RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 68) § 13 lg 1 ple

1. Kaebaja ostetud põhivara soetamist äriplaan ette ei näinud. PRIA-lt ei ole küsitud nõusolekut äriplaani muutmiseks.
2. OÜ Tootsi Peenar vaide PRIA
3. juuni
4. a otsusele jättis vastustaja
5. augusti
6. a otsusega nr 13-4/15/43-1 rahuldamata. Mitte ühtegi äriplaanis märgitud investeeringuobjekti ei ole soetatud ning kartulikasvatusest pole müügitulu saadud. Äriregistrile esitatud
7. aasta majandusaasta aruande kohaselt on kaebaja saanud müügitulu tera- ja kaunvilja ning õlitaimeseemnete kasvatusest.
8. aasta aruande kohaselt on müügitulu saadud samast tegevusest. PRIA tasaarveldas
9. augusti
10. a otsusega kaebajale määratud toetuse 7427 eurot ja 34 senti
11. juuni
12. a otsuses nõutud 40 000 euroga, st PRIA nõudeks kaebaja vastu jäi 32 572 eurot ja 66 senti.
13. OÜ Tootsi Peenar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA
14. juuni
15. a otsus ja
16. augusti
17. a vaideotsus tühistada. Alternatiivselt palus kaebaja viidatud otsused tühistada ja kohustada PRIA-t andma uut haldusakti, millega nõutaks toetusest tagasi 16 722 eurot ja 66 senti. 6.
18. Kaebaja leidis, et ta on tegelenud äriplaanis kavandatud taimekasvatusega. PRIA otsusest ei selgu, milles seisneb toetuse saaja investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine, kuna kaebaja on märkinud äriplaani nii kartuli- kui ka kanepikasvatuse ning tõendab kartulikasvatusega tegelemist müügiarvetega ja vajaduse korral tunnistajate ütlustega. 6.
19. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Haldusakt on põhjendamata ning kaalutlusõigust ei ole kasutatud. Nõudlus kartuli järele langes olulisel määral ning seda võiks käsitada erandliku olukorrana, mis tingis äriplaani muutmise. 6.
20. Vaideotsusest selgub, et PRIA on lähtunud valedest faktiväidetest. Kaebaja on soetanud äriplaanis ette nähtud jäätmaaniiduki ja rootorniiduki kokku 15 850 euro eest. Seega on kaebaja äriplaanis märgitud tegevused vähemalt osaliselt ellu viinud.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. mai
23. a otsusega OÜ Tootsi Peenar kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 7.
24. Äriplaanist nähtub, et kaebaja taotles toetust kartulikasvatuse arendamiseks. Tootmissuunaks, millesse kavandati toetuse abil investeerida, on äriplaanis märgitud „Taimekasvatus – kartulikasvatus“. Investeeringu eesmärgiks on olnud soetada ettevõttele isiklikud seadmed, mis on vajalikud kartuli kasvatamiseks. Kuigi äriplaanis on viidatud kanepi kui eelkultuuri kasvatamisele, ei ole toetust taotletud kanepikasvatuse arendamiseks, vaid kogu äriplaanist nähtub soov investeerida kartulikasvatusse. Nõustuda tuleb vastustajaga, et toetuse määramisel hinnatakse äriplaani ning soov investeerida kanepikasvatusse ei oleks pruukinud hindamisel toetuse määramiseks vajalikke hindepunkte saada. 2

§ 13

lg 1 p 6, siis on PRIA õigesti tuginenud

§ 13lg 1 ple 5 ja nõudnud toetuse täies ulatuses tagasi.

1. OÜ Tootsi Peenar palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. oktoobri
4. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. 9.
5. Kaebaja soetatud jäätmaaniiduk ja rootorniiduk vastavad äriplaanis ette nähtud niidukitele. Kuna kaebaja oli äriplaanis ja taotluse C-osas pannud väga selgelt paika investeeringu eesmärgi, milleks oli kartulikasvatus, ja investeeringute järjekorra, siis ei saa lugeda niidukite soetamist väljaspool järjekorda äriplaani osaliseks täitmiseks. 9.
6. Kaebajaga ei saa nõustuda, et kanepikasvatus eelkultuurina oli äriplaanis kirjas. Kaebaja on muu hulgas tuginenud äriplaani punktis 2 „Ettevõtte majandustegevus toetuse taotluse esitamise aastale järgneval viiel aastal“ öeldule: „Selleks, et tagada efektiivsem tootmine, vähendada kulusid põlluharimisele ja vähendada kahjureid, siis on ettevõttel kavas hakata kartuli eelkultuurina kasvatama tööstuslikku kiudkanepit, mis hävitab suurema osa umbrohust uuel põllul ning peletab eemale ka kahjurid. Kiudkanepit esialgu turustama ei ole plaanis hakata, kuid kui tekib huvilisi, siis on seda võimalik ka turustada näiteks ehitusmaterjalide tootjatele.“ Äriplaanil kanepikasvatuse arendamiseks oleks olnud samuti väljavaade toetust saada, kuid pole teada, kas see plaan oleks hindamisel sama palju hindepunkte andnud kui äriplaan kartulikasvatuseks. Kanepikasvatust ei nimetatud äriplaani punktides 6 „Kavandatava investeeringu eesmärk“ ja 7 „Kavandatava investeeringu lühikirjeldus ja investeeringu elluviimise ajakava“ ega taotluse C-osa „Põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks kavandatud tegevused“ punktis 15.
7. 9.
8. Seda, et kaebaja tegeles kartuli kasvatamisega, ei ole selles asjas vaja tõendada. Määrav on see, et kaebaja ei ole kartulikasvatuseks vajaminevaid spetsiifilisi masinaid soetanud. Olgugi et soetatud niidukid on äriplaanis ette nähtud, ei teinud kaebaja investeeringuid kavandatud järjekorras, kaldudes sellega äriplaanist kõrvale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. OÜ Tootsi Peenar palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks haldus- või ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised. 10.
10. Äriplaani punktis 2 on kanep eelkultuurina selgelt kirjas. Ringkonnakohus kitsendas äriplaanis märgitut ja jättis põhjendamatult kiudkanepi kasvatamise arvestamata. Äriplaani tõlgendamisel 3

§ 13

lg 1 p 6 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 lg 4, st kohtud ei hinnanud kohustuste rikkumise raskust. Vaidlust ei ole, et kaebaja jättis täitmata

§ 12lg 2 ps 1 sätestatud kohustuse.

Kaebaja ei andnud PRIA-le teada, et ta soetab äriplaanis ette nähtud viie seadme asemel kaks ning et toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel toimub kartulikasvatus äriplaanis ette nähtuga võrreldes väiksemas ulatuses. Kui äriplaanis ette nähtud tegevuste osalise elluviimise korral nõutakse toetus täies ulatuses tagasi, siis kaotab

§ 13lg 1 p 6 õigusliku tähenduse ja rakendamise võimaluse.

1. PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Äriplaanis ette nähtud ja selle täitmiseks vajaminev põhivara on ostmata. Ainult rootorniiduki ja jäätmaaniiduki ostmist ei saa pidada äriplaani osaliseks täitmiseks, sest need masinad pole otseselt seotud kartulikasvatusega. Kui oleks soetatud otseselt kartulikasvatuseks vajaminevaid masinaid, siis oleks saanud kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. Puuduvad tõendid selle kohta, et kartulikasvatust oleks kõrvaltegevusena arendatud. Kaebaja
2. aasta majandusaasta aruande kohaselt on 97,07% müügitulust saadud tera- ja kaunvilja kasvatusest, mis on ka kaebaja põhitegevusalaks.
3. aasta majandusaasta aruande kohaselt on müügitulu 14 500 eurot samuti saadud tera- ja kaunvilja ning õlitaimeseemnete kasvatusest.
4. aastal tegeleti põhiliselt kanepi kasvatamise ja müügiga ning mootorsõidukite remonditeenuse pakkumisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Praeguse vaidluse põhiküsimuseks on see, kas PRIA-l oli õigus osa toetusest tagasi nõuda. Kaebaja leiab, et on soetanud taimekasvatuseks sobivad masinad ja äriplaani eesmärgi täitnud, äärmisel juhul on äriplaan täidetud osaliselt, sest äriplaanis kavatsetud kaks niidukit on soetatud. PRIA leiab, et äriplaani eesmärgiks oli kartulikasvatuse arendamine ning kuna soetatud kaks niidukit pole otseselt seotud kartulikasvatusega ja neid saab kasutada ka muudel põllumajandustöödel, pole võimalik lugeda äriplaani täidetuks ka osaliselt. Ringkonnakohus tuvastas, et soetatud kaks masinat on samad, millesse äriplaanis kavatseti investeerida, kuid kuna investeeringud on tehtud äriplaanis lubatust teises järjekorras, ei saa äriplaani osaliselt täidetuks lugeda. Seega, kuigi asjaosalised on seisukohal, et toetuse saamiseks esitatud äriplaani tuleb järgida, on neil erinev arusaam sellest, millised äriplaani osad oli kaebajal kohustus ellu viia, et vältida toetuse tagasinõudmist. 13.

§ 13

lg 1 p 5 kohaselt peab toetuse saaja toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma.

§ 13

lg 1 p 6 kohaselt peab toetuse saaja toetusraha osaliselt tagasi maksma, kui ta on osaliselt täitnud sama määruse § 4 pdes 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse, lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest maksumusest § 4 pdes 1 ja 2 sätestatud nõuete osalise täitmise korral ning täitmata müügitulu osatähtsusest § 4 ps 5 sätestatud nõuete osalise täitmise korral.

§ 4

pd 1, 2 ja 5 nägid vaidlustatud otsuse tegemise ajal ette, et põllumajandusliku tootmisega alustamiseks või selle arendamiseks tehtud investeering peab moodustama vähemalt 50% taotletud toetusest, taotleja peab tegema investeeringud taotluse esitamisele järgneva kahe majandusaasta jooksul ja mõistliku 4

§ 13lg 1 p 4).

Nende nõuete täitmist on kaebaja seaduslik esindaja kinnitanud oma allkirjaga ka toetuse taotlemisel (I kd, tl 38). Investeeringute kavandatud järjekord polnud

kohaselt määrav. Võttes arvesse

§ 3

ja määruse lisaks 1 olevat äriplaani vormi, tuleb toetatava tegevusena mõista toetuse abil vahetult kavandatud tegevusi, eristades neid investeeringu põllumajandustootmises kasutamise eesmärgist. Toetuse abil vahetult kavandatavaks tegevuseks oli kaebaja puhul äriplaani ps 7 nimetatud masinate soetamine. Äriplaani p 7 järgi olid need masinad vajalikud kartulikasvatuses nii eeltööde tegemiseks kui ka otseselt kartulikasvatuseks ja järeltöödeks.

§ 4

p 2 näeb ette, et äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamisele järgneva kahe majandusaasta jooksul. Seegi norm annab aluse seisukohaks, et äriplaanist tuleb siduvaks pidada kavandatud masinate soetamist. Praegusel juhul oli kaebaja kavandanud äriplaanis viie kartulikasvatuseks vajaliku masina soetamise, kuid oli ettenähtud kahe aasta jooksul soetanud neist vaid kaks. Ülejäänud kahe PRIA-le esitatud teatises märgitud masinate ostmine polnud kas sularahas tasumise või vanuse tõttu abikõlblikud. Kallurhaagise ostmisele kulutatud toetus võinuks olla abikõlblik, kui kaebaja oleks

§ 12lg 2 alusel saanud PRIA kirjaliku nõusoleku äriplaani muutmiseks.

Seega on kaebaja äriplaani osaliselt täitnud ning toetuse tagasinõudmise alusena pole võimalik viidata

§ 13lg 1 ple 5.

Kui äriplaan on osaliselt täidetud, tuleb kohaldada

§ 13lg 1 p 6.

1. Vaideotsuses on PRIA märkinud, et investeeringuobjekte ei kasutata sihipäraselt, sest kaebaja majandusaasta aruandest ei nähtu kartulikasvatusega tegelemine ning sellest müügitulu saamine. Investeeringuobjektideks, mille sihipärast kasutamist saab nõuda, loeb PRIA kahte niidukit. Kuigi tuleb nõustuda PRIA seisukohaga, et investeeringuobjekti sihipärase kasutamise hindamisel saab tugineda müügitulu olemasolule, on kolleegium seisukohal, et kartulikasvatusest müügitulu puudumine ei anna praegusel juhul alust järeldada, et niidukeid pole sihipäraselt kasutatud.
2. Kõigepealt tuleb märkida, et kaebaja on toetuse saamisel kinnitanud (I kd, tl 38), et saab hiljemalt äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimisele järgnevast majandusaastast alates igal aastal omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügist müügitulu vähemalt 50% ulatuses kogu müügitulust, hiljemalt taotluse esitamisele järgneva majandusaasta lõpuks omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügitulu rohkem kui 2400 eurot ning taotluse esitamisele järgneval viiendal majandusaastal müügitulu vähemalt 80% taotletud toetuse summast (see viimane nõue on praeguseks määrusest nr 68 tühistatud). Kaebaja ei ole kinnitanud müügitulu saamist just kartulikasvatusest, kuigi ta äriplaani kohaselt kavatses järgmisel viiel aastal tegutseda põhiliselt kartulikasvatuse alal ning kavatses müüa vaid kartulit.

asjakohastes sätetes pole märgitud, et omatoodetud põllumajandussaadusena peaks tingimata ja ainuüksi käsitama saadust, mille tootmisse investeeriti või mille tootmist äriplaani kohaselt kavatseti arendada. Erandina on

§ 13

lg 1 ps 9 nõutud, et sama määruse lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumi 6 põhjal hindepunktide saamise korral peab toetuse saaja tegelema vähemalt viie majandusaasta 5

seletuskirjast selgub, et toetuse eesmärgiks on eelkõige noorte ettevõtjate põllumajandusliku tegevuse alustamise ja arendamise toetamine ning 2400 euro ületamine tähendab professionaalset põllumajanduslikku tootjat. Ka

seletuskirjas pole toetuse tagasinõudmise aluseid selgitades märgitud, et omatoodetud põllumajandussaadustena saab arvesse võtta üksnes äriplaanis kavandatud saadusi.

süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine ei anna kolleegiumi arvates võimalust minna määruse tekstist kaugemale ning pidada investeeringuobjekti mittesihtotstarbeliseks kasutamiseks ja äriplaani eesmärgi eiramiseks seda, et vajalik müügitulu on saadud muude põllumajandussaaduste kui kartuli kasvatusest.

1. Kuna kaebaja on soetanud kaks äriplaanis kavandatud niidukit ettenähtud kahe aasta jooksul ja on neil aastatel saanud omatoodetud põllumajandussaaduste müügist tulu enam kui 2400 eurot aastas, on ta osaliselt täitnud nõuded, mis pidid olema täidetud
2. juuniks 2015.

§ 13

lg 1 p 6 kohaselt arvutatakse tagasimakstava toetuse suurus, lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest maksumusest. Äriplaani järgi pidi kaebaja kulutama kartulisorteeri, kultivaatori ja pöördadra ostmiseks 23 000 eurot. See summa tuleb kaebajal tagasi maksta, sest eelnimetatud tegevused on ellu viimata, st need masinad on ostmata.

1. Eelnevale tuginedes tuleb OÜ Tootsi Peenar kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtud on tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsused ja teeb asjas uue otsuse. Kaebaja kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegium tühistab PRIA vaidlustatud otsused osas, milles need osutusid õigusvastaseks, st 23 000 eurot ületavas osas. Mittesihipäraselt kulutatud toetusraha tagasinõudmine ei ole ebaproportsionaalne ega ülemäärane ka olukorras, kus kaebaja äriplaanist taganemise tingisid objektiivsed ja ettenägematud asjaolud. Kaebajal oli kohustus saada äriplaani muutmiseks PRIA nõusolek, sest tegemist on toetusrahaga, mille kasutamine peab olema rangelt eesmärgipärane.
6. Kaebaja on taotlenud esimeses ja teises kohtuastmes vastavalt 656 euro ja 25 sendi ning 632 euro ja 50 sendi väljamõistmist riigilõivu ja õigusabikulude katteks ning palunud nimetatud summa kanda KL Consult Õigusbüroo arveldusarvele. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kolleegiumi hinnangul on selles asjas menetluskuludena põhjendatud ja proportsionaalne mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 1000 eurot. Kassatsioonkaebuses ei ole enam taotletud väljamõistetud menetluskulude kandmist lepingulise esindaja arvele ning seega tuleb kulud kanda kaebaja arvelduskontole. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6