← Eesti

2-18-2518/17

Obsah (8)§ 187§ 422§ 410§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178

2-18-2518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2018.a, Tallinn Tsiviilasja

§ 187lg 6).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus on määranud kohtuistungi toimumise ajaks 03.05.2018.a ja 21.05.2018.a. Kohtukutsed on kostjale edastatud e-toimiku kaudu. Kostja on nii 03.05.2018.a kui ka 21.05.2018.a istungitest teadlik, nähtuvalt tema 03.06.2018.a ja 20.05.2018.a kohtule saadetud ekirjadest. 03.05.2018.a istungi on kostja palunud edasi lükata. 21.05.2018.a kohtuistungile saadetud kutse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks

314’ lg 2 kohaselt 10.05.2018.a. Kostja ei ole kohtuistungitele ilmunud. Hageja on 03.05.2018.a ja 21.05.2018.a kohtuistungitel esitanud taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 422

lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või 2 2-18-2518 kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat; lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja ei ole esitanud tõendit, mis põhistaks tema kohtuistungitele mitteilmumist. 07.05.2018.a on kostja esitanud OÜ SL Meedik sisearsti tõendi, millise kohaselt Xxxx xxxxx xxxxxl esineb viimase nädala jooksul stressireaktsioon, mis tekitas rasked paanikahood somaatiliste vaevustega – peavalud, tahhükardia. Kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et ta ei saanud haiguse tõttu osaleda 03.05.2018.a ja 21.05.2018.a istungitel. Istungil osalemise takistatust ei ole ka kinnitanud tõendi väljastanud arst. Võttes arvesse hageja taotlust, teeb kohus asjas tagaseljaotsuse

§ 410alusel.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista 285x.4 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lisaks kinnitab hageja, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile põhjendatud – tegemist on mahuka õigusvaidlusega, mis on seniseks läbinud ka ringkonnakohtu menetluse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 8160 eurot käibemaksuga

§ 162lg 1, § 175 lg 1 ja § 174 lg 10 koosmõju alusel.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb Xxxx xxxxx xxxxxl vastavalt hageja nõudele tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.