisukoha, et isikut ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tal puudub Eestis elukoht. Muud asjaolud võimaldaksid Vadim Gromovi ennetähtaegselt vabastada. Vadim Gromovi enda soov on asuda elama xxxx kuna ta on Venemaa kodanik. Kaitsja leiab antud juhul, et kui jätta kõrvale asjaolu, et Vadim Gromovil puudub elukoht (tal on võimalik asuda elama tütre juurde), siis on võimalik teda vabastada ennetähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Gromov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Vadim Gromovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning isiku suhtumine vanglaametnikesse on olnud hea. Lisaks on Vadim Gromov vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – Vadim Gromov on osalenud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetava käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal viitab, et isikul on motivatsiooni muutuda. Vaatamata eeltoodule, ei saa kohus käesoleval juhul olla aga veendunud, et isik suudaks vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Vadim Gromovit on juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata. Viru Maakohtu 13.09.2016 otsuse kohaselt kuulus Vadim Gromovil koheselt ärakandmisele 10 kuud vangistust ning ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, kui Vadim Gromov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vadim Gromov jättis peale šokivangistust korduvalt ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata ning rikkus kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Varasem šokivangistus, käitumiskontrollile allutamine ning katseaja pikendamine ei avaldanud Vadim Gromovile piisavalt soovitud mõju, sest Vadim Gromov pani katseajal toime uue kuriteo. Seega on Vadim Gromov näidanud selgelt oma varasema käitumisega, et käitumiskontrollile allutamine ning kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi tarvitamine. Vadim Gromov on alkoholjoobes pannud toime kehalise väärkohtlemise, vägivalla kasutamise katse võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ning tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ka käesolev kuritegu on seotud alkoholi tarvitamisega - Vadim Gromov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et mootorsõidukit juhtis isik joobeseisundis ajal, mil isik oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning oli kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Kohus hindab küll positiivselt, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isik saab vähesel määral aru, millist kahju alkoholi kuritarvitamine temale endale ning tema lähedastele teeb. Samas, kui võtta arvesse Vadim Gromovi varasemat elukäiku ning asjaolu, et vangla meditsiiniosakonna andmetel on Vadim Gromovil diagnoositud alkoholisõltuvus, siis ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist jätkab. Käesoleval hetkel välistavad Vadim Gromovi vabastamise ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Vadim Gromovil puudub kindel vabanemisjärgne elukoht Eestis. Kohtuistungil selgitati, et Vadim Gromovil oleks võimalik asuda elama tütre juurde, kuid kinnipeetava iseloomustusest selgub, et tütar ei ole nõus Vadim Gromovi sinna elama asumisega. Ka kohtuistungil kinnitas Vadim Gromov, et Eestis tal elukohta ei ole ning tal on vabanemisjärgselt plaanis minna xxxx elama. Seega on käesoleval juhul täitmata kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus, milleks on vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Ka puudub Vadim Gromovil vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis aitaks vähendada tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi tarvitamist. Kohus ei saa mööda vaadata ka kinnipeetava iseloomustuses märgitud riske, mis on seotud kinnipeetava mõtlemise ja käitumisega. Vadim Gromovi näol on tegemist isikuga, kelle probleemilahendusoskus on kesine. Kinnipeetav on enda sõnul kasutanud igapäevaste murede ja probleemidega toimetulekuks alkoholi ning vahel ka vägivalda. Vadim Gromov on väga impulsiivse käitumisega ning ta ei ole võimeline kõikidele oma tegudele põhjendusi leidma. Talle on iseloomulik ka vigade kordamine. 3 Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei saa olla täielikult veendunud, et isik suudaks vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ka on Vadim Gromov oma varasema käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vadim Gromovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4