← Eesti

3-18-1116/22

Obsah (8)§ 3§ 189§ 115§ 48§ 185§ 2§ 85§ 207

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1116 Haldusasi Krausberg Ees

) § 2 lg-s 1 sätestatut,

§ 3p-des 1–3 ja 5 sätestatut.

Vastustaja ei ole hanget läbi viinud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, ei ole kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, ei ole taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ega kasuta rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. 4) Kojamehe teenuse osas küsis vastustaja ainult tunnihinda (vt ka HT p. II.2 5), määratlemata HD-s vastava teenuse ajalist mahtu (võib olla ka nt 500 või 1000 tundi või rohkem). Seega on ebaõige VAKO seisukoht, et kolmanda isiku poolt pakutud sisekoristusteenuse hinnast lähtudes ei ole alust eeldada, et kolmas isik ei ole võimeline hankelepingut pakutud hinnaga täitma. Arvestades, et kolmanda isiku pakkumuses on ka kojamehe teenuse 1 tunni tasu alla Vabariigi Valitsuse 21.12.2017.a. määrusega nr 189 kehtestatud alammäära, siis on igati põhjendatud eeldada, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ja sisekoristusteenuse arvelt ei ole võimalik katta ka kojamehe teenuse maksumust. Lisaks, kui vastustaja tellib kojamehe teenust nt 1000 tundi, siis ilmselgelt kaetakse vastavad kulud kolmanda isiku poolt hankelepingu väliste tulude arvelt. Kaebajal puuduvad andmed millise kojamehe teenuse mahuga on kolmas isik arvestanud, kuid tulenevalt hanke tehnilisest kirjeldusest toimub see vastavalt vajadusele. Vastustaja ei ole kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse osas vastavaid asjaolusid välja selgitanud. Ka juhul, kui ristsubsideerimine oleks lubatav, siis oli vastustaja kohustatud välja selgitama, kas sisekoristusteenuse arvelt on ikka võimalik katta teadmata mahus kojamehe teenuse kulusid ja/või nt ka ca 2000 m2 A, B ja ühiselamute akende sise- ja välipesu kulusid või esineb olukord, kus neid finantseeritakse hankelepingu väliste tulude arvelt. 3

(8)3-18-1116 7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Kaebaja ei ole

§ 189lg 2 p 2 tähtaega arvestades riigihanke alusdokumente vaidlustanud.

Riigihanke hindamiskriteeriumid kehtivad ja on siduvad. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija ning kolmanda isiku pakutud madalam hind kaebuse esitaja huve rikkuda ei saa. 2) Võrreldes hankemenetluses SPS Grupp OÜ esitatud teenuse komponentide hindu teiste pakkujate poolt esitatud komponentide hindadega, tekkis vastustajal kahtlus, et kolmanda isiku esitanud pakkumuse maksumuse ühikuhinnad on põhjendatult madalad. Vastustaja pöördus riigihangete registri e-keskkonna kaudu SPS Grupp OÜ poole ning palus selgitada pakkumuses esitatud eritööde maksumuse arvutamise asjaolusid. Vastavad päringud esitas vastustaja 18.04.2018, 19.04.2018 ja 20.04.

  1. Vastuses päringule märkis SPS Grupp OÜ, et nad on pakkumuse maksumuse esitamisel kasutanud ristsubsideerimist ning kinnitasid, et nende pakutud pakkumuse kogumaksumus, st kuutasu põhine teenustasu ja eritööde maksumused kokku vastavad turuhinnale ega ole ebamõistlikult madalad. Hankija ei sätestanud hanke alusdokumentides keeldu, mille kohaselt oleks pakkujal olnud keelatud arvestada eritööde osutamise kulud sisekoristustöö maksumuse hulka, st puudus ristsubsideerimise keeld. Samuti ei tulene ristsubsideerimise keeld õigusaktidest. Vastustaja viis pakkumuste hindamise läbi rangelt vastavalt riigihanke alusdokumentides toodule. 3) Kui summeerida SPS Grupp OÜ pakkumuse maksumuse vormil toodud sisekoristusteenuse ühe kuu maksumus ja eritööde (süvapuhastused ja akende pesu) maksumus ning võrrelda saadud väärtust (95 002,10 eurot) teiste pakkujate poolt esitatud vastavate väärtustega, siis on SPS Grupp OÜ pakkumuse kogumaksumus, st lepingu kogumaksumus madalamast pakkumusest 13 682 (Haabersti Haldus OÜ lepingu kogumaksumus 81 320,10 eurot) euro võrra kallim ning on kolmandal positsioonil, arvates madalama pakkumuse maksumusest. Samuti on SPS Grupp OÜ pakkumuse alusel arvutatud lepingu maksumus vähesel määral väiksem (831,23 eurot) hanke eeldatavast maksumusest. 4) Vastustaja plaanib kasutada kojamehe teenust üksnes vastavalt vajadusele, st eriolukordades, kui vastustaja enda palgalised kojamehed ei ole võimelised tööd ilmastiku või muudel erandlikel põhjustel teostama ning kui lume või lehtede koristamine on kiireloomuline. Seega jääb plaanitava kojamehe teenuse prognoosmahuks maksimaalselt 10 tundi kuus sügistalvisel perioodil. 5) Arvestades pakkumuste maksumust, ei ole eluliselt usutav, et ka teised pakkujad, sh kaebaja, ei ole kasutanud ristsubsideerimist. Samuti ei ole kaebaja pakkumuse alusel arvestatud lepingu kogumaksumus (v.a kojameheteenus) kõige madalam. Veelgi madalama lepingu 10 kuu kogumaksumuse esitas Haabersti Haldus OÜ (81 320,10 eurot). Täisteenuste puhul ei pea iga üksiku teenuse, mille maksumust pakkumuses küsitakse, hind tagama eraldivõetuna pakkuja tegevuse jätkusuutlikkust. Vastustaja on ka hanke eeldatava maksumuse määramisel lähtunud sellest, et tellitakse tervikteenus, mitte üksikuid teenuseid. Seetõttu pole vastustaja määranud ka iga üksiku teenuse komponendi eeldatavat maksumust, vaid määras tervikteenuse maksumuse. Vastustaja on veendunud, et SPS Grupp OÜ ristsubsideeris koristusteenuse ühikuhindasid. Ristsubsideerimine ei ole keelatud. SPS Grupp OÜ pakkumus tervikuna vastab turuhinnale ega ole kindlasti põhjendamatult madal. Samuti ei ole vastustajal põhjust kahelda, et SPS Grupp OÜ ei ole teenuse kogumaksumuse juures võimeline hanke tehnilises kirjelduses toodud ülesandeid, sh vajadusel lehtede koristamist (vajadus võib tekkida üksnes sügisel) või lume rookimist (vajadus võib tekkida üksnes talvel), täitma.
  2. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 4

(8)3-18-1116 1) Kaebaja ega keegi teine ei ole riigihanke hindamiskriteeriume vaidlustanud. Etteheited kehtestatud hindamiskriteeriumidele, mida kaebaja otsustas mitte vaidlustada, ei tähenda, et hankija oleks kehtivaid (ehkki kaebajale mitte meelepäraseid) hindamiskriteeriume arvestades teinud kaalutlusvea. Kolmas isik on esitanud ühikuhinnad kõikide pakutavate teenuste kohta vastavalt hankija poolt nõutule ning hankija on kolmanda isiku pakkumust hinnanud kooskõlas kehtivate hindamiskriteeriumidega. Hankija on vastusena vaidlustaja esitatud selgitustaotlusele vastanud, et hankija vajadusi silmas pidades on hankija teadlikult kehtestanud just sellise hindamiskriteeriumide süsteemi ning seega aktsepteerinud võimalust, et enim hindepunkte kogub ja edukaks osutub pakkumus, mille kogumaksumus ei pruugi ilmtingimata olla kõige madalam. 2) Kolmanda isiku väljaspool riigihanget pakutavate teenuste hinnakiri ei oma käesoleval juhul tähtsust ning kaebaja eksib järeldusega, et riigihankes tavapärasest hinnakirjast erinevate hindadega pakkumust tuleks käsitada valeandmete esitamisena. Riigihankes ei olnud nõutud seda, et pakkuja pakutavad hinnad peavad vastama tavapärasele hinnakirjale ning sellist kohustust ei tulene ka mitte ühestki õigusaktist. 3)

§ 115

kohaselt kontrollitakse pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust lähtudes pakkumuse kogumaksumusest, mitte ei piirdu kontroll teatud kogumaksumuse komponentide kontrolliga. Kaebaja ajab kaebuse punktis 3.3 segamini ühelt poolt pakkumuse hindamise hindamiskriteeriumide alusel, kus tõesti hindepunktide omistamine toimus iga hinnapositsiooni suhtes eraldi vastavalt PHK-le, ning teiselt poolt pakkumuse kui terviku maksumuse kontrolli

§ 115alusel – tegu on kahe täiesti erineva juriidilise toiminguga hankemenetluses.

Pakkumuste hindamine toimub hindamiskriteeriumide alusel, pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontroll toimub pakkumuse kui terviku alusel, nagu see on korduvalt kinnitust leidnud vaidlustus- ja kohtupraktikas. Tähelepanuväärselt möönab ka vaidlustaja ise, et kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus vastab turutingimustele ning on vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest suuremgi (kaebuse p 3.3). 4) HD-st ega õigusaktidest ei tulene keeldu riigihanke esemeks olevate teenuste osutamisel rakendada ristsubsideerimist ühikuhindade lõikes. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et pakkumuse maksumuse kontroll ei toimu mitte ühikuhindade põhiselt, vaid lähtudes pakkumuse maksumusest tervikuna. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus on kaebaja pakkumuse kogumaksumusest suurem, ei ole mitte mingit põhjust eeldada, et kolmas isik peab hankelepingu täitmisel tekkivaid kulutusi katma hankelepingu välistest allikatest – vastupidi, selline risk on ilmselgelt suurem hoopis kaebaja enda pakkumuse puhul, mis on kolmanda isiku pakkumusest odavam. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus selgitas 08.06.2018 määruses, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisab hankija 27.04.2018 käskkirja vaidlustamisest. Protokolliliste otsuste näol ei ole tegemist haldusaktidega. Õiguslikke tagajärgi toovad kaasa 27.04.2018 käskkirjas sisalduvad otsused (pd 2 ja 4). Kohus selgitas ka, et põhjendamatult madal pakkumus on

§ 48lg 4 p 4 mõistes vastuvõetamatu pakkumus.

Vastuvõetamatu pakkumus tuleb

§ 115lg 9 kohaselt tagasi lükata.

Kui vastustaja jätab vastuvõetamatu pakkumuse tagasi lükkamata, ei saa vaidlustada mitte vastavaks tunnistamise otsust, vaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Seega saab kaebaja oma õigusi kaitsta, vaidlustades ka üksnes SPS Grupp OÜ pakkumuse edukaks tunnistamist (

§ 185lg 2 p 7).

Muid vastuväiteid kaebaja kolmanda isiku vastavaks tunnistamisele ei ole esitanud. 10. Hanke tehnilise kirjelduse kohaselt hangib Sisekaitseakadeemia sisekoristusteenust (p 1) ja eritöid (p 2), milleks on: üks kord lepingu perioodi jooksul köökide seinte ja põrandate 5

(8)3-18-1116 süvapuhastus; üks kord lepingu perioodi jooksul Sisekaitseakadeemia A korpuse, B korpuse ja ühiselamu akende sise- ja välispesu; kojameheteenus vastavalt vajadusele (lumerookimine treppidelt, puulehtede koristamine üldkäidavatelt aladelt) – ainult tellimuse alusel ning reageerimisaeg maksimaalselt 24 h; üks kord lepingu perioodi jooksul viie (hiljem parandatud kuueks) riidest kattega tooli (rektori kabinet) süvapuhastus.
  1. HT (VAKO toimiku tl 26–27) II osa p II.2.5 kohaselt on hindamiskriteeriumiks parima hinna ja kvaliteedi suhe. HT-s oli kulukriteeriumide osakaal punktide andmisel fikseeritud järgmiselt: riidest kattega tooli süvapuhastus (üks kord lepingu perioodi jooksul 6 tooli puhastus kokku – osakaal 5; kojamehe teenus (1 tund) – osakaal 5; ühiselamute köökide seinte ja põrandate süvapuhastus (üks kord lepingu perioodi jooksul) – osakaal 15; A ja B korpuse ning ühiselamute akende sise- ja välipesu (üks kord lepinguperioodi jooksul) – osakaal 25; sisekoristusteenuse ühe kuu maksumus –
  2. Selliselt on hindamiskriteeriumid fikseeritud ka PHK-s. PHK-s on hindamismetoodikat kirjeldatud: pakkumuse maksumuse vormil toodud kõikide tööde maksumust (igat tööd eraldi) hinnatakse meetodil „vähim on parim“ – madalaim hind saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad proportsionaalselt vähem, arvutades valemiga: madalam hind/konkreetne hind × osakaal. Pakkumuse edukaks tunnistamise protokollis ja selle lisades 1–4 (VAKO toimiku tl 37–39) on esitatud pakkumuste hindamise ja võrdlemise tulemused järgmiselt:
  3. Krausberg Eesti OÜ – 44,33 punkti,
  4. Osaühing Kinnisvarateenindus – 36,87 punkti,
  5. SPS Grupp OÜ – 90,05 punkti,
  6. Haabersti Haldus OÜ – 51,
  7. Hankija 27.04.2018 käskkirja nr 1.1-2/276 p-s 4 on riigihanke komisjoni protokollis toodud pingerea alusel tunnistatud edukaks SPS Grupp OÜ pakkumus. Nähtuvalt menetlusosaliste seisukohtadest ei ole vaidlust selles, et HT-s ja PHK-s fikseeritud hindamismetoodikat rakendades on pakkujate punktisummad arvutatud vastavuses hanke alusdokumentidega.
  8. Sisuline vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on järginud

nõudeid, kui tunnistas SPS Grupp OÜ pakkumuse edukaks – kaebaja arvates on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 13. Kohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukohaga, et vastustaja on punktide arvestamisel korrektselt juhindunud HT-s ja PHK-s fikseeritud hindamiskriteeriumidest ja hindamismetoodikast. Kuigi kaebaja pöördus 11.04.2018 e-riigihanke süsteemis hankija poole ettepanekuga hindamiskriteeriume muuta (VAKO toimik tl 42 ja 42 p), ei ole tegemist HD-de vaidlustamisega

mõttes. Olukorras, kus hankija kaebaja ettepanekut ei toetanud ja jättis hindamiskriteeriumid muutmata, tuleb neist kui kehtivaist juhinduda. VAKO-l ja kohtul puudub võimalus hinnata hindamiskriteeriumide ja -metoodika õiguspärasust või põhjendatust pakkumise edukaks tunnistamise vaidlustamise etapis. Kõigile pakkujaile olid hindamiskriteeriumid teada, samuti oli neil võimalus oma õigusi kaitsta HD vaidlustamise teel. Seega ei ole käesoleva vaidluse raames enam võimalik kahtluse alla seada HT-s ja PHK-s fikseeritud hindamiskriteeriumide õiguspärasust ega kehtivust. 14. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et põhjendamatult madala maksumuse puhul tuleb vaadelda pakkumust tervikuna. Kui tellitakse tervikteenust, nagu on kohtu hinnangul käsitatav Sisekaitseakadeemia hangitav koristusteenus, ja millele viitab ka see, et hanke eeldatav maksumus oli fikseeritud üldsummana, mitte erinevate teenuste lõikes, ei ole iga üksiku kululiigi põhjendatuse tuvastamine põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisel nõutav, vaid hinnata tuleb pakkumust tervikuna. Ristsubsideerimine, st osade eritööde kulude katmine sisekoristusteenuse arvelt, ei ole

kohaselt keelatud ning vastav keeld ei tulene ka hanke alusdokumentidest. Ka hankija on selgitanud, et tema tahe ei ole olnud sellist keeldu läbi hindamiskriteeriumide kehtestada. Hindamiskriteeriumidest saab välja lugeda hankija soovi saada teada iga teenuse täpset maksumust enda jaoks. Hankija ei ole muretsenud selle pärast, kas pakkuja tegutseb iga teenusegrupi osas kulupõhiselt. Hinnapoliitika on iga ettevõtte äririsk 6

(8)3-18-1116 (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2015 otsus asjas 3-15-1824, p-d 8–10). Kohus leiab, et pakkujal ei ole kohustust esitada pakkumust vastavalt oma kehtestatud hinnakirjale, mistõttu ei saa ka võimalik erinevus avaldatud hinnakirjast olla alus, järeldamaks põhjendamatult madalat pakkumust ja/või valeandmete esitamist. 15.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Asjaoludest nähtuvalt tekkis hankijal kahtlus, et SPS Grupp OÜ pakkumus eritööde osas on põhjendamatult madal ning hankija pöördus 18.04.2018, 19.04.2018 ja 20.04.2018 päringutega kolmanda isiku poole. Vastuses hankijale tõi SPS Grupp OÜ välja, et on pakkumuse maksumuse esitamisel kasutanud ristsubsideerimist ning kinnitas, et pakkumuse kogumaksumus, st kuutasu põhine teenustasu ja eritööde maksumused kokku vastavad turuhinnale ega ole ebamõistlikult madal. Hankija võrdles SPS Grupp OÜ sisekoristusteenuse ühe kuu maksumust ja eritööde maksumust teiste pakkumustega, leides, et SPS Grupp OÜ pakkumuse kogumaksumus on kolmandal positsioonil, arvates madalamast pakkumusest ja erineb üksnes vähesel määral hanke eeldatavast maksumusest (831,23 eurot), mistõttu SPS Grupp OÜ pakkumus vastab turuhinnale ning pole põhjust pidada seda põhjendamatult madalaks. Hankija vastavad kaalutlused on ära toodud 27.04.2018 käskkirja nr 1.1-2/276 p-s 3. Kohtule nähtub, et hankija on

§ 115

lg-s 1 nõutud menetluse läbi viinud ja kohtule ei nähtu, et hankija oleks rikkunud kaalutlusreegleid. Hankija detailseid kaalutlusi, miks ta leiab, et eritööde maksumust on võimalik katta mh sisekoristustööde arvelt, ei ole kohtule küll esitanud, kuid ka edukaks tunnistatud pakkumuse üldmaksumuse võrdlus teiste pakkumuste maksumuse ja hanke eeldatava maksumusega on piisav, järeldamaks, et kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal. Kui SPS Grupp OÜ pakkumust tuleks pidada põhjendamatult madalaks, tuleks sellisena käsitada ka kaebaja pakkumust, kelle pakkumus jäi kogumaksumuselt kolmanda isiku pakkumusele alla.

  1. SPS Grupp OÜ pakkus kojamehe teenuse tunnihinnana 2,97 eurot. On tõenäoline, et see ei kata kogu teenuse kulu, nt sotsiaalmaksu, kuna summa 2.97 vastab
  2. a tunnitasu alammäärale. Samas toimub kojamehe teenuse tellimine hanke tehnilise kirjelduse kohaselt vastavalt vajadusele. Kojamehe ülesandeks on lumerookimine treppidelt, puulehtede koristamine üldkäidavatelt aladelt, st hooajalised tööd. Teenuse vajadus sõltub ilmaoludest nt sellest, kas talv on lumeohke. Kojamehe teenuste maht ei ole tõenäoliselt sellise suurusega (vastustaja hinnangul 10 tundi sügistalvisel perioodil kuus, vastus kaebusele p .2.7 – tl 54), et see muudaks kolmanda isiku pakkumuse ebamõistlikult madalaks puuduoleva maksusumma tõttu, arvestades ristsubsideerimise lubatavust. Seda ka juhul, kui kojamehe teenuse maht osutub hankija prognoositust suuremaks. Hanke tehnilisest kirjeldusest tuleneb, et tegemist on hooajalise teenusega. Kohtul pole põhjust kahtluse alla seada hankija väidet, et tal on endal olemas kojamehed, kes igapäevaselt seda teenust osutavad ja teenuse sisseostmine on vajalik üksnes hooajaliselt sõltuvalt ilmastikutingimustest.
  3. Kohus jagab kaebaja kahtlusi selle kohta, kas hindamiskriteeriumid tagavad majanduslikult soodsama pakkumuse edukaks tunnistamise ja selliselt

eesmärkide täitmise. Nagu näitavad hanketulemused, jäid

eesmärgid (

§ 2) saavutamata.

Kuna kõigi teenuste lõikes oli ainsaks hindamise kriteeriumiseks teenuse hind (mitte nt teenuse kvaliteet), siis hindamiskriteeriumid oma eesmärki ei täinud – võitjaks ei tulnud kõige soodsama pakkumuse teinud ettevõte. Õige on VAKO järeldus, et hindamiskriteeriumid võimaldasid manipuleerimist. Kuna väiksemamahulistele eritöödele oli hindamisel antud küllaltki suur osakaal, tekitas see surve näidata eritööde osas turutingimustele mittevastavaid hindu, et saada seal maksimumpunktid, et kompenseerida punktisumma vahet suurema mahuga töö (sisekoristusteenus) osas, võimaldades seal pakkuda kallimat hinda. On kahtlane, kas hindamiskriteeriumid koostoimes ristsubsideerimise lubatavusega olid reaalset konkurentsi 7

(8)3-18-1116 tagavad, nagu nõuab

§ 85lg 1.

Kohtu hinnangul jäi see eesmärk saavutamata. Samas on hankija õigesti välja toonud, et ka teised pakkujad, sh kaebaja on hindamiskriteeriumides sisalduvaid võimalusi ära kasutanud. Näiteks erineb kaebaja pakutud ühiselamute köökide seinte ja põrandate süvapuhastuse hind (50 eurot) pea kaheksakordselt OÜ Kinnisvarateenindus pakutavast (396 eurot) ja ligi kümnekordselt Haabersti Haldus OÜ pakutavast (490 eurot). Suured erinevused on ka aknapesu hindades, vastavalt 6- ja 39-kordne erinevus eespool nimetatud pakkujatega võrreldes. Hankija on vastuses kaebusele (p 2.8) välja toonud, et 2017/2018 teostas kaebaja vastustaja 6 riidest kattega tooli süvapesu hinnaga 133 eurot, millele lisandus käibemaks, samuti teostas kaebaja akende sise- ja välispesu hinnaga 1665 eurot. Kaebaja ei ole hankija väidete tõelevastavust kahtluse alla seadnud. Käesoleva hanke raames on kaebaja esitanud toolide süvapesu hinnaks 10 eurot ning akende sise- ja välispesu hinnaks 120 eurot. Ülaltoodu valguses on usutav vastustaja väide, et ka kaebaja on hindamiskriteeriumidest tulenevat ristsubsideerimise võimalust kasutanud, mistõttu kolmanda isiku süüdistamine valeandmete esitamises ja oma õiguste kuritarvitamises ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. 18. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. Subjektiivsete õiguste kaitseks ei ole enam võimalik hanke hindamiskriteeriume vaidlustada. Kui kaebaja leiab, et hanke läbiviimisel on rikutud seadust, on tal võimalik pöörduda järelevalveteatega (

§ 207

) Rahandusministeeriumi poole, kes teostab avalikes huvides järelevalvet

täitmise üle vastavalt

  1. ptk-le.
  2. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 määrusest kehtib esialgse õiguskaitse abinõu kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Kui esialgse õiguskaitse lõpetamise vastu esineb tungiv avalik huvi, on vastustajal ja kolmandal isikul juhul, kui käesolev otsus vaidlustatakse, õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule taotlus lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine ka varem. Ringkonnakohus kaalub sellisel juhul esialgse õiguskaitse jätkamise põhjendatust.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad võimalikud hankija menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik taotleb menetluskuluna 1020 eurot (käibemaksuga) väljamõistmist (tl 74–77). Kolmandal isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS § 109 lg-st
  4. Kohus leiab, et kolmanda isiku õigusabi maht ja kulude summa on vastavuses haldusasja mahu ja keerukusega. Krausberg Eesti OÜ-lt tuleb mõista SPS Grupp OÜ kasuks välja menetluskuluna 1020 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.