lg 2 p 4 alusel loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks muu hulgas vara raiskamist. Ajutise halduri hinnangul saab lõpliku seisukoha kujundada pankrotimenetluse lõppedes, võttes muuhulgas arvesse seda, kas ja millises ulatuses saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud pankrotivara arvelt. Ajutise halduri hinnangul moodustavad pankrotimenetluse kulud ligikaudu 1 420 eurot, sh menetluskulud ca 300 eurot, ajutise halduri tasu 720 eurot, sh sotsiaalmaks ning prognoositav halduri tasu 720 eurot, sh sotsiaalmaks. Pankrotivara hulka laekub rahalisi vahendeid, mille arvelt on võimalik kanda osaliselt pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot (9 töötundi tasuga 80 eurot/h, sealhulgas sotsiaalmaks 178,65 eurot). Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 3
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et Xxxxxxx xxxxxmajandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt (kaitseväelase pension 1 478,72 eurot ja sotsiaaltoetus) ei ole võimalik koheselt rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli teadaolevalt vähemalt summas 41 634,46 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid kogu ulatuses, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada
lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt
Maarja Roht on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Maarja Roht tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 28.05.2018, algusega kell 10:00. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt
lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara mitte piisavuse tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.