) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 1 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus määras kostjale tähtaja hageja hagist loobumise osas seisukoha esitamiseks. Sama tähtaja jooksul palus kohus kostjal esitada menetluskulude nimekiri ning seisukoht menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja ei seisukohta avaldanud.
§-le 432 järgi ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.
lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. 6.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määras kostjale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal lepingulist esindajat. Kostja on kohtule esitanud ühe menetlusdokumendi (17.05.2018 vastus hagiavaldusele), mille on kostja ise allkirjastanud. Samuti ei ole kostja esitanud volikirja, kust nähtuks kostja lepingulise esindaja isik (
Ka ei esitanud kostja andmeid võimalike menetluskulude kohta. Eelpool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puuduvad menetluskulud ning seetõttu ei saa menetluskulusid nende puudumise tõttu kindlaks määrata. 7.
lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 137,50 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot (maksekorraldus nr 21574, tl 24), seega kokku 175 eurot. Hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 87,50 eurot hageja arveldusarvele EE
lg 1).
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.