KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. juuli 2018. a Tsiviilasja number

§-ga

1. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei ole oluline, kas hageja ja tema abikaasa vahel on abielu varasuhteks märgitud varalahusus või mitte. Hageja abikaasa ei pea üleval pidama hageja alaealisi lapsi. Küll on ta kohustatud pidama üleval enda alaealist last ning hageja seisukohtade andmetel on ta selleks võimeline. Seega ei ole alust arvata, et nende ühine laps jääb seetõttu vähem kindlustatuks, kui kohus ei vähenda hageja poolt kostjatele makstavat elatise summat. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega määrata kostjate igakuiseks elatiseks iga kostja kasuks 48% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni iga kostja täisealiseks saamiseni, s.o
3. aastal 120 eurot kuus lapse kohta. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse norme ja hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.

§ 102

lg-st 2 tulenevalt tuli maakohtul välja selgitada, millised on kostjate seadusliku esindajaga koos elavate laste vajadused ning kas ja kui suures osas osaleb kostjate seaduslik esindaja laste ülalpidamisel. Otsustest ei nähtu, et maakohus oleks hageja kahe ülejäänud lapsega arvestanud. Hagejal on viie lapse ülalpidamise kohustus (ühe puhul täielik, sest lapse ema ei panusta midagi), seetõttu tuleks kohtutel selgeks teha hageja võimalused elatist tasuda. Hageja tõdeb, et tsiviilasjas 2-16-124779 olid arutusel teatud osas samad asjaolud nagu käesolevas tsiviilasjas. Uue lapse ootusest oldi sel ajal teadlikud, kuid laps polnud siis veel sündinud. Varasemast suhtest sündinud tütre puhul asjaolud muutunud ei ole, aga tähtsust omab, et laps saab ülalpidamist ainult hagejalt. Lasteraha 300 euro suurusest tõusust kompromissi sõlmimisel juttu ei olnud ja seda ei arvestatud. Hageja peab kohtutäituriga sõlmitud maksegraafiku järgi täiturile maksma 1 aasta jooksul igakuiselt 200 eurot, mis raskendab oluliselt elatise maksmist. Hageja leiab, et kostjad ei ole enam nii väikesed, et kostjate ema ei saaks tööl käia. Hageja on korduvalt välja toonud, et 406 eurot kostja kohta ühes kuus on summa, millega peaks kostjad igakuiselt saama hakkama. Kostjate põhivajadused oleksid kaetud, arvestades, et

1. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on
2. aastal 168 eurot kuus. Maakohus leidis ekslikult, et hageja perekonna rahaline seisukord on hea. Hageja leiab, et tema abikaasa majanduslik kindlustatus ei taga hageja majanduslikku kindlustatust. Hageja elab koos oma perega (aastase lapsega) XXX tootmishoones, vanas väetise- ja mürgilaos. XXX ei ole loonud 28 000 euro suurust lisaväärtust. Tegemist ei ole müügikasumiga, vaid välisriigist ostetud materjalide pöördmaksustatud käibemaksuga. XXX -l on laene hetkeseisuga kogusummas 135 000 eurot. Hageja abikaasa kinnistud on kõik hüpoteekide ja laenudega koormatud ja nende olemasolu ei vabasta hagejat noorima lapse ülalpidamiskohustusest. Hageja abikaasa kohustuseks ei ole hageja teisi lapsi ülal pidada. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ning jätnud hageja õigused ja huvid kaitseta.
3. Kostjad palusid jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebusest ei ole tuvastatav, milles seisnes maakohtu poolt menetlusnormide rikkumine. Kohtu kohustuseks ei ole menetlusosalise huvide kaitsmine vaid eelkõige õiglane kohtumenetlus. Maakohtus kaitses hageja huve hageja esindaja. 5 Hageja töövõimetus ei ole tuvastatud. Hageja asus menetluse ajal veel kahe äriühingu juhatuse liikmeks. Puudub vaidlus selles, et hagejal on veel kaks last. Kostjatele väljamõistetud elatise järjekordseks vähendamiseks pidanuks hageja tõendama, milline on tema vanima ja noorima lapse varaline kindlustatus. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi seaduses sätestatud mõjuvat põhjust elatise veelkordseks vähendamiseks. Hageja on suuteline teenima märkimisväärselt suuremat sissetulekut, kui ta seda kohtule esitleb. Hageja on XXX , mille osa kuulub tema abikaasale, juhatuse liige, tootmisjuht jne. Avalike andmete järgi oli ettevõtte kolme kuu ( detsember 2017 kuni veebruar 2018) maksustatav käive 341 612 eurot 67 senti. Riiklikke makse (22 110 eurot riiklikud maksud, 3843 eurot 43 senti tööjõumaksud) ümber arvestades on ettevõtte loonud sel perioodil kümneid tuhandeid eurosid lisandväärtust (nn käibemaksu pöördmaksustamise legend ei ole enam asjakohane). Statistikaameti andmebaasi kohaselt oli Harjumaal 2017 IV kvartalis keskmine tunni bruto töötasu 11 eurot 3 senti, mis täistööaja (21,5 päeva kuus, 8 h päevas) kohta teeb kõiki makse tasudes
4. a l kuu netopalgaks ca 1516 eurot. Kostjate ema on põhistanud menetlustes seda, miks ta ei saa panustada rahaliselt laste ülalpidamisse suuremalt. Kostjate seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja kinnitavad, et 2017 jaanuaris toimunud istungil oli juttu nii lastest (olemasolevatest kui ka sündivatest), lastetoetustest kui ka nende suurenemisest 2017 suvel, mastaabiefektist jms. Hageja arutelu keskmise brutokuupalga teemadel on ainetu. Harjumaal keskmist brutokuupalka teenides jääb hagejale ca 1000 eurot, millest ta saab makstud samaväärse elatise teistele lastele (ka siis kui need seda tegelikult ei vaja) ja endale jääb kätte ca 560 eurot. Käesoleval juhul on olnud hagejal raha (vaatamata elatisvõla suurenemisele) võtta 3 kuu elatise ulatuses kohustusi esindajale maksmiseks. Lasteaiamaksude (ja teiste tööjõuga seotud kulude) tõus seoses miinimumpalga kasvuga viimasel aastatel on olnud mistahes üldisest hinnaindeksist sõltumatult suured. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuses märkinud tsiviilasja hinna valesti. Hagi hinnaks on iga hageja haginõude osas kompromissiga välja mõistetud ja käesolevas asjas taotletud vähendatud elatise vahe. Kompromissi järgi peab hageja maksma igale kostjale elatist 178 eurot 60 senti kuus. Hagis palus hageja vähendada
6. jaanuari 2017 määruses väljamõistetud elatist 120 euroni kuus kostja kohta. Seega saab asja hinna määramisel lähtuda hagi esitamise aegsest erinevusest 58 eurot 60 senti (176,60-120) kuus, mis teeb hagi hinnaks TsMS § 129 lg 2 järgi iga kostja kohta 527 eurot 40 senti (58,6×9; vt Riigikohtu
7. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 15). Riigikohus on
8. aprilli 2015 otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 11 märkinud, et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega (vt Riigikohtu
9. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 11). TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. 6 Ringkonnakohus võtab asja juurde täiteasjade nr 034/2017/1742, nr 034/2017/1744 ja nr 034/2017/1743 väljatrükid, XXX andmete väljatrüki E-Krediidiinfost, äriregistrist ja www.tent24.ee-st, XXX 2016 majandusaasta aruande, äriregistri väljatrüki XXX OÜ ja XXX OÜ registriandmete kohta. Ringkonnakohtu
10. mai 2018 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaeg
11. juuni 2018 (reede). Hageja esitas oma seisukohad ja menetluskulude nimekirja
12. juunil 2018 (laupäev). Käesoleval juhul ei takista dokumentide hilisem esitamine asja lahendamist kohtumääruses määratud tähtajaks, mistõttu võtab ringkonnakohus hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja asja materjalide juurde.
13. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud täielikult. Poolte vahel puudub vaidlus Tartu Maakohtu
14. jaanuari
15. a resolutsiooni p-i 1.1 tõlgendamisel. Kuigi maakohus on ilmselgelt ekslikult kinnitanud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära protsendi hagejalt väljamõistetud summat arvestades, on pooled lähtunud praeguses kohtumenetluses sellest, et hageja kohustub kohtuliku kompromissi alusel kostjate ülalpidamiseks tasuma kokku igakuiselt 535 eurot 80 senti. Juhul kui elatis mõistetakse välja miinimummääras või kui pooled sõlmivad kohtuliku kompromissi, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt Riigikohtu
16. veebruari
17. a otsus tsiviilasjas nr 215-15909, p 16). Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata asjaolu, et hageja ei ole suuteline Tartu Maakohtu
18. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124779 kinnitatud kompromissi elatise tasumiseks täitma, hagejal on elatise võlgnevus ning täitemenetluse alustamisega on kaasnenud täitekulu. Hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Maakohus ei ole välja selgitanud hageja varalist seisu ega hageja tegelikku majanduslikku olukorda. Maakohus ei ole arvestanud riiklike toetuste kasvuga.
19. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks esitatud tõendite analüüsimisel ja järelduste tegemisel ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu
20. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Maakohus on tõendeid ja seisukohti otsuse põhjendavas osas analüüsinud, teinud väljatrükid kohtuinfosüsteemist (KIS) Tartu Maakohtu
21. jaanuari 2017 määrusest tsiviilasjas nr 2-16-124779 (kompromissmäärus elatise tasumiseks), Tartu Maakohtu
22. septembri 2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-16-10894 (kompromissmäärus suhtluskorra kindlaksmääramiseks), teinud väljatrükid Töötajate registrist hageja ja kostjate ema töötamise kohta.
23. Hageja esitas hagi Tartu Maakohtu
24. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124779 kompromissi korras kokkulepitud alla miinimummäära elatise veelkordseks vähendamiseks, mistõttu oli hagejal kohustus tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 mõttes, s.o 120 euroni kostja kohta.

Hageja on välja toonud, et peale Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2017 määruse tegemist tsiviilasjas nr 2-16-124779 kostjate kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära on hagejale sündinud veel üks laps (tl 46) ja hageja vanem laps on täielikult hageja ülalpidamisel (tl 18). Hageja sissetulekuks on 500 eurot (tl 46 pöördel) ning hageja ei ole suuteline kostjatele enam kokkulepitud elatist tasuma. Hageja leiab, et elatise tasumine on raskendatud ka seetõttu, et elatise võlgnevuse tekkimisel esitas kostjate ema elatise võlgnevuse sundtäitmiseks avalduse kohtutäiturile, kes arestis hageja arveldusarved (tl 19, p 1.5) 7 Ringkonnakohus selgitab, et lahus elaval vanemal on kohustus tasuda oma lastele elatisena põhjendatud ja vajalik summa. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu
2. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt Riigikohtu
3. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14;
4. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17,
5. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15). Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (Riigikohtu 16.

jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra, mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu

1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10). Järeldus selle kohta, kas vanema teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua millised on kohustatud vanema lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (vt Riigikohtu
2. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Hageja ei ole käesolevalt välja toonud, milles seisneb laste ebavõrdne kohtlemine ning asjaolusid, millest nähtuks hageja teiste laste heaolu halvenemine kostjatele juba vähendatud elatise tasumisel. Hageja on asunud seisukohale, et tema sissetulekuks on töötasu 500 eurot kuus, millest ta saab
3. a tasuda kolme alaealise kostja ülalpidamiseks 120 eurot kostja kohta (tl 23). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjatele elatise tasumisel kahjustaks hageja enda ja tema ülalpidamisel olevate alaealiste laste heaolu ja, et hageja majanduslik olukord on selline, mis ei võimalda kolme alaealise lapse ülalpidamist Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2017 määruses kokkulepitud määras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ainukeseks sissetulekuks on töötasu 500 eurot. Asja materjalide kohaselt on hageja enamusosanik ja juhatuse liige XXX OÜ-s (registrikood XX), mis on asutatud
5. veebruaril 2018 ja mille tegevusvaldkonnaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Hageja on juhatuse liige XXX OÜ-s (registrikood XXX), mille tegevusvaldkonnaks on muud insener-tehnilised tegevusalad. Hageja on juhatuse liige XXX -s. XXX kodulehe www.tent24.ee (XXX suunab eelpool viidatud lehele) kohaselt on hageja XXX tegevjuht. Kõigi viidatud ettevõtete kontakttelefoniks on +XXX, millest võib järeldada, et hageja tegeleb igapäevaselt kõigi viidatud ettevõtete juhtimisega. XXX 2016 majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttes üks palgaline töötaja ning 2017 majandusaastaks planeeriti ettevõttele käivet 600 000 kuni 800 000 eurot ning planeeriti siseneda Soome turule. XXX tegutses majandusaasta aruande kohaselt
6. aastal alates augustikuust ning saavutas viie kuu (august kuni detsember) jooksul müügitulu 77 061 eurot, millest puhaskasum moodustas 3650 eurot. E-Krediidiinfo andmete kohaselt on XXX -s
7. märtsi 2018 seisuga 7 töötajat, ettevõte on 2018 I kvartalis tasunud riiklike makse summas 22 110 eurot 38 senti ja tööjõumakse 3843 eurot 43 senti. Ettevõtte maksustatav käive oli perioodil
8. detsember 2017 kuni
9. veebruar 2018 summas 341 612 eurot 67 senti. Põhjendatud ei ole hageja väide, et käesoleval ajal tegeletakse alles ettevõtte ülesehitamisega ning ettevõttel ei ole võimalik hagejale tasuda miinimummäärast suuremat töötasu. 8 Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema osalus temale kuuluvas äriühingus on nn tühiosalus ning äriühing ei anna talle majanduslikku kasu. Eluliselt ei ole usutav, et hageja tegutseb igapäevaselt kolmes ettevõttes juhatuse liikmena ning XXX -s tegevjuhina ning sellest hoolimata on hageja sissetulekuks vaid 500 eurot. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kuna kostjate ema esitas elatise võlgnevuse nõude kohtutäiturile sundtäitmiseks, siis on hageja arveldusarved arestitud. Täitemenetluse registri väljatrüki kohaselt on täiteasjas nr 034/2017/1742 (sissenõudja kostja I) hageja konto vabastatud arestist
10. jaanuaril
11. Täitemenetluse registri väljatrüki kohaselt on täiteasjas nr 034/2017/1743 (sissenõudja kostja II) hageja konto vabastatud arestist
12. jaanuaril
13. Täitemenetluse registri väljatrüki kohaselt on täiteasjas nr 034/2017/1744 (sissenõudja kostja III) hageja konto vabastatud arestist
14. mail
15. Kuigi hagejal on jätkuvalt elatise võlgnevus kostjate ees, on kohtutäitur hageja arveldusarve arestist vabastanud.
16. Ringkonnakohus märgib, et hageja on kandnud märkimisväärseid menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus elatise vaidluse lahendamisel, s.o kokku 2574 (1716+858) eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole selgitanud, kuidas on 500 euro suuruse sissetuleku juures võimalik kanda sellises ulatuses menetluskulusid, eriti kui arvestada, et samal ajal on hageja vähemalt osaliselt tasunud elatist kostjatele ning täitnud ülalpidamist ka ülejäänud kahe lapse suhtes. Kui kantud menetluskulude summa jagada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatisega, oleks hageja saanud kostjatele tasuda kokkulepitud määras elatist igale kostjale umbes 5 kuud (2574÷178,60÷3). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja suuteline oma alaealisi lapsi üleval pidama Tartu Maakohtu
17. jaanuari 2017 määruses kokkulepitud ulatuses.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks veelkord vähendada hageja ülalpidamiskohustust

§ 102lg 1 alusel kostjate ees.

10. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult arvesse võtmata hagejale makstava peretoetuse. Käesoleval juhul taotleb hageja juba alla miinimummäära vähendatud elatise veelkordset vähendamist. Vastavalt

§ 97

p-le 2 on kuni 21-aastase õppiva lapse ülalpidamise kohustus eelkõige lapse vanematel. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 alusel saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu

1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas asja ei ole selliseid asjaolusid tõendatud. PHS § 15 kohaselt on peretoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. 11.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasja nr 3-2-1-14-08, p 11). Käesolevalt 9 on Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2017 määrusega pooled juba kokku leppinud elatise tasumiseks alla miinimummäära, s.o alates
4. veebruarist 2017 summas 176 eurot 60 senti kostja kohta.
5. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja elustandard ei vasta kostjate poolt menetluses välja toodule (vt Riigikohtu
6. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Ka ei ole hageja menetluses esitanud tõendeid, et tema majanduslik olukord on oluliselt muutunud peale kompromissi sõlmimist. Hageja väide, et tema igakuiseks sissetulekuks on 500 eurot, on tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldavad veelkord vähendada kostjatele tasutava elatist. Asjakohane ei ole hageja väide, et tema elukohaks on tootmishoone. Hageja ei ole seda väidet mitte millegagi tõendanud. Rahvastikuregistri kohaselt on hageja elukoht alates
7. maist 2016 XXX Harjumaa. Aadressil XXX vald Harjumaa asub XXX .
8. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjad ei ole esitanud taotlust ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mistõttu ringkonnakohus leiab, et kostjatel puuduvad hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke