Obsah (4)

§ 162§ 214§ 630§ 652

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-5062 Tsiviilasi Raul Ri

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu, õigusabikulude katteks 2000 eurot (sh käibemaks) ning menetluskulude tasumisega viivitamisel lisanduva seadusjärgse viivise. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kolmas isik (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb apellandile tagastada. 2
3. Ringkonnakohus kontrollib kolmanda isiku õigust apellatsioonkaebuse esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 630 lg 1 kohaselt võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 214 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

§ 214

lg 2 kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kaebuse esitamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks kehtib kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetluses osaleb, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega võib iseseisva nõudeta kolmas isik nimelt

§ 630

lg 1 teise lause järgi esitada apellatsioonkaebuse ainult

§ 214lg-s 2 sätestatud tingimustel.

8. Riigikohus on 14.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-11, p-s 16 rõhutanud, et olukorras, kus asjas on maakohus otsuse teinud ning kumbki menetluse pooltest ei ole maakohtu otsust edasi kaevanud, ei saa ka iseseisva nõudeta kolmas isik üksi apellatsioonkaebust esitada. Iseseisva nõudeta kolmas isik kaasati 03.10.2016 määrusega käesoleva tsiviilasja menetlusse kostja poolel. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kostja apellatsioonkaebust ettenähtud tähtaja jooksul esitanud, siis tuleb keelduda kolmanda isiku apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 214lg 2 alusel.

Nimelt oleks kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku apellatsioonkaebuse menetlemine

§ 214

lg 2 tähenduses vastuolus kostja seisukohaga, kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud ning otsustanud maakohtu otsust mitte edasi kaevata. Kostja on menetluses korduvalt väljendanud oma nõustumist hageja seisukohtadega ning soovi lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega. 9. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt iseseisva nõudeta kolmanda isiku apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

§ 214

lg 2 viimase lause kohaselt kehtib kaebuse esitamiseks kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või kostja suhtes, kelle poolele kolmas isik menetluses osaleb. See tähendab muuhulgas, et menetlustoimingu tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates sellest, kui hageja või kostja on vastava menetlusdokumendi kätte saanud. Olukorras, kus iseseisva nõudeta kolmas isik sai esimese astme kohtuotsuse kätte hiljem, kui kostja, kelle poolel ta menetluses osales, hakkab tema jaoks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema hetkest, mil kohtuotsuse sai kätte kostja (vt ka Volens, U. ja Püüman, H., teoses: Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 214 kommentaar 3.3.

1. c, lk 1153). Kuivõrd kostja esindaja sai maakohtu otsuse kätte 14.07.2018, tuli apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 13.08.
2. Kolmas isik esitas apellatsioonkaebuse 15.08.2016, seega hilinenult. Kuivõrd kostja ei ole aga maakohtu otsust vaidlustanud, siis jääks kostja poolel kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ka juhul, kui see oleks esitatud tähtaegselt.
3. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus kolmanda isiku apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kolmanda isiku esitatud apellatsioonkaebusest nähtuvalt soovib kolmas isik vaidlustada maakohtu otsust menetluskulude jaotamise osas. Kohtuotsusega 3 jäeti menetluskulud kostja kanda ja mõisteti kostjalt hageja kasuks menetluskuludena 350 riigilõivu ja 2000 eurot õigusabikulude katteks. Apellatsioonkaebuses esiletoodu kohaselt on aga hageja menetluskulud juba praegu kantud kostja poolt, s.o hageja kui korteriühistu endine juhatuse liige on enda eest tasunud nii riigilõivu kui ka õigusabi eest kostja (ühistu) arveldusarvelt. Kohtuotsuse jõustumisel tekib olukord, kus korteriühistul tuleks hagejale hüvitada menetluskulud veel kord, ehkki hageja ei ole vastavaid kulusid ise üldse kandnud. Nimetatu ei annaks ka apellatsioonkaebuse menetlemise korral siiski alust maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu menetluses ei ole sellele asjaolule viidatud ning apellatsiooniastmes on uutele asjaoludele ja tõenditele tuginemise õigus piiratud (

§ 652

). Ringkonnakohus selgitab, et kui korteriühistu arvates on hageja saanud ühistu arvel põhjendamatu rahalise hüve, siis tuleb ühistul esitada sellekohane nõue (vajadusel hagiavaldus maakohtule) R. Riieli vastu. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4