2-16-110622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-110622

) § 64 lõike 2 kohaselt kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ühe päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. 1.

1. Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 1.
2. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-110622 menetlus.
4. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot, arvelduskontole nr EE
6. Tühistada
7. juuniks 2018 kell 10.00 määratud eelistungi aeg.
8. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ (hageja) esitas 23.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Wismari 43 OÜ (kostja) vastu 4320 euro saamiseks. Kohus tegi 26.05.2016 kostjale makseettepaneku. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 08.07.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 19.08.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 4320 euro saamiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel (12.11.2015) sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja töövõtjana teostama kostjale kui tellijale korterelamu asukohaga Wismari 43, Tallinn konstruktsiooni osa tööprojekti. Lepingu kohaselt oli töö teostamise tähtaeg 18.12.
3. Kuivõrd kostja ei andnud hagejale viimase poolt küsitud ning töö teostamiseks vajaliku informatsiooni/lähteandmeid, oli hageja
4. a detsembris sunnitud töö teostamise pooleli jätma ja pooled leppisid kokku, et tööga jätkatakse siis, kui kostja on vajalikud lähteandmed edastanud.
5. a märtsis (s.o on sisuliselt kolm kuud hiljem) andiski kostja hagejale teada, et soovib tööga edasi minna. Kuna hagejal ei olnud koheselt võimalik tööga jätkata, pakkus ta välja, et teostab töö põhiprojekti mahus juunikuus või juhul, kui kostjal ei ole võimalik juunikuuni oodata, siis lõpetavad pooled lepingu kokkuleppel ning kostja tasub hagejale juba teostatud tööde eest summas 3600 eurot (lisandub käibemaks). Hageja selgitas, et juhul, kui pooled lepingu lõpetavad, siis annab hageja kostjale üle ka materjalid teostatud töödest, sh Reviti mudeli valminud tööst, mida mõni teine projekteerija saab soovi korral 2 2-16-110622 jätkata. Kuna ühest vastust kostjalt hageja ettepanekutele ei tulnud ja hageja eeldas, et kostja soovib lepingu lõpetada, edastas hageja 05.04.2016 kostjale arve seni tehtud tööde eest summas 4320 eurot (120 töötundi). Arve maksetähtajaks oli 19.04.
6. 18.04.2016 e-kirjaga kinnitas kostja veelkord üle, et kuna tal ei ole võimalik kuni juunikuuni oodata, siis leiab ta mõne teise projekteerija ja soovib hagejaga sõlmitud lepingu üles öelda. Hageja poolt senini teostatud tööde eest tasumisest kostja aga keeldus põhjendades seda sellega, et tema hinnangul on hageja teinud oluliselt vähem tööd, kui arvel märgitud 120 töötundi. 26.04.2016 e-kirjaga edastas hageja kostjale põhjaliku selgituse teostatud tööde kohta, kus kirjeldas, milliseid töid on hageja teostanud ja mis mahus. Hageja selgitas, et kokku on tal tegelikkuses kulunud minimaalset 138 töötund (kui arvestada juurde ka e-kirjavahetus, koosolekute ettevalmistus jne, siis isegi 168 töötundi) ning arve esitati 120 töötunni osas üksnes soovist kostjale vastu tulla ning vaidlus lõpetada. Kohaldatud tunnitasu kohta selgitas hageja, et ehkki lepingus ei olnud kokku lepitud tunnitasus vaid projekti kogumaksumuses, siis kuna vaidlus puudub selles, et töö jäi pooleli kostjast tulenevatel põhjustel, kohaldas hageja teostatud tööde osas tasu arvestamisel projekti eelarvestamisel kasutatud tunnihinda 30 eurot/tund (summale lisandub käibemaks), mis on isegi väiksem, kui hageja kodulehel avaldatud tavatunnihind 40 eurot/tund (summale lisandub käibemaks). Vaatamata hageja korduvatele selgitustele kostja arvet ei tasunud.
7. Kohus võttis 06.09.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
8. Kohus määras käesolevas asjas eelistungi toimumise ajaks 06.06.2018 kell 10.00 ning saatis menetlusosalistele kohtukutsed.
9. 05.06.2018 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse, ilma kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses lõpetada. Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sh ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle ning kompromissi kinnitamise määrus on selle jõustumisel täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku mõistes. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu (150 euro) tagastamist hageja arvelduskontole nr EE571010220686223. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

3 2-16-110622 9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sh ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle ning kompromissi kinnitamise määrus on selle jõustumisel täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku mõistes. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 10.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (23.05.2016) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 129,60 eurot ja hagiavalduse esitamisel (19.08.2016) summas 220,40 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot (hageja poolt märgitud 150 euro asemel). Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EE571010220686223. 12.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. 13. Eeltoodust tulenevalt ning

§ 352

lg 1 alusel tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas 06.06.2018 kella 10.00 määratud eelistungi aja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4