2-18-10918/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10918 Tsiviilasi L B´i avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: L B (sünd. xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik: G V (isikukood xxxx, elukoht xxxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta L B´i avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
2. Rahuldada avaldus ning anda L B´ile (sünniaeg xxxx, Ukraina kodanik, välisriigi passi nr xxxx) luba sõlmida abielu G V (isikukood xxxx). Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused L B (avaldaja) esitas 18.07.2018 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks. 15.08.2018 määrusega jättis kohus avaldaja avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 15.08.2018 kõrvaldas avaldaja puudused. 1 Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt on avaldaja Ukraina kodanik. Käesoleval ajal viibib avaldaja Eestis Schengeni viisa alusel alates 20.06.
5. Avaldaja soovib abielluda pikaajalise Euroopa Liidu elanikuga G V. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole kunagi olnud abielus ning avaldajal ei ole takistusi abiellumiseks. Avaldusele oli lisatud avaldaja 15.05.2018 avaldus, mille kohaselt B, L O, sündinud xxxx. aastal, kinnitas antud avaldusega, et ta ei ole olnud ja käesoleval hetkel ei ole registreeritud abielus. Samuti avaldas avaldaja, et vastavalt Ukraina kehtivale seadusandlusele puuduvad tal takistused abielu registreerimiseks nii Ukrainas kui ka välisriigi territooriumil. Ukraina perekonnakoodeksi paragrahvi 39 sisu abielu kehtetuse kohta inimesega, kes on samaaegselt teises registreeritud abielus, ning Ukraina perekonnakoodeksi paragrahvi 45 sisu abielu kehtetuse õiguslike tagajärgede kohta on konsulaarametniku poolt avaldajale selgitatud. Vastutusest abielu sõlmimise takistuste varjamise eest on B, L O ette hoiatatud vastavalt Ukraina kehtivale seadusandlusele. Avaldusele oli lisatud avaldaja allkiri, mille õigsust kinnitas P, V A, Eesti Vabariigi Ukraina Saatkonna esimene sekretär konsulaarküsimustes. Samuti kinnitati Tallinna notar Annika Kuimet´i juuresolekul tõlkija Monika Saarkoppel´i poolt antud allkirja õigsust. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2