Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

2-17-105597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja XXX sõlmisid 30.07.2015.a. tarbijakrediidilepingu nr SL15-01-

1. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1 500 eurot ja kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu krediidi kulukuse määr on 30,60% aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr 3.
2. Lepingud vastasid sõlmimise hetkel kostja laenutaotlustes väljendatud tahteavaldustele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingute allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenude vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostjal oli kohustus tasuda lepingu alusel alates 25.08.2015.a hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt alates septembrikuust aastal 2015.a rikkus. Alates septembrikuust aastal 2015.a on kostja rikkunud pooltevaheliste lepingute tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Kostja on tasunud enne lepingu ülesütlemist vaid kaks makset kogusummas 219,92 eurot, millest hageja on arvestanud 19,92 eurot intressi katteks ning 200 eurot tagastamata krediidisumma katteks. Hageja hoiatas 30.03.2016.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud 2 2-17-105597 kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 11.05.2016.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1574,30 euro tasumist, millest 1 300 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 222,08 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 32,22 eurot viivis. Arvestades, et kostja on pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud 400 eurot, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 900 eurot. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 222,08 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 11.05.2016.a. on arvestatud intressi alates maksegraafiku eelmisest maksest 25.04.2016.a. kuni lepingu ülesütlemise päevani 11.05.2016.a., kokku 16 päeva eest. Intressimakse suurus 25.05.2016.a. oli maksegraafiku järgi 21,45 eurot. Ühe päeva intressimakse suuruseks kujuneb seega 0,715 eurot (21,45/30). Seega kujuneb intressimakse suuruseks 11.05.2016 11,44 eurot. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras 23,90% aastas. Lepingu ülesütlemise avalduses 11.05.2016.a. oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 32,22 eurot. 01.09.2017.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 327,70 eurot ning alates 02.09.2017.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 23,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on edastanud kostjale meeldetuletuskirju võla tasumiseks ning hageja nõuab eeltoodust tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 ja pooltevahelise lepingu p 6.
3. ja 5.
4. alusel summas 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 469,78 eurot, millest 900 eurot on tagastamata krediidisumma, 222,08 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 327,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu; lisaks viivise alates 02.09.2017.a 23,90% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas 3 2-17-105597 põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 325 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4