KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1510

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.S esitas 27.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri põhjendamatu viivituse täiteasja nr 014/2011/2704 menetlemisel ning kohustada kohtutäiturit hüvitama kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel kaebajale tekitatud varaline kahju 98,60 eurot.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 31.08.2018 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtul kaebuse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu.

Halduskohus selgitas, et kohtutäituri tegevust või otsuseid seoses täitemenetlusega on võimalik vaidlustada täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras, kusjuures esmalt tuleb pöörduda kohtutäituri poole, ning kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus (resolutsiooni p 1). 3-18-1510 Vastavalt TMS § 50 lg-le 1 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur oma otsusega. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kohtutäituri tegevuse vaidlustamine halduskohtu pädevusse. Vastavalt KTS § 9 lg-le 8 vaadatakse ka kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seonduvad vaidlused läbi maakohtutes. 3. A.S palub 31.08.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p 1 ning vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kui kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus viivitamatult edastada asja lahendamiseks pädevale kohtule (

§ 40lg 2 ls 2).

Halduskohus seda ei teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab A.S määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab üldjoontes

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Kohus mõistab määruskaebuses esitatud menetlusabi taotlust selliselt, et A.S soovib tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel (vt ka

§ 114lg 1).

Kuna määruskaebuse esitamisel ei kuulu alates 01.01.2018 tasumisele riigilõiv, jätab ringkonnakohus A.S menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 5. Määruskaebuse rahuldamiseks ning Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks puudub alus. 6.

järgi tuleb eristada halduskohtu pädevust asja lahendamiseks (see määrab ära, kas halduskohtul on üldse lubatud temale esitatud kaebust menetleda, vt

§ 4

) ning kohtualluvust (see määrab ära, millises halduskohtus ja selle kohtumajas halduskohtu pädevusse kuuluvat asja menetletakse, vt

§-d 7 ja 8). Kaebajal on iseenesest õigus, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule (

§ 40lg 2, § 68 lg 3).

Sellega peetakse aga eeskätt silmas olukorda, kus isik on tehniliselt eksinud kas menetluses olevas kohtuasjas avalduse või ka uue kaebuse adresseerimisega ning kohtukantselei edastab avalduse õigele adressaadile, st avalduses märgitud kohtule. Kui tekib sisuline vaidlus kaebuse kohtualluvuse või -pädevuse üle, siis lahendatakse kaebus määrusega vastavalt

§-le 10 ja § 121 lg-le

1. Kui isiku tahe jääb ebaselgeks, tuleb püüda avaldaja tahet tõlgendada avalduse sisust lähtudes ja eelistada selle avalduse edastamist alluvuselt ja pädevuselt õigele kohtule (vt I. Pilving, K. Merusk (toim.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 272).
2. A.S oli kaebuses selgel seisukohal, et tema avalduse läbivaatamiseks pädevaks kohtuks on halduskohus, kuid halduskohtu arvamus erines kaebaja omast, seega oli vaidlus asja lahendamiseks pädeva kohtu üle. Kuigi kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus (KTS § 9 lg 8), tuleb kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada enne maakohtusse pöördumist kaebus kohtutäiturile (TMS §-d 217 ja 218). Sellises olukorras ei saa halduskohtule ette heita, et ta tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel ning selgitas vastavalt

§ 121

lg-le 3, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. See jätab kaebajale õiguse otsustada, kas ja milliste nõuetega ta soovib jätkata, arvestades muu hulgas kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaegasid. 2