lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib
§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend (RKTKo 20.06.2017 nr 3-2-1-67-17). Arvestades tuvastatud asjaolusid ja kohtule esitatud tõendeid leiab kohus, et oluliselt ei ole muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend (kinnitatud pooltevaheline kompromiss) tsiviilasjas nr 2-16-7825. Nimelt ka tsiviilasjas nr 2-16-7825 lahendi tegemise ajal oli kõigile asjaosalistele teada, et hagejal on varsti täiskasvanuks saav teine laps kes õpib veel õppeaastal 2017/2018 gümnaasiumis ja kelle ülalpidamise eest pidi hageja hoolitsema. Asjaolu, et teine laps sai vahepeal täiskasvanuks kuid vajab jätkuvalt ülalpidamist kuna tegeleb veel gümnaasiumi lõpetamisega 2018 aastal, ei ole uus ega muutunud asjaolu, mida ei oleks teada olnud tsiviilasja nr 2-16-7825 arutamise ajal. Hageja väidab hagiavalduses, et pooltevaheline kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-7825 oli vastavalt kokku lepitud (elatis summas 180 eurot kuni 31.12.2017 ja alles alates 01.01.2018 seadusjärgses miinimummääras) kuna hageja teine laps oli alaealine kuni 13.12.2017 ja seega ainult selle ajani oli teadaolevalt hagejal kohustus ka seda teist last ülal pidada, kuid et muutunud asjaoluks on see, et hageja nüüdseks täisealine teine laps soovib elatist ka kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, mistõttu palub hageja vähendada alates 01.01.2018 väljamõistetud seadusjärgses miinimummääras elatise eelnevale summale 180 eurot kuni hageja täisealise lapse poolt gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja ei ole hageja vastava väitega nõustunud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-35-17 tehtud lahendis selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud 2
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.