KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6785 Tsiviilasi Störfi

) § 33 lg-le 4, mille eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine. See säte kohaldub ka olukorras, kus võlgniku vastu on alustatud mitu täitemenetlust mitme sissenõudja poolt.

1. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses on Tartu Maakohtu otsus, millega ei ole avaldajalt välja mõistetud viivist ega intressi. Seega ei ole tegemist ühe ja sama nõudega. Kohtutäituri tasu on Reet Rosenthal arvestanud talle sundtäitmisele esitatud nõude järgi. Kuna nõuded on erinevad, ei ole tegemist tasu mitmekordse väljamõistmisega. 2
2. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. PRIA otsus on kehtiv haldusakt. Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi 2017 otsusest haldusasjas nr 3-15-2542 tuleneb, et haldusakti andmine oli vajalik seetõttu, et kui maakohtu otsuses sai kohus piirduda vaid pettuse teel saadud varale vastava summa väljamõistmisega, siis KTKS näeb tagasinõude korral ette ka intressi ja viivise tasumise kohustuse. Kui PRIA oleks maakohtu otsusele viidates tagasinõudmise otsuse tegemisest loobunud, tähendaks see seda, et avaldaja oleks pääsenud intressi ja viivise tasumise kohustusest. Sellest põhjendusest on üheselt arusaadav, et avaldajal on intressi ja viivise tasumise kohustus. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus jättis
5. juuni 2018 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrates, et avaldajalt (maakohtu määruses ekslikult märgitud puudutatud isikult) väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-14-311 ja PRIA
6. juuni 2015 otsus nr 17-6/214 erinevad täitedokumendid

§ 2mõistes.

Seega oli kahe eraldi täitemenetluse algatamine lubatud ning

§ 33lg 4 praegusel juhul ei kohaldu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning uue määrusega tühistada kohtutäituri otsus ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohus vaid üldsõnaliselt leidnud, et tegemist on erinevate täitedokumentidega

§ 2mõistes, kuid ei ole viidanud, millistega.

Maakohtu seisukoht on põhjendamata. Avaldaja osundab, et Tartu Ringkonnakohus asus 7. märtsi 2017 otsuses haldusasjas nr 3-15-2542 seisukohale, et PRIA otsus on tuvastav haldusakt, millega ei panda avaldajale täiendavat kohustust. KTKS § 69 sätestab, et intressi- ja viivisenõude aluseks on toetuse tagasimaksmise nõue. Ringkonnakohus on asunud õiguspärasele seisukohale, et tagasimaksmise nõue tuleneb Tartu Maakohtu otsusest, mitte PRIA haldusaktist. Ka viivise- ja intressinõue tuleneb Tartu Maakohtu otsusest, sest PRIA haldusakt ei loo toetuse tagasimaksmise kohustust ja seega ei saa sellest tuleneda viivise- ja intressinõuet. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 33lg-t 4 ning jätnud täitetoimikud põhjendamatult liitmata.

Sissenõudja ei ole taotlenud mitme täitetoimiku avamist. Kui kohtutäitur on (uue) täiteasja alustamisel

§ 33

lg-t 4 rikkunud, on võlgnikul õigus tugineda sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda kohtutäiturilt rikkumise kõrvaldamist.

§ 33lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine.

Kohtutäitur Janek Pooli tegevuse tagajärjel on avaldaja täitemenetluse kulud suurenenud võrreldes olukorraga, kui täitemenetlus oleks koondatud kohtutäitur Reet Rosenthali kätte. See on vastuolus

§ 33lg 4 eesmärgiga.

Samuti ei pane täitemenetluse seadustik võlgnikule kohustust maksta tasu ja kulusid kahele kohtutäiturile sama nõude täitmise eest.

1. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle 3 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
3. Vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas praegusel juhul kohaldub

§ 33lg 4.

Viidatud sätte kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.

§ 33

lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13;
2. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks

§ 33

lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13).
2. Kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses on täiteasi nr 186/2015/1294, milles on täitedokumendiks Tartu Maakohtu
3. novembri 2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-311 ja sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus (tl 23). Nõudeks on karistusseadustiku (KarS) § 83¹ ja 84 alusel väljamõistetud 163 983 eurot 92 senti (tl 15). Kohtutäitur Janek Pooli menetluses on täiteasi nr 171/2018/281, milles on täitedokumendiks PRIA
4. juuni 2015 otsus nr 17-6/214 ja sissenõudjaks on PRIA. Nõudeks on toetussummalt (163 983 eurolt 92 sendilt) arvestatav intress ja viivis (tl 9).
5. Ekslik on avaldaja seisukoht selle kohta, et viivise- ja intressinõue tuleneb Tartu Maakohtu
6. novembri 2014 otsusest kriminaalasjas nr 1-14-
7. Otsusest ei nähtu, et maakohus oleks lisaks konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summale võlgnikult intresse ja viiviseid välja mõistnud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte tõttu ei saaks kohtutäitur algatada täitemenetlust viivise- ja intressinõude osas Tartu Maakohtu
8. novembri 2014 otsuse alusel.
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu ja PRIA otsuste puhul on tegemist erinevate täitedokumentidega.

§ 2

lg 1 p 3 järgi on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta. Seega on Tartu Maakohtu 27. novembri 2014 otsus täitedokumendiks

§ 2

lg 1 p 3 mõistes.

§ 2

lg 1 p 21 järgi on täitedokumendiks seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik- õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Haldusakti sundtäidetavuse tingimuseks on, et asjaomane seadus annab haldusaktile otsesõnu täitedokumendi staatuse. KTKS § 68 lg 1 järgi nõuab Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasi PRIA. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja ei maksa toetust tagasi määratud tähtaja või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksmise ajakavas ettenähtud tähtaja jooksul, on PRIA-l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on PRIA otsus täitedokumendiks

§ 2lg 1 p 21 mõistes.

Lisaks tuleb märkida, et Tartu Ringkonnakohus luges 7. märtsi 2017 otsuse haldusasjas nr 3-15-2542 p-s 8 PRIA otsuse tuvastavaks haldusaktiks toetuse (põhinõude) osas. 12.

§ 33lg 4 reguleerib olukorda, kus üks täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet.

Praegusel juhul on tegemist kahe erineva täitedokumendiga, mistõttu

§ 33lg 4 ei kohaldu.

Maakohus on õigesti jätnud avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. 13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 3¹ järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sissenõudjat esindas selle töötaja, 4 mistõttu eelduslikult ei ole sissenõudjal menetluskulusid tekkinud. Sellest tulenevalt tuleb määrata, et kohtutäituril ja sissenõudjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson