← Eesti

2-17-2330/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2330 Tsiviilasi KÜ Haigla 7 hagi Xxxxx xxxxxx

§ 15lg 1 tähenduses.

Kohtu hinnangul võib üldkoosolek otsustada juhatuse liikmetele tasu maksmise ja tasu suuruse majandustegevuse aastakavas. Kostja I ei ole tõendanud, et kooskõlas hageja põhikirja p-ga 7.2.4 oleks üldkoosolek kinnitanud

  1. a remondi- ja majandamiskulude eelarve. Samuti ei ole kostja I tõendanud, et üldkoosolek oleks kooskõlas MTÜS § 281 lg 1 teise lausega eraldi otsusega määranud juhatuse liikmetele tasu
  2. a remondi- ja majandamiskulude eelarves märgitud summas. Asjaolu, et kostjale I maksti juhatuse liikme tasu 02.05.2014 ja 03.06.2014 summas 191,73 eurot ei tõenda, et märgitud tasu maksmise aluseks oli üldkoosoleku otsus või majandustegevuse aastakava ehk tasu oli makstud põhjendatult (II kd, lk 5 – 6). 9.
  3. Kostja I esitas korteriühistu liikmete 12.06.2014 üldkoosoleku protokolli, mille p 5 kohaselt otsustas üldkoosolek maksta igale juhatuse liikmele 100 eurot aastas, arvestades täiskoormust ning tõsta esimehele töötasu 100 euro võrra (I kd, lk 157 – 158, II kd, lk 9 – 10, lk 28 – 29). Kohus leiab, et 12.06.2014 üldkoosoleku protokoll on usaldusväärne tõend. 12.06.2014 üldkoosoleku otsused ei ole tunnistatud kehtetuks. Kuigi hageja põhikirja p 7.3.3 näeb ette, et juhatuse liikmeid ei tasustata, võib üldkoosolek MTÜS § 281 lg 1 teise lause alusel otsustada põhikirjas sätestatust erinevalt ja määrata juhatuse liikmetele tasu. Üldkoosolek otsustas 12.06.2014 määrata juhatuse liikmetele tasu 100 eurot aastas. Kohus leiab, et korteriühistu 12.06.2014 üldkoosoleku otsus andis kostjale I õiguse teha
  4. a endale ühekordse väljamakse juhatuse liikme tasu katteks 100 eurot. 5 Hageja ei ole tõendanud, et 12.06.2014 üldkoosoleku otsus maksta juhatuse liikmele tasu oleks tühistatud hilisema üldkoosoleku otsusega. 9.
  5. 12.06.2014 üldkoosolekul otsustati tõsta juhatuse esimehe töötasu 100 euro võrra. Kostja I ei ole tõendanud juhatuse esimehe tasu suurust enne 12.06.2014 üldkoosolekut, kuid see ei välista kohtu hinnangul juhatuse esimehe õigust saada tasu vähemalt summas, mille võrra otsustas 12.06.2014 üldkoosolek juhatuse esimehe tasu tõsta, st 100 eurot. Kostja I valimist juhatuse esimeheks tõendab hageja juhatuse 18.10.2014 istungi protokoll, mille p-st 1 nähtub, et kostja I oli valitud juhatuse esimeheks eelmisel juhatuse istungil (II kd, lk 11 – 13). Kohus leiab, et hageja juhatuse 18.10.2014 istungi protokoll on usaldusväärne tõend. Hageja ei ole vaidlustanud protokollile antud juhatuse liikmete allkirjade ehtsust. Istungi protokolli teksti šrift esimesel ja teisel lehel on sama. Protokolli teisel lehel kasutatud kursiivkiri ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Selleks ei anna alust ka selline hageja väide, et tavaliselt andsid juhatuse liikmed allkirjad istungi protokolli kõikidele lehtedele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oli kutsutud tagasi juhatuse esimehe kohalt
  6. a. Hageja ei ole tõendanud, et 12.06.2014 üldkoosoleku otsus tõsta juhatuse liikme töötasu 100 eurot võrra oleks tühistatud hilisema üldkoosoleku otsusega. 9.
  7. Kostja I väidab, et tema ja kostja II täitsid
  8. a vaheldumisi juhatuse esimehe ülesandeid, st
  9. a esimesel poolel täitis esimehe kohustusi kostja II, teisel poolel kostja I. Asjaolu, et kostja I täitis juhatuse esimehe septembris 2015 – jaanuaris 2016 tõendab see, et kostja I sai juhatuse liikme tasu septembris 2015 – jaanuaris
  10. Hinnates kogumis hageja juhatuse 18.10.2014 istungi protokolli, mis tõendab, et kostja I oli valitud juhatuse esimeheks ja seda, et kostja I sai juhatuse liikme tasu septembris 2015 – jaanuaris 2016, on tõendatud, et kostja I täitis juhatuse liikme esimehe ülesandeid septembris 2015 – jaanuaris
  11. 9.
  12. Kuigi 12.06.2014 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, kas tasu maksmine juhatuse esimehele toimub igakuiselt, tuleb kohtu hinnangul eeldada, et tasu makstakse kord kuus. Seda kinnitab see, et kostja I sai juhatuse esimehe tasu igakuiselt. Juhatuse esimees korraldab regulaarselt juhatuse tööd ja eeldada võib, et talle makstakse tasu kohustuste täitmise eest kord kuus. Kuigi hageja põhikirja p 7.3.3 näeb ette, et juhatuse liikmeid ei tasustata, andis hageja üldkoosoleku 12.06.2014 otsus kostjale I õiguse maksta hageja pangakontolt endale juhatuse esimehe tasu MTÜS § 281 lg 1 teise lause alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal I oli õigus saada tasu juhatuse esimehe kohustuse täitmise eest septembrist 2015 – jaanuarini 2016 100 eurot kuus, kokku 500 eurot. 9.
  13. Kuivõrd 12.06.2014 üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud teisiti, tuleb eeldada, et juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasud on märgitud brutosummas. Seega oli kostjal I 12.06.2014 üldkoosoleku otsuse alusel õigus teha endale hageja pangakontolt väljamakseid juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu katteks summas kokku 600 eurot (100 eurot + 500 eurot). 9.
  14. Kostja I ei ole tõendanud, et tal oli õigus teha hageja pangakontolt endale väljamakseid juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu katteks 600 eurot ületavas osas, st summas 1 212,50 eurot (1 812,50 eurot – 600 eurot). Kohus leiab, et kostja I, tehes hageja pangakontolt endale alusetuid väljamakseid on käitunud vastuolus hageja huvidega. Sellega rikkus kostja I temal TsÜS § 35, MTÜS § 32 lg 1 ja VÕS § 620 alusel lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisega on kostja I tekitanud hagejale kahju summas 1 212,50 eurot (bruto). Hageja kahjuks saab lugeda kostjale I tehtud juhatuse liikme tasu väljamakseid brutosummas, sest tasu maksmisel pidi kostja maksma makse.
  15. Hageja leiab, et kostja I tegi alusetult endale järgmiseid väljamakseid võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenuste eest: oktoobris 2015 155 eurot (I kd, lk 91, lk 144, lk 151) (hageja 20.09.2017 menetlusdokumendis on summa suuruseks märgitud ekslikult 100 eurot, õige summa 6 155 eurot on märgitud väljamaksete tabelis (I kd, lk 144)), novembris 2015 300 eurot, jaanuaris 2016 150 eurot (I kd, lk 91, lk 144, lk 80 – 86), kokku 605 eurot neto või 768,55 eurot bruto. 10.
  16. Kostja I väidab, et hageja liikmed teavad, et kostja I tegi kojamehe tööd või teostas majas erinevat laadi remonditöid, mille eest talle maksti tasu. Kohtu hinnangul ei tõenda juhatuse 18.10.2014 istungi protokoll seda, et kostjal I oli õigus saada tasu võlaõigusliku lepingu alusel hagejale tehtud töö ja osutatud teenuse eest. Juhatuse 18.10.2014 istungi protokollist nähtub, et maja haldamistööde läbiviimine on tehtud kostja I ja kostja II ülesandeks ja et kojamehe puudumisel tehakse kojamehe tööd oma jõududega. Raha kantakse üle kostja I pangakontole (II kd, lk 11). Juhatuse 18.10.2014 istungi protokollist ei selgu millal ja milliseid maja haldamistöid pidi kostja I teostama 2015 –
  17. a, kas kostja I teostas töid ja kui suures summas on tal õigus nõuda tasu töö eest. 10.
  18. Kostja I leiab, et tema õigus saada hagejalt tasu võlaõigusliku lepingu alusel
  19. a teostatud töö või osutatud teenuse eest tõendab juhatuse 21.01.2015 istungi protokoll (II kd, lk 14), sest istungil arutati juba kostja I ja kostja II poolt teostatud töid, otsustati, et maja haldamis- ja remonttöid teostavad ka edaspidi kostja I ja kostja II, kellele makstakse tasu tööde eest. Hageja on märkinud, et juhatuse 21.01.2015 istungi protokoll ei ole usaldusväärne tõend, sest protokollil olevad juhatuse liikmete Xxxxx xxxxxxxxx, Xxxxx xxxxxxxxxja Xxxxx xxxxxallkirjad võivad olla võltsitud ning märgitud juhatuse liikmed ei kinnita protokollis märgitud otsuste vastuvõtmist. Kohus leiab, et hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg 1 alusel vaidlustanud 21.01.2015 istungi protokolli ehtsuse ja põhistanud, et protokollil olevad hageja juhatuse liikmete X xxxxxxx, X xxxxxxxja x xxxx allkirjad võivad olla võltsitud. Lisaks ei mäleta märgitud juhatuse liikmed juhatuse 21.01.2015 istungi protokollis märgitud otsuste vastuvõtmist. Küsimuse lahendamine, kas hageja juhatuse liikmed X xxxxxxx, X xxxxxxxja x xxxx on allkirjastanud juhatuse 21.01.2015 istungi protokolli vajab eriteadmisi, millised kohtul puuduvad. Kostja I ei ole taotlenud käekirja ekspertiisi tuvastamaks, kas otsusele antud allkirjad kuuluvad hageja juhatuse liikmetele. Kuivõrd hageja vaidlustas juhatuse 21.01.2015 istungi protokolli ehtsuse, jätab kohus selle tõendi arvestamata TsMS § 277 lg 4 alusel. 10.
  20. Isegi juhul, kui lugeda hageja juhatuse 21.01.2015 istungi protokolli lubatud tõendiks ei tõenda see kostja I õigust saada tasu võlaõigusliku lepingu alusel 2015 -
  21. a teostatud töö või osutatud teenuse eest. Juhatuse 21.01.2015 istungi protokollist ei selgu, kas kostja I on teostanud maja haldamis- ja remonttöid ning millal. Juhatuse otsus oli vastuvõetud 2015 jaanuaris, kuid kostja I tegi väljamakseid hageja pangakontolt oktoobris ja novembris 2015 ning jaanuaris
  22. Jaanuaris 2015 vastuvõetud juhatuse otsus ei tõenda, et kostja I teostas maja haldamis- ja remonttöid 2015 –
  23. a ja et tal tekkis õigus nõuda hagejalt tasu töö ees. Kostja I ei ole tõendanud, et tema sõlmis hagejaga võlaõiguslikud lepingud tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks 2015 -
  24. a. Kostja I ei ole tõendanud võlaõiguslike lepingute tingimusi, st töö või teenuse sisu, tasu suurus jne. Kostja I ei ole tõendanud, et tema tegi hagejaga sõlmitud lepingu(te) alusel töid või osutas hagejale teenuseid. Kostja I ei ole tõendanud, et temale võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu eest sai hageja mingi vastusoorituse. Seda ei tõenda ka juhatuse 21.01.2015 istungi protokoll. 10.
  25. Lisaks kohus leiab, et tasu elamu majandamisel tehtud töö või osutatud teenuse eest on majandamiskulu kuni 31.12.

§ 151

lg 1 tähenduses, mille kandmise otsustamine kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuni 31.12.

§ 15lg 1 p 1 alusel.

Kostjal I ei olnud õigust teha endale väljamakseid võlaõigusliku lepingu alusel hageja põhikirja p 7.4.2 alusel, mis sätestab, et juhatuse pädevusse kuulub ühistu rahaliste vahendite valitsemine. Rahaliste vahendite valitsemise all võib kohtu hinnangul pidada lepingute alusel väljamaksete tegemist. Hageja põhikirja p 7.4.2 on vastuolus seadusega osas, mis puudutab juhatuse õigust teha majandamiskuludena käsitletavaid väljamakseid, mistõttu kohaldub MTÜS § 7 7 lg 2 alusel mitte põhikirjas, vaid seaduses sätestatu. Seega ei olnud hageja juhatusel õigust otsustada kostjale I tasu maksmise üle võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö või osutatud teenuse eest. Kostja I ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud, näiteks majandustegevuse aastakavas, maksta kostjale I tasu hagejale 2015 – 2016. a võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenuste eest. 10.5. Kohtupraktikas märgitakse, et juhatusel on õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-133-15, p 14). Kohtu hinnangul ei ole tasu maksmine võlaõigusliku lepingu alusel vajalik kulu kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes, mille kandmist võis hageja juhatus otsustada ilma üldkoosoleku otsuseta. Kostja I ei ole tõendanud, et tema tegi hagejale võlaõigusliku lepingu alusel tööd või osutas teenust, mis oli vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks, mistõttu võiks tasu töö või teenuse eest olla käsitletav vajaliku kuluna TsÜS § 63 lg 1 tähenduses, mille kandmise võib otsustada juhatus ilma üldkoosoleku otsuseta. 10.6. Kostja I ei ole tõendanud, et tal oli õigus teha hageja pangakontolt endale väljamakseid võlaõigusliku(

  1. te)lepingu(
  2. te)alusel tehtud töö või osutatud teenuse eest 768,55 eurot. Kohus leiab, et kostja I, tehes hageja pangakontolt endale alusetuid väljamakseid on käitunud vastuolus hageja huvidega. Sellega rikkus kostja I temal TsÜS § 35, MTÜS § 32 lg 1 ja VÕS § 620 alusel lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisega on kostja I tekitanud hagejale kahju summas 768,55 eurot (bruto). Hageja kahjuks saab lugeda kostjale I tehtud väljamakseid brutosummas, sest teenuse eest tasu maksmisel pidi kostja maksma makse. 11. Hageja leiab, et kostja I maksis alusetult hageja pangakontolt endale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest järgnevalt: 19.01.2015 summas 85 eurot, 06.03.2015 summas 48 eurot, 20.04.2015 summas 133,98 eurot, 08.05.2015 summas 87,78 eurot, 15.06.2015 summas 91,50 eurot, 15.10.2015 summas 145,65 eurot, 16.12.2015 summas 84 eurot, kokku 675,91 eurot (I kd, lk 24, lk 80 – 86). 11.1. Hüvitise maksmist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel reguleerib Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ (edaspidi VV määrus nr 164). Kostjad selgitasid, et sõitudeks hageja huvides kasutati sõidukit Nissan reg.nr 713 MEX, mis kuulub kostjale II. Sõidukit kasutas peamiselt kostja I. Kostja I esitas 2015. a vormistatud sõidulehed sõiduauto kasutamise kohta (II kd, lk 23 – 27). Kohus möönab, et kostja I poolt esitatud sõidulehed ei vasta kõikidele VV määruse nr 164 §-s 4 sätestatud sõidulehe vormistamise nõuetele, nt sõidulehtedel puuduvad sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed ja sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral, kuid see ei välistaks kostja I õigust nõuda hüvitist sõiduauto kasutamise eest. Kostja I selgitas, et sõitudeks kasutati kostja II autot Nissan reg.nr 713 MEX, sõidulehtedel on märgitud sõiduautot kasutava isiku nimi, sõitude kuupäevad ja nende eesmärgid ning läbitud vahemaa. Hinnates kostja I selgitust ja sõidulehti kogumis, leiab kohus, et kostja I on piisavalt dokumenteerinud sõiduauto kasutamist hageja juhatuse liikme ametiülesannete täitmisel ja sõiduauto kasutamine on piisavalt seostav kostja I hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisega. 11.2. VV määruse nr 164 § 3 lg 1 kohaselt vormistatakse hüvitise kohta tööandja, asutuse juhi, xxxxidilise isiku pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse: hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi (p 1); hüvitise suurus (p 2); sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse (p 3). Kostja I märgib, et hageja juhatus otsustas 18.10.2014 istungil hüvitada sõidukulud täies mahus (II kd, lk 11 – 13). Kohus leiab, et hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest on käsitletav majandamiskuluna kuni 31.12.

§ 151

lg 1 tähenduses, sest märgitud kulu tekkimine on seotud 8 korteriühistu eesmärgiga, st korteriomanike kaasomandis oleva ehitise ja maatüki majandamisega. Majandamiskulude kinnitamine kuulub üldkoosoleku pädevusse kuni 31.12.

§ 15lg 1 p 1 alusel.

Hageja juhatuse õigus otsustada isikliku sõiduauto hüvitise maksmise üle ei tulene ka hageja põhikirja p-st 7.4.2, sest märgitud põhikirja punkt on vastuolus seadusega osas, mis puudutab juhatuse õigust teha majandamiskuludena käsitletavaid väljamakseid. Seetõttu kohaldub MTÜS § 7 lg 2 alusel mitte põhikirjas, vaid seaduses sätestatu. Seega ei olnud hageja juhatusel õigust otsustada kostjale I isikliku sõiduauto hüvitise maksmise üle. Kostja I ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud, näiteks majandustegevuse aastakavas maksta kostjale I hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest

  1. a. Kohtu hinnangul ei ole hüvitise maksmine isikliku sõiduauto kasutamise eest vajalik kulu kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes, mille kandmist võis hageja juhatus otsustada ilma üldkoosoleku otsuseta. 11.
  2. Kostja I ei ole tõendanud, et tal oli õigus maksta hageja pangakontolt endale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest 2015 . a kokku 675,91 eurot. Kohus leiab, et kostja I, tehes hageja pangakontolt endale alusetuid väljamakseid on käitunud vastuolus hageja huvidega. Sellega rikkus kostja I temal TsÜS § 35, MTÜS § 32 lg 1 ja VÕS § 620 alusel lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisega on kostja I tekitanud hagejale kahju summas 675,91 eurot.
  3. Hageja leiab, et kostja I tegi alusetult hageja pangakontolt endale järgmiseid avansilisi väljamakseid: 13.03.2015 summas 500 eurot, 15.03.2015 summas 500 eurot, 25.05.2015 summas 350 eurot, 15.06.2015 summas 200 eurot, 22.06.2015 summas 100 eurot, 18.11.2015 sumas 180 eurot, 22.12.2015 summas 220 eurot, 28.12.2015 summas 165 eurot, 30.12.2015 summas 60 eurot, kokku 2 275 eurot (I kd, lk 80 – 86). Samuti heidab hageja kostjale I ette, et viimane maksis alusetult hageja arvel 01.02.2015 kauba eest kaupluses Ehituse ABC 13,59 eurot ja kaupluses Bauhaus Eesti 116,39 eurot (I kd, lk 80 – 86, lk 89 – 90). Lisaks heidab hageja kostjale I ette seda, et viimane tegi 16.02.2015 hageja pangakontolt ülekande 100 eurot Matusebüroo Kristiin OÜ-le (I kd, lk 80 – 86, lk 89 – 90). 12.
  4. Kostja I vastuväidetest nähtub, et tema maksis kaupluses Ehituse ABC 13,59 eurot ja kaupluses Bauhaus Eesti 116,39 eurot ning tegi hageja pangakontolt oma kontole avansilisi väljamakseid 2 275 eurot ostetud ehitusmaterjali katteks, mida pidi kasutatama hoones majandamis- ja remonttööde tegemiseks. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja I 21.11.2015 kontrollakti, kus märgitakse, et korteriühistu esimese trepikoja keldriruumides hoitakse välisuste, trepikodade ja keldriruumide remondiks ostetud ehitusmaterjali, mis vastab korterühistu juhatuse esimehe poolt komisjoni liikmetele tutvumiseks esitatud arvetele (II kd, lk 17 – 18). Hageja leiab, et 21.11.2015 kontrollakt ei ole usaldusväärne tõend, sest juhatuse liikmete allkirjad aktil võivad olla võltsitud. Komisjoni liikmeks märgitud hageja juhatuse liikmed X xxxxxxx, X xxxxxxxja x. xxx kinnitavad, et sellist akti koostatud ei ole. Kohus leiab, et hageja on TsMS § 277 lg 1 alusel vaidlustanud 21.11.2015 kontrollakti ehtsuse ja põhistanud, et protokollil olevad hageja juhatuse liikmete allkirjad võivad olla võltsitud. Lisaks ei mäleta X xxxxxxx, X xxxxxxxja X xxxxmärgitud akti koostamist. Kostja I ei ole taotlenud käekirja ekspertiisi tuvastamaks, kas otsusele antud allkirjad kuuluvad hageja juhatuse liikmetele. Kuivõrd hageja vaidlustas juhatuse 21.11.2015 kontrollakti ehtsuse, jätab kohus selle tõendi arvestamata TsMS § 277 lg 4 alusel. 12.
  5. Isegi juhul, kui lugeda kostja I poolt esitatud 21.11.2015 kontrollakti lubatud tõendiks ei tõenda see kostja I õigust teha hageja pangakontolt endale avansilisi ülekandeid ehitusmaterjalide katteks. Samuti ei tõenda 21.11.2015 kontrollakt seda, et hageja maksed 01.02.2015 kauba eest kaupluses Ehituse ABC ja kaupluses Bauhaus Eesti olid tehtud seoses ehitise ja maatükki majandamisega. Hageja poolt esitatud korteriühistu keldrite 24.03.2016 ülevaatuse aktiga on 9 tõendatud, et 24.03.2016 seisuga puuduvad keldriruumides 21.11.2015 kontrollaktis märgitud ehitusmaterjalid (II kd, lk 133 – 134). Kostja I ei ole lükanud ümber hageja väidet, et 24.03.2016 seisuga puudusid korteriühistu keldriruumides ehitusmaterjalid. Lisaks hageja on põhistanud, et tema ja Karso Ehitus OÜ sõlmisid 23.02.2015 töövõtulepingu trepikodades remonttööde teostamiseks (II kd, lk 39 – 43) ja 21.11.2015 kontrolliaktis märgitud materjalid võisid olla ostetud töövõtulepingu raames. Kostja I ei ole tõendanud, et ehitusmaterjal, mida tema ostis 01.02.2015 kaupluses Ehituse ABC ja kaupluses Bauhaus Eesti ning ehitusmaterjal, mille katteks tema tegi hageja pangakontolt avansilisi ülekandeid oma kontole on säilinud või et neid kasutati hoones remonttööde tegemiseks. Kostja I ei ole tõendanud, et hageja on saanud vastusoorituse kostja I poolt 01.02.2015 kaupluses Ehituse ABC ja kaupluses Bauhaus Eesti tehtud maksete ning oma kontole tehtud avansiliste ülekannete eest. Seda ei tõenda ka korteriühistu 12.06.2014 üldkoosoleku otsus, kus kinnitati 2014 – 2015 majandustegevuse aastakava ühe punktina otsustus teha majas remonti ((I kd, lk 157 – 158, II kd, lk 9 – 10, lk 28 – 29). Üldkoosolekul vastuvõetud otsus läbi viia remont ei tõenda, et kostja I poolt ehituspoodides hageja arvel tehtud kulud ja kostja I poolt hageja pangakontolt oma kontole tehtud avansilisi ülekandeid ehitusmaterjalide katteks on seotud remondiga ja kostja I poolt ostetud ehitusmaterjali kasutati remondi tegemiseks. 12.
  6. Lisaks kohus leiab, et maksed ehitusmaterjalide eest, mida kasutatakse hoones remonttööde tegemiseks on käsitletavad majandamiskuluna kuni 31.12.

§ 151lg 1 tähenduses.

Majandamiskulude kandmise otsustab korteriühistu üldkoosolek kuni 31.12.

§ 15lg 1 p 1 alusel.

Kostja I ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud, näiteks majandustegevuse aastakavas, kiita heaks kostja I poolt maksed ehitusmaterjalide eest või hüvitada kostjale I ehitusmaterjalidele kulutatud raha. Kostja II ei ole tõendanud, et tema ostis hageja arvel ehitusmaterjale ja tegi hageja pangakontolt oma kontole ülekandeid ehitusmaterjali katteks, mis oli vajalik kaasomandi eseme säilimiseks, mistõttu võiks tasu töö või teenuse eest olla käsitletav vajaliku kuluna TsÜS § 63 lg 1 tähenduses, mida võiks kanda ilma üldkoosoleku otsuseta. 12.4. Kohus leiab, et kostjal I puudus õigus teha 16.02.2015 hageja pangakontolt ülekannet 100 eurot Matusebüroo Kristiin OÜ-le. Kostja I põhistas ülekande tegemist selliselt, et hageja juhatus otsustas 18.10.2014 istungil osutada korteriühistu liikme surma korral abi matuste korraldamisel ning vaidlusalune makse matusebüroole oli tehtud seoses korteriühistu kahe liikme surmaga. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Korteriühistu eesmärgiks on kuni 31.12.

§ 2

lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samasisulise eesmärgi näeb ette ka hageja põhikirja p

  1. Hageja põhikirja p 7.4.2 sätestab küll juhatuse õiguse valitseda ühistu rahalisi vahendeid, kuid sellist juhatuse õigust tuleb tõlgendada kooskõlas seaduses ja põhikirjas sätestatud korteriühistu eesmärgiga. Hageja arvel kulutuste kandmisel pidi kostja I juhinduma seaduses ja põhikirjas sätestatud korteriühistu eesmärgist. Kohtu hinnangul ei ole juhatuse liikme surma korral matuste korraldamiseks kantavad kulud hõlmatud korteriühistu eesmärgiga. Kostja I ei ole esitanud üldkoosoleku otsust, kus oleks otsustatud kanda juhatuse liikme surma korral matusekulusid või toetada surnu lähedasi matusekulude kandmisel. Hageja põhikirja p-i 7.4.2 ei saa tõlgendada selliselt, et see annab juhatuse liikmele õigust teha hageja arvel makseid juhatuse liikme matuste korraldamiseks/toetamiseks, kuivõrd selline tõlgendus oleks vastuolus korteriühistu eesmärgiga. Kohus on seisukohal, et juhatuse 18.10.2014 otsus ei andnud kostjale I õigust teha hageja pangakontolt 16.02.2015 ülekannet matusebüroole selleks, et toetada kahe surnud juhatuse liikme matuste korraldamist. 10 Kohtu hinnangul ei ole makse matusebüroole seoses surnud juhatuse liikme matuste korraldamisega vajalik kulu kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes, mille kandmist võis hageja juhatus otsustada ilma üldkoosoleku otsuseta. 12.
  2. Kostja I ei ole tõendanud, et tal oli õigus teha hageja pangakontolt oma kontole avansilisi väljamakseid 2 275 eurot ehitusmaterjalide katteks. Samuti ei ole kostja I tõendanud, et tal oli õigus maksta hageja arvelt 01.02.2015 kauba eest kaupluses Ehituse ABC 13,59 eurot ja kaupluses Bauhaus Eesti 116,39 eurot. Kostja I ei ole tõendanud, et ehituspoodides makstud arvete eest ja kostja I kontole tehtud väljamaksete eest on hageja saanud vastusoorituse. Kostja I ei ole tõendanud, et temal oli õigus teha 16.02.2015 hageja pangakontolt ülekannet 100 eurot Matusebüroo Kristiin OÜ-le. Kohus leiab, et kostja I, tehes hageja pangakontolt endale ja matusebüroole alusetuid väljamakseid ning tasudes ehituspoodides kauba eest, mida ei kasutatud hageja huvides, on käitunud vastuolus hageja huvidega. Sellega rikkus kostja I temal TsÜS § 35, MTÜS § 32 lg 1 ja VÕS § 620 alusel lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisega on kostja I tekitanud hagejale kahju summas 2 504,98 eurot (2 275 eurot + 13,59 eurot + 116,39 eurot + 100 eurot).
  3. Hageja leiab, et kostja I tasus hageja pangakontolt muuhulgas oma huvides tarbitud telefonija internetiteenuse eest. AS Eesti Telekom (Elion) esitas hagejale
  4. a arveid summas kokku 600,83 eurot (I kd, lk 115 – 126). Elisa Eesti AS esitas hagejale
  5. a arveid summas kokku 1 007,02 eurot (I kd, lk 99 – 113). Hageja maksis ära kõik arved (I kd, lk 80 – 86, lk 21 – 23, lk 43). Hageja märgib, et osa teenuseid, mille eest hageja maksis, tarbis kostja I enda huvides. Hageja leiab, et kulud telefoni- ja internetiteenuse eest tuleb jagada pooleks, sest seaduses puuduvad ranged eeskirjad selle kohta. Kostja I peaks hüvitama poole kuludest summas 920,21 eurot. 13.
  6. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et telefoni- ja internetiteenuste pakkujatele tasutud summad tuleb jagada pooleks, ja hagejal on õigus nõuda kostjalt teenuste osutajatele tasutud summade hüvitamist poole ulatuses. Hagejal on õigust nõuda kostjalt I hüvitist ulatuses, milles kostja I tarbis telefoni- ja internetiteenust ja mille eest tasus hageja. 13.
  7. Hageja esitas Elisa Eesti AS arveid, millest nähtub, et teenusepakkuja on esitanud hagejale
  8. a tasumiseks arveid teenuste eest, milliseid tarbisid hageja ja kostja I. Hageja maksis ära kõik Elisa Eesti AS arved (I kd, lk 80 – 86). Kostja I maksis hageja pangakontolt ka tema poolt tarbitud teenuse eest. Elisa Eesti AS arvetega on tõendatud, et kostja I tarbis teenuseid perioodil jaanuar – september 2015 summas 311,97 eurot (I kd, lk 99 – 109). Elisa Eesti AS arvetest perioodi kohta oktoober 2015 – jaanuar 2016 ei nähtu, et kostja I oleks tarbinud teenuseid märgitud perioodil (I kd, lk 110 – 113). Elisa Eesti AS arvetel oktoober 2015 – jaanuar 2016 on teenuse saajaks märgitud hageja ja arved ei tõenda, et nendel märgitud teenuseid kasutas kostja I. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I on tarbinud Elisa Eesti AS teenuseid oktoober 2015 – jaanuar
  9. 13.
  10. Hageja esitas AS Eesti Telekom (Elion) arveid
  11. a eest (I kd, lk 117 – 126). Arved on väljastatud hageja nimele. Arvetest ei nähtu, et AS Eesti Telekom poolt osutatud teenuseid võis kasutada kostja I, arvetel puuduvad viited kostjale I. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud AS Eesti Telekom (Elion) arved, et kostja I kasutas arvetel märgitud teenuseid enda huvides ja tasus nende eest hageja arvelt. 13.
  12. Kostja I tarbis telefoni- ja internetiteenust summas 311,97 eurot ja tasus tarbitud teenuse eest hageja arvelt. Kohtu hinnangul ei anna hageja juhatuse 18.10.2014 otsus maksta telefoni- ja internetiteenuse eest täies mahus kostjale I õigust tasuda hageja arvel isiklikes huvides kasutatud telefoni- ja internetiteenuse eest (II kd, lk 11 – 13). Kostja I möönab 12.06.2017 menetlusdokumendis, et tema kasutas telefoni isiklikes huvides ja see eest maksis hageja. Kostja I märgib, et tema hüvitas hagejale isiklikes huvides kasutatud telefoni eest 200 eurot. Hagejale 200 11 euro hüvitamise kohta esitas kostja I ka 24.08.2015 maksekorralduse, millest nähtub, et kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 1 määras kostja I, et raha tagastatakse kostja I huvides kasutatud ja hageja arvel tasutud telefoniteenuse eest (I kd, lk 162). Kohus leiab, et summast 311,97 eurot, mille ulatuses tarbis kostja I telefoni- ja internetiteenust ning tasus tarbitud teenuse eest hageja arvel tuleb arvestada maha kostja I poolt hagejale hüvitatud 200 eurot. Seega tarbis kostja I enda huvides telefoni- ja internetiteenust summas 111,97 eurot (311,97 eurot – 200 eurot) ja tasus tarbitud teenuse eest hageja arvel. 13.
  13. Kohus leiab, et tasudes hageja arvel enda huvides kasutatud telefoni- ja internetiteenuse eest on kostja I käitunud vastuolus hageja huvidega. Sellega rikkus kostja I temal TsÜS § 35, MTÜS § 32 lg 1 ja VÕS § 620 alusel lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisega on kostja I tekitanud hagejale kahju summas 111,97 eurot.
  14. Hageja leiab, et kostja I ostis hageja arvel 10.09.2015 videokaamera Sony koos lisatarvikutega 738 euro eest (I kd, lk 21 – 23, lk 80 – 86, lk 97). Hageja hinnangul ostis kostja I videokaamera isiklikes huvides. Kostja I väidab, et videokaamera ostmise otsustas hageja juhatus 18.08.2015 istungil (II kd, lk 20 – 22). Videokaamera ostmise eesmärgiks oli fikseerida ettevõte AGR vaegtööd küttesüsteemi renoveerimisel ja esitada salvestis tõendina kohtuvaidluses töövõtjaga. 14.
  15. Kohus leiab, et kulu videokaamera ostmiseks võib olla käsitletav majandamiskuluna kuni 31.12.

§ 151

lg 1 tähenduses, sest kulu tekkimine on seotud korteriühistu eesmärgiga, st korteriomanike kaasomandis oleva ehitise ja maatüki majandamisega. Ehitise majandamisega on hõlmatud ka nõude esitamine ebakvaliteetseid töid teinud töövõtja vastu ja kulud, millised on vajalikud selleks, et fikseerida puudused töövõtja töös. Majandamiskulude kinnitamine kuulub üldkoosoleku pädevusse kuni 31.12.

§ 15lg 1 p 1 alusel.

Hageja juhatuse õigus otsustada videokaamera ostmise üle ei tulene ka hageja põhikirja p-st 7.4.2, sest märgitud põhikirja punkt on vastuolus seadusega osas, mis puudutab juhatuse õigust teha majandamiskuludena käsitletavaid väljamakseid. Seetõttu kohaldub MTÜS § 7 lg 2 alusel mitte põhikirjas, vaid seaduses sätestatu. Seega ei olnud hageja juhatusel õigust otsustada videokaamera ostmise üle ja hageja juhatuse 18.08.2015 otsus ei andnud kostjale I õigust osta 10.09.2015 videokaamerat. Kostja I ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud, näiteks majandustegevuse aastakavas, osta videokaamera, et fikseerida puudused ettevõte AGR töödes. Kohtu hinnangul ei ole videokaamera ostmine vajalik kulu kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes, mille kandmist võis hageja juhatus otsustada ilma üldkoosoleku otsuseta. Lisaks ei ole kostja I lükanud ümber hageja väidet, et tal puudub videokaamera Sony ja tõendanud oma väidet, et videokaamera on jäänud hageja valdusesse. Kostja I ei ole tõendanud, et videokaamera lisatarvikutega makstud summa eest on hageja saanud vastusoorituse (st videokaamera lisatarvikutega). 14.

  1. Kohus leiab, et tasudes 10.09.2015 hageja arvel videokaamera eest on kostja I käitunud vastuolus hageja huvidega. Sellega rikkus kostja I temal TsÜS § 35, MTÜS § 32 lg 1 ja VÕS § 620 alusel lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisega on kostja I tekitanud hagejale kahju summas 738 eurot.
  2. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sama sätte lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui 12 asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejal tekkinud kahju 6 011,91 eurot (1 212,50 eurot + 768,55 eurot + 675,91 eurot + 2 504,98 eurot + 111,97 eurot + 738 eurot) ja kostja I käitumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kui kostja I oleks järginud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja ei oleks teinud hageja pangakontolt väljamakseid oma kontole ning makseid kolmandatele isikutele, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostjal I lasunud juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärgiks oli hagejal tekkinud kahju ärahoidmine. Kostja I ei ole maksete tegemisel järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit. Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 tähenduses, mille tekkimise eest kaitseb hagejat kostjal I lasuv juhatuse liikme hoolsuskohustus. Seega on täidetud ka VÕS § 127 lg 2 järgne eeldus kahju hüvitamiseks. Kostja I peab hüvitama hagejale 6 011,91 eurot MTÜS § 32 lg 2 ning VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel.
  3. Hageja heidab kostjate I ette raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist, mida hageja sisustab selliselt, et kostja I ei ole korraldanud korteriühistu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ning ei ole säilitanud ja esitanud hagejale dokumente väljamaksete kohta. Korteriühistu juhatuse kohustus korraldada raamatupidamine tuleneb MTÜS §-st 35, mis sätestab, et juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele (RPS). Hageja seisukohtadest nähtub, et tema heidab kostjale I ette raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumist, mida sätestab RPS §
  4. Kostja I hageja juhatuse liikmena on küll sõlminud 01.06.2012 raamatupidamisteenuse lepingu (I kd, lk 94), kuid hageja esitatud revidendi aruandest nähtub, et kostja I tegi ise pangas ülekandeid, mille alusel koostas raamatupidaja palgaarvestusi ja maksudeklaratsioone. Raamatupidajal puuduvad lepingud ja töölepingud, korraldused kuludesse kandmiseks andis kostja I suuliselt. Kuluarvetele on märkimata kulukohad, arved on kinnitamata juhatuse liikmete poolt (I kd, lk 13 – 18). Revidendi aruandega on tõendatud, et hageja raamatupidamine ei vastanud RPS § 4 p 1 ja 2 nõuetele, sest raamatupidamise korraldus ei taganud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning raamatupidamiskohustuslane ei ole dokumenteerinud kõiki oma majandustehinguid. Sellega rikkus kostja I MTÜS §-i 35 ning RPS § 4 p 1 ja
  5. Hageja ei ole aga tõendanud, et raamatupidamiskohustuse rikkumisega tekitas kostja I hagejale kahju. Kostja I poolt hagejale tekitatud varaline kahju tekkis sellepärast, et kostja I rikkus juhatuse liikme hoolsuskohust, mida kohus käsitles eespool.
  6. Kostja I väitis, et hagejal on võlgnevus tema ees 640 eurot. Kohus selgitas 30.08.2017 kohtuistungil, et kostjal I tuleb tõendada, et tal on nõue hageja vastu summas 640 eurot ja täpsustada millist õiguskaitsevahendit soovib kostja I seoses väidetava nõudega hageja vastu kasutada. Kostja I ei ole tõendanud, et temal on nõue hageja vastu summas 640 eurot. Samuti ei ole kostja I selgitanud, kas tema soovib tasaarvestada oma nõude hageja vastu viimase nõudega enda vastu.
  7. Järgnevalt käsitleb kohus hageja I nõuet kostja II vastu. Hageja leiab, et hageja pangakontolt olid tehtud väljamaksed kostjale II, mille saamiseks puudus kostjal II õigus ja seega rikastus kostja II hageja arvel.
  8. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1028 lg 1, mis sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtupraktikas märgitakse, et VÕS 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab 13 VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Selleks, et hagi saaks VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada, peab tegema kindlaks, missuguse oma arvatava kohustuse täitmiseks tegi hageja kostjale rahaülekanded. Kostja saab omakorda tõendada, et vaatamata hageja tehtud soorituse alusetusele on tal õigus keelduda saadut tagastamast (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-14, p 10). Kui hageja on alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks olevad asjaolud tõendanud, saab kostja VÕS § 1033 lg 1 järgi esitada rikastumise äralangemise vastuväite (Riigikohtu lahend nr 32-1-131-15, p 14).
  9. Hageja leiab, et kostja II on alusetult rikastunud tema arvel kostjale II makstud juhatuse liikme tasu ulatuses, sest kostjal II puudus õigus saada juhatuse liikme tasu. Hageja on tõendanud, et tema maksis kostjale II juhatuse liikme tasu jaanuaris – augustis 215 kokku 1 740 eurot neto või 2 175 eurot bruto (I kd, lk 92 – 93, lk 144, lk 145 – 147). 20.
  10. MTÜS § 281 lg 1 sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Hageja põhikirja p 7.3.3 näeb ette, et juhatuse liikmeid ei tasustata (I kd, lk 29 – 31). Kohus leiab, et kostja II õigust saada juhatuse liikme tasu jaanuaris – augustis 2015 ei tõenda
  11. a remondi- ja majandamiskulude eelarve (I kd, lk 158 pöördel – 159, II kd, lk 7). Kohus on eelnevalt leidnud, et
  12. a remondi- ja majandamiskulude eelarve on võrdsustatav majandustegevuse aastakavaga kuni 31.12.

§ 15lg 1 tähenduses.

Üldkoosolek võib otsustada juhatuse liikmetele tasu maksmise ja tasu suuruse majandustegevuse aastakavas. Kostja II ei ole tõendanud, et kooskõlas hageja põhikirja p-ga 7.2.4 oleks üldkoosolek kinnitanud

  1. a remondi- ja majandamiskulude eelarve. Kostja II ei ole tõendanud, et üldkoosolek oleks kooskõlas MTÜS § 281 lg 1 teise lausega eraldi otsusega määranud juhatuse liikmetele tasu
  2. a remondi- ja majandamiskulude eelarves märgitud summas. 20.
  3. Kostja II esitas korteriühistu liikmete 12.06.2014 üldkoosoleku protokolli, mille p 5 kohaselt otsustas üldkoosolek maksta igale juhatuse liikmele 100 eurot aastas, arvestades täiskoormust ning tõsta esimehele töötasu 100 euro võrra (I kd, lk 157 – 158, II kd, lk 9 – 10, lk 28 – 29). Kohus leiab, et 12.06.2014 üldkoosoleku protokoll on usaldusväärne tõend. Kuigi hageja põhikirja p 7.3.3 näeb ette, et juhatuse liikmeid ei tasustata, võib üldkoosolek MTÜS § 281 lg 1 teise lause alusel otsustada põhikirjas sätestatust erinevalt ja määrata juhatuse liikmetele tasu. Üldkoosolek otsustas 12.06.2014 määrata juhatuse liikmetele tasu 100 eurot aastas. Kohus leiab, et korteriühistu 12.06.2014 üldkoosoleku otsus andis kostjale II õiguse saada
  4. a juhatuse liikme tasu 100 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et 12.06.2014 üldkoosoleku otsus maksta juhatuse liikmele tasu oleks tühistatud hilisema üldkoosoleku otsusega. 20.
  5. 12.06.2014 üldkoosoleku otsusega otsustati tõsta juhatuse esimehe töötasu 100 euro võrra. Kostja II ei ole tõendanud juhatuse esimehe tasu suurust enne 12.06.2014 üldkoosolekut, kuid see ei välista juhatuse esimehe õigust saada tasu vähemalt summas, mille võrra otsustas 12.06.2014 üldkoosolek juhatuse esimehe tasu tõsta, st 100 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et 12.06.2014 üldkoosoleku otsus tõsta juhatuse esimehe tasu 100 euro võrra oleks tühistatud hilisema üldkoosoleku otsusega. 20.
  6. Kostja II esitas juhatuse 18.10.2014 protokolli, mille p-st 1 nähtub, et juhatuse esimeheks valitud kostja I äraolekul täidab juhatuse esimehe kohustusi kostja II (II kd, lk 11 – 13). Kohus leiab, et hageja juhatuse 18.10.2014 istungi protokoll on usaldusväärne tõend. Kostja II väidab, et tema ja kostja I täitsid
  7. a vaheldumisi juhatuse esimehe ülesandeid, st
  8. a esimesel poolel täitis esimehe kohustusi kostja II, teisel poolel kostja I. Asjaolu, et kostja II täitis juhatuse esimehe 14 ülesandeid
  9. a esimesel poolel tõendab see, et kostja II sai juhatuse esimehe tasu jaanuaris – augustis
  10. Hinnates kogumis hageja juhatuse 18.10.2014 istungi protokolli, mis tõendab, et kostja II täitis juhatuse esimehe ülesandeid kostja I äraolekult ja seda, et kostjale II maksti juhatuse esimehe tasu jaanuaris – augustis 2015, on tõendatud, et kostja II täitis juhatuse esimehe ülesandeid jaanuaris – augustis
  11. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et juhatuse esimehe tasu makstakse igakuiselt. Kohus on seisukohal, et kostjal II oli õigus saada juhatuse esimehe tasu jaanuarist augustini
  12. a 100 eurot kuus, kokku 800 eurot. 20.
  13. Kuivõrd 12.06.2014 üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud teisiti tuleb eeldada, et juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasud on märgitud brutosummas. 12.06.2014 üldkoosoleku otsuse alusel oli kostjal II õigus saada
  14. a juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu kokku 900 eurot bruto (100 eurot + 800 eurot) või 885,60 eurot neto (neto tasu arvutamiseks kasutab kohus
  15. a palgakalkulaatorit, kättesaadav www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator). Kohus leiab, et alusetu rikastumise korras saab hageja nõuda kostjalt II viimasele tegelikult laekunud summade tagastamist. Kostjale II on makstud juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu netosummas. Seetõttu saab hageja nõuda kostjalt II mitte brutosummas arvestatava juhatuse liikme ja esimehe tasu, vaid kostjale II netosummas makstud tasu tagastamist. 20.
  16. Kostja II ei ole tõendanud, et tal oli õigus saada juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu 885,60 eurot ületavas osas, st summas 854,40 eurot (1740 eurot (neto) – 885,60 eurot (neto)). Kostja II ei ole väitnud ega tõendanud, et tema rikastumine on ära langenud. Seetõttu rikastus kostja II hageja arvel summas 854,40 eurot.
  17. Hageja leiab, et kostja II on rikastunud tema arvel kostjale II võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenuse eest makstud tasu ulatuses. Hageja on tõendanud, et tema maksis
  18. a kostjale II võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenuse eest järgmiseid summasid: jaanuaris 250 eurot, veebruaris 100 eurot, aprillis 350 eurot, mais 335 eurot, juunis 550 eurot, juulis 450 eurot, augustis 200 eurot, kokku 2 235 eurot (neto) (I kd, lk 92 – 93, lk 144, lk 145 – 147). Hageja 20.09.2017 menetlusdokumendis on ekslikult märgitud tasutud summaks 2 525 eurot (neto). Eksimus võib olla tingitud sellest, et hageja arvestab väljamakstud summade tabelis (I kd, lk 144), et kostjale II maksti märtsis 2015 võlaõigusliku lepingu alusel 290 eurot. Hageja esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostjale II ei makstud märtsis 2015 tasu võlaõigusliku lepingu alusel. Kostjale II maksti märtsis 2015 juhatuse esimehe tasu ja antud tasu arvestab hageja oma nõudes kostja II vastu tagastada alusetult saadud juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu. Hageja leiab, et tasu võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenuse eest oli kostjale II makstud alusetult, sest kostja II ei ole tõendanud tööde teostamist või teenuste osutamist. 21.
  19. Kostja II väidab, et hageja liikmed teavad, et kostja II tegi kojamehe tööd ja teostas majas erinevat laadi remonttöid, mille eest talle maksti tasu. Kohtu hinnangul ei tõenda juhatuse 18.10.2014 istungi protokoll seda, et kostjal II oli õigus saada tasu võlaõigusliku lepingu alusel. Juhatuse 18.10.2014 istungi protokollist nähtub, et maja haldamistööde läbiviimine on tehtud kostja I ja kostja II ülesandeks (II kd, lk 11). Juhatuse 18.10.2014 istungi protokollist ei selgu millal ja milliseid maja haldamistöid pidi kostja II teostama
  20. a, kas kostja II teostas töid ja kui suures summas on tal õigus nõuda tasu töö eest. Juhatuse 18.10.2014 istungi protokoll ei tõenda, et kostja II ja hageja oleksid sõlminud võlaõiguslikud lepingud tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks. 21.
  21. Kostja II leiab, et tema õigust saada hagejalt tasu võlaõigusliku lepingu alusel
  22. a teostatud tööde eest tõendab juhatuse 21.01.2015 istungi protokoll (II kd, lk 14). Kohus on leidnud, et juhatuse 21.01.2015 istungi protokoll ei ole usaldusväärne tõend ja seetõttu ei arvesta kohus juhatuse 21.01.2015 istungi protokolli. 15 21.
  23. Isegi juhul, kui lugeda hageja juhatuse 21.01.2015 istungi protokolli lubatud tõendiks ei tõenda see kostja II õigust saada tasu võlaõigusliku lepingu alusel
  24. a. Juhatuse 21.01.2015 istungi protokollist ei selgu, kas kostja II on teostanud maja haldamis- ja remonttöid ning millal. Kostja II ei ole tõendanud, et tema sõlmis hagejaga võlaõiguslikud lepingud tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks
  25. a. Kostja II ei ole tõendanud võlaõiguslike lepingute tingimused, st töö või teenuse sisu, tasu suurus jne. Kostja II ei ole tõendanud, et tema tegi hagejaga sõlmitud lepingu(te) alusel töid või osutas hagejale teenuseid. Kostja II ei ole tõendanud, et temale võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu eest sai hageja mingi vastusoorituse. Seda ei tõenda ka juhatuse 21.01.2015 istungi protokoll. 21.
  26. Lisaks kohus leiab, et tasu elamu majandamisel tehtud töö või osutatud teenuse eest on majandamiskulu kuni 31.12.

§ 151

lg 1 tähenduses, mille kandmise otsustamine kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuni 31.12.

§ 15lg 1 p 1 alusel.

Hageja juhatusel ei olnud õigust otsustada kostjale II tasu maksmise üle võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenuse eest. Kostja II ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud, näiteks majandustegevuse aastakavas maksta kostjale II tasu hagejale

  1. a võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenuse eest. 21.
  2. Kohtu hinnangul ei ole tasu maksmine võlaõigusliku lepingu alusel vajalik kulu kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes, mille kandmist võis hageja juhatus otsustada ilma üldkoosoleku otsuseta. Kostja II ei ole tõendanud, et tema tegi hagejale võlaõigusliku lepingu alusel tööd või osutas teenust, mis oli vajalik kaasomandi eseme säilimiseks, mistõttu võiks tasu töö või teenuse eest olla käsitletav vajaliku kuluna TsÜS § 63 lg 1 tähenduses, mille kandmise võib otsustada juhatus ilma üldkoosoleku otsuseta. 21.
  3. Kostja II ei ole tõendanud, et tal oli õigus saada
  4. a hagejalt tasu võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenuse eest 2 235 eurot. Kostja II ei ole väitnud ega tõendanud, et tema rikastumine on ära langenud. Kostja II rikastus hageja arvel summas 2 235 eurot. Hageja saab nõuda kostjalt II viimasele tegelikult tasutud raha, st netosummas tagastamist.
  5. Hageja leiab, et kostja II on rikastunud tema arvel kostjale II väljamakstud isikliku sõiduauto hüvitise summas. Hageja on tõendanud, et tema maksis
  6. a kostjale II isikliku sõiduauto hüvitist järgmiselt: 19.01.2015 summas 34,80 eurot, 20.02.2015 summas 114,90 eurot, 10.03.2015 summas 95,40 eurot, 16.07.2015 summas 182,40 eurot, 25.08.2015 summas 67,50 eurot, kokku 495 eurot. Hageja leiab, et hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest oli kostjale II makstud alusetult, sest kostja II ei ole tõendanud isikliku sõiduauto kasutamist oma ametiülesannete täitmiseks. 22.
  7. Hüvitise maksmist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel reguleerib VV määrus nr
  8. Kostja II esitas
  9. a vormistatud sõidulehed sõiduauto kasutamise kohta (II kd, lk 23 – 27). Kohus möönab, et kostja II poolt esitatud sõidulehed ei vasta kõikidele VV määruse nr 164 §-s 4 sätestatud sõidulehe vormistamise nõuetele. Kuid see ei välistaks kostja II õigust saada hüvitist sõiduauto kasutamise eest. Kostja II selgitas, et tema kasutas oma autot Nissan reg.nr 713 MEX, sõidulehtedel on märgitud sõiduautot kasutava isiku nimi, sõitude kuupäevad ja nende eesmärgid ning läbitud vahemaa. Hinnates kostja II selgitust ja sõidulehti kogumis, leiab kohus, et kostja II on piisavalt dokumenteerinud sõiduauto kasutamist hageja juhatuse liikme ametiülesannete täitmisel ja sõiduauto kasutamine on piisavalt seostav kostja II hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisega. 22.
  10. Kohus leiab, et hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest on käsitletav majandamiskuluna kuni 31.12.

§ 151

lg 1 tähenduses, sest märgitud kulu tekkimine on seotud korteriühistu eesmärgiga, st korteriomanike kaasomandis oleva ehitise ja maatüki majandamisega. 16 Majandamiskulude kinnitamine kuulub üldkoosoleku pädevusse kuni 31.12.

§ 15lg 1 p 1 alusel.

Hageja juhatus ei saanud otsustada hüvitise väljamaksmist isikliku sõiduauto kasutamise eest. Kostja II ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud, näiteks majandustegevuse aastakavas maksta kostjale II hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest

  1. a. Kohtu hinnangul ei ole hüvitise maksmine isikliku sõiduauto kasutamise eest vajalik kulu kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes, mille kandmist võis hageja juhatus otsustada ilma üldkoosoleku otsuseta. 22.
  2. Kostja II ei ole tõendanud, et tal oli õigus saada
  3. a hagejalt hüvitist 495 eurot isikliku sõiduauto kasutamise eest. Kostja II ei ole väitnud ega tõendanud, et tema rikastumine on ära langenud. Seetõttu rikastus kostja II hageja arvel summas 495 eurot.
  4. Hageja leiab, et kostja II on rikastunud tema arvel kostjale II tehtud avansiliste väljamaksete summas 800 eurot (23.07.2015 väljamakse 500 eurot ja 31.07.2015 väljamakse 300 eurot). Lisaks on kostja II rikastunud hageja arvel 10.02.2015 makse 118,37 eurot ulatuses selgitusega „060215/030215 bauhof“. Hageja tõendas, et tema kandis üle kostjale II eeltoodud summad (I kd, lk 80 – 86, lk 89 – 90). 23.
  5. Kostja II vastuväidetest nähtub, et temal oli õigus saada avansilisi väljamakseid ja 10.02.2015 makset, sest sellega hüvitati kostja II kulud ehitusmaterjalide ostmiseks, mida pidi kasutatama hoones majandamis- ja remonttööde tegemiseks. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja II 21.11.2015 kontrollakti. Kohus on eelnevalt leidnud, et 21.11.2015 kontrollakt ei ole usaldusväärne tõend. Seetõttu ei arvestada kohus 21.11.2015 kontrollakti. 23.
  6. Isegi juhul, kui lugeda kostja II poolt esitatud 21.11.2015 kontrollakti lubatud tõendiks ei tõenda see kostja II õigust saada avansilisi väljamakseid ja 10.02.2015 makset. Hageja poolt esitatud korteriühistu keldrite 24.03.2016 ülevaatuse aktiga on tõendatud, et 24.03.2016 seisuga puuduvad keldriruumides 21.11.2015 kontrollaktis märgitud ehitusmaterjalid (II kd, lk 133 – 134). Kostja II ei ole lükanud ümber hageja väidet, et 24.03.2016 seisuga puudusid korteriühistu keldriruumides ehitusmaterjalid. Kostja II ei ole tõendanud, et ehitusmaterjalid, mida tema ostis ja mille maksumuse hüvitamiseks tegi hageja kostjale II avansilisi väljamakseid ja 10.02.2015 makse on säilinud või et neid kasutati hoones remonttööde tegemiseks. Kostja II ei ole tõendanud, et hageja on saanud vastusoorituse avansiliste väljamaksete ja 10.02.2015 makse summas. Seda ei tõenda ka korteriühistu 12.06.2014 üldkoosoleku otsus, kus kinnitati 2014 – 2015 majandustegevuse aastakava ühe punktina otsustus teha majas remonti ((I kd, lk 157 – 158, II kd, lk 9 – 10, lk 28 – 29). Üldkoosolekul vastuvõetud otsus läbi viia remont ei tõenda, et kostja II poolt ostetud ehitusmaterjalid olid ostetud ja kasutatud hageja huvides, mille maksumuse hüvitamiseks oleks kostjal II õigus saada hagejalt hüvitist. 23.
  7. Lisaks kohus leiab, et maksed ehitusmaterjalide eest, mida kasutatakse hoones remonttööde tegemiseks on käsitletavad majandamiskuluna kuni 31.12.

§ 151lg 1 tähenduses.

Majandamiskulude kandmise otsustab korteriühistu üldkoosolek kuni 31.12.

§ 15lg 1 p 1 alusel.

Kostja II ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud, näiteks majandustegevuse aastakavas hüvitada kostjale II kulud ehitusmaterjalide eest, millised kostja II ostis hageja jaoks. 23.

  1. Kostja II ei ole tõendanud, et tal oli õigus saada
  2. a hagejalt avansilisi väljamakseid 800 eurot ja 10.02.2015 makset 118,37 eurot. Kostja II ei ole väitnud ega tõendanud, et tema rikastumine on ära langenud. Seetõttu rikastus kostja II hageja arvel summas 918,37 eurot. 17
  3. Eeltoodust tulenevalt on kostja II rikastunud hageja arvel summas 4 502,77 eurot (854,40 eurot + 2 235 eurot + 495 eurot + 918,37 eurot), milline summa tuleb kostjalt II hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel välja mõista.
  4. 20.09.2017 menetlusdokumendis väidab hageja, et kostjal II oli 31.12.2014 seisuga võlgnevus hageja ees summas 11,
  5. Hageja palub välja mõista kostjalt 11,23 eurot. Võlgnevuse tõendamiseks esitas hageja revidendi 20.06.2016 aruande käibeandmiku (I kd, lk 20). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud revidendi aruande käibeandmik ei tõenda, et kostjal II on võlgnevus hageja ees. Käibeandmikust jääb ebaselgeks võlgnevuse tekkimine ja kujunemine. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal II on võlgnevus hageja ees. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt II 11,23 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja nõude kostja I vastu ca 81% ulatuses (hageja esialgne nõue on 7 419,65 eurot, kohus rahuldab nõude summas 6 011,91 eurot). Seetõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hageja menetluskulud kostja I kanda 81 % ulatuses ja kostja I menetluskulud hageja kanda 19 % ulatuses. Kohus rahuldab hageja nõude kostja II vastu ca 66 % ulatuses (hageja esialgne nõue on 6 752,85 eurot, kohus rahuldab nõude summas 4 502,77 eurot). Seetõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hageja menetluskulud kostja II kanda 66 % ulatuses ja kostja II menetluskulud hageja kanda 44 % ulatuses.
  7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra otsusega kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
  8. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.