1-18-6124/8

1-18-6124 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-6124 Kohtukoosseis Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Julia Katškovskaja Kriminaalasi Jüri Miloserdovi süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti
3. a otsus, lühimenetlus (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Jüri Miloserdov (ik: 37605130370); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron Kaitsja Vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON
4. Jätta Jüri Miloserdovi kaitsja Toomas Laanemaa apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Tehver ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri Miloserdovile kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
6. Välja mõista Jüri Miloserdovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 60 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Jüri Miloserdovile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD 1-18-6124 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Jüri Miloserdovile esitati süüdistus selles, et varem KarS § 424 järgi karistatud isikuna juhtis ta
8. juulil 2018 uuesti tahtlikult mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis (alkoholijoove 0,90 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l). Sellega rikkus ta LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid ja pani toime kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi.
9. Maakohus tunnistas J. Miloserdovi KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja karistas teda ühe aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra kaheksa kuu vangistuseni. Mõistetud karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel J. Miloserdovi eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Mõistetud karistus asendati KarS § 69 sätete alusel 237 tunni üldkasuliku tööga, kehtestades J. Miloserdovile KarS § 75 sätete alusel ka käitumiskontrolli.
10. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis maakohus J. Miloserdovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kümneks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis J. Miloserdovilt ositi 12 kuu jooksul menetluskuludena välja 495 eurot (sh sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot). 3.
11. J. Miloserdovile karistust mõistes märkis maakohus, et tema toime pandud kuritegu ei olnud juhuslik. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus tema kahetsust. Maakohtu hinnangul on J. Miloserdov liikluses ohtlik isik, kes pole varasemast karistusest enda jaoks järeldusi teinud. Kohtu hinnangul saab J. Miloserdovi puhul karistuse eesmärki saavutada talle alla sanktsiooni keskmist määra jäävat, s.o ühe aasta pikkust vangistust mõistes. Mõistetud karistust tuleb lühimenetluse kohaldamise tõttu ühe kolmandiku võrra vähendada ja karistusaja hulka arvata eelvangistuse viibitud aeg kolm päeva. Samuti asus kohus seisukohale, et vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga. 3.
12. Maakohus märkis, et KarS § 424 lg 2 sanktsioonis nähakse obligatoorselt ette lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristuse suurust põhjendades osutas maakohus esmalt Riigikohtu praktikale, millest nähtuvalt karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Maakohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. J. Miloserdov oli enne arutatava kriminaalasja esemeks olevat 1-18-6124 kuriteosündmust toime pannud samalaadse rikkumise. Eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes vahetult enne uue samalaadse teo toime panemist. Seetõttu Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba võimalike tagajärgede üle. Süüdistatav pidi vähemalt möönma, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Kohus pidas võimalikuks kohaldada lisakaristust alla sanktsiooni keskmist määra, aga mitte alammääras.
13. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Miloserdovile mõistetud lisakaristuse osas ja talle kergema lisakaristuse mõistmist. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud lisakaristus ning selle tagajärjed ei ole proportsionaalsed tema süü suurusega. Kaitsja hinnangul näitab J. Miloserdovile oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra mõistetud põhikaristus, et kohus on hinnanud tema süü pigem väikseks. Ka lisakaristus tuleb sarnaselt põhikaristusele mõista lähtuvalt KarS §-s 56 ette nähtud karistuse eesmärkidest, eeskätt lähtuvalt isiku süüst. Lisakaristust mõistes tuleb mh arvestada kui rängalt mõjutab juhtimisõiguse äravõtmine süüdistatavat. Üldprevendtiivseid kaalutlusi tohib küll arvestada, ent need ei või õigustada juhtimisõiguse äravõtmist pikemaks ajaks kui õigustavad isiku süü suurus ja eripreventiivsed kaalutlused. J. Miloserdovile mõistetud lisakaristus ületab süü suurusest tulenevat piiri. Kohus ei ole lisakaristust mõistes arvetanud, et isik töötab autojuhina ja nõnda pikk lisakaristus tähendab tema jaoks töötuks jäämist, mis otseselt mõjutab niitema kui tema pere toimetulekut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
14. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
15. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 1-18-6124
16. Kriminaalkolleegium leiab, et J. Miloserdovi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus, sest taotlus lisakaristuse tähtaja lühendamiseks on perspektiivitu. Maakohus on lisakaristuse mõistmise vajadust ja selle pikkust veenvalt põhjendanud. Lisakaristus on mõistetud oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra jäävas suuruses, see vastab seadusele ja väljakujunenud kohtupraktikale, mille muutmiseks või millest konkreetsel juhul irdumiseks ei näe ringkonnakohus põhjust.
17. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
18. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 60 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud maakohtu otsusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja apellatsiooni koostamisele kaks pooltundi. Need menetlustoimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg on maakohtu vaidlustatud otsuse mahtu, samuti apellatsiooni sisu arvestades põhjendatud. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/