← Eesti

1-18-3714/11

Obsah (12)§ 424§ 76§ 65§ 68§ 50§ 55§ 184§ 16§ 57§ 58§ 64§ 4

1-18-3714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-3714 (kohtueelses menetluses 18230

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör abiprokurör Heleri Randma Süüdistatav MAIKEL PEEK (endine nimi Männapsoo), isikukood: 38503150427, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: põhiharidus, töökoht: xxxx OÜ, elukoht: xxxx, viibib xxxx, kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ja kehtivaid väärteokaristusi 1, kahtlustatavana kinni peetud alates 11.03.

  1. a, alates 13.03.
  2. a kohaldatud tõkendit vahistamine kuni 11.05.
  3. a; Kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:
  4. Tunnistada MAIKEL PEEK (i.k. 38503150427) süüdi

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Maikel Peek’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes talle vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 kohaselt mõista Maikel Peek’ile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta ja 8 kuud vangistust) Harju Maakohtu 31.03.

  1. a kohtuotsusega nr 1-14-527 mõistetud ja Viru Maakohtu 30.06.
  2. a kohtumäärusega nr 1-14-527 tingimisi enne tähtaega vangistusest enne tähtaega vabastatud ja ärakandmata karistusosa (1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata Maikel Peek’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse algust lugeda alates 11.03.2018. a, mil Maikel Peek peeti kahtlustatavana kinni. 1-18-3714 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Maikel Peek’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristus põhikaristuse ehk vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

  1. Maikel Peek’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Maikel Peek’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 227 eurot,  määratud kaitsja tasu kokku summas 420 eurot ja  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 1397 eurot.
  3. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Maikel Peek’il tasuda menetluskulud kokku summas 1397 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesel ühteistkümnel kuul igakuiselt 116 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 121 eurot.
  4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18ELÕX0054) läbiviimise kulu summas 95 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Maikel Peek’i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu poolt 12.06.
  5. a

§ 424järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 05.03.2018.

a kella 11.56 ajal xxxx parklas mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist, alprasolaamist, diasepaamist, nordasepaamist) ning 11.03.2018 kella 21.15 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (etanoolisisaldus 2,98 mg/g veres). Sellega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja 4 p 1, 2 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ ning liiklusseaduse § 2

(14)1-18-3714 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Maikel Peek pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kuriteokoosseis Maikel Peegile heidetakse temale esitatud süüdistuse kohaselt ette

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist ehk seda, et ta juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis – nii 05.03.

  1. a kui ka 11.03.
  2. a, olles lisaks varem ka karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Korrakaitseseaduse (edaspidi: KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 kohaselt on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse isik alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega tuleb kohtul mõlema Maikel Peegile etteheidetava kuriteoepisoodi puhul järgnevalt tuvastada, kas Maikel Peek juhtis mootorsõidukit ning kas ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal ka joobeseisundis.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tuvastamiseks tuleb kindlaks teha ka see, et Maikel Peek oleks juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, s.t vähemalt kahel korral. 1.

  1. 05.03.
  2. a episood (narkojoove) Objektiivne koosseis Asjaolu, et Maikel Peek juhtis 05.03.
  3. a mootorsõidukit, kinnitavad tunnistaja Sten Kangilaski (tl 72-73) ning Maikel Peegi enda ütlused (tl 76-78). Tunnistaja Sten Kangilaski ütluste (tl 72 pöördel) kohaselt said nad koos patrullpolitseinik I. Innoga 05.03.
  4. a kella 11:43 paiku väljakutse selle kohta, et xxxx suunas kahtlase sõidustiiliga mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr XXXXXX, mille juht võib olla joobes. Tunnistaja märkas antud sõidukit xxxx ning politseisõidukiga järgnesid nad sõidukile. Tunnistaja nägi ka ise, et sõiduki juhistiil oli ebakindel – sõiduk ei püsinud oma sõidureal, kaldus vasakule ja paremale, korraks sõitis tee ääres olevasse lumehange ja sellest välja. Sõidukile anti peatumismärguanne ja sõiduk peatus kella 11:50 paiku xxxx parklas. Sõiduki kontrollimisel selgus, et antud sõidukit juhtis Maikel Peek. Juht oli sõidukis üksinda ning käitus imelikult. Indikaatorvahend näitas 0,00 mg/l. Seejärel toimetati juht Wismari Haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks. Kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 77-78) on Maikel Peek tunnistanud ka ise mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr XXXXXX juhtimist 05.03.
  5. a-l. Maikel Peek selgitas täpsemalt, et ta alustas sõitu oma elukohast xxxx tänavalt ja pidi sõitma tuttava juurde. xxxx nägi, et politseipatrull sõidab järgi ning talle antakse peatumismärguannet. Kuna peatumiseks oli halb koht, siis sõitis Maikel Peek edasi ja peatas enda juhitud sõiduki poe parklas. Maikel Peegi hinnangul juhtis ta sõidukit 05.03.
  6. a umbes 15 minutit. 3

(14)1-18-3714 Seega on tunnistaja ja Maikel Peegi enda ütlustega tõendamist leidnud mootorsõiduki juhtimise fakt. Seda, et Maikel Peek oli mootorsõidukit juhtides ka joobeseisundis, kinnitavad joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 68), Wismari Haigla protokoll nr 95/12 (tl 69) ning hinnang isikul joobeseisundi esinemise või puudumise kohta (tl 70). Eelnevalt väljatoodud tunnistaja Sven Kangilaski ütlustest nähtus, et politsei viis Maikel Peegi koheselt peale tema kinnipidamist joobeseisundi tuvastamiseks Wismari Haiglasse (tl 72 pöördel). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 328T kohaselt on Wismari Haiglas 05.03.
  1. a kell 12:33 ehk umbes kolmveerand tundi peale Maikel Peegi sõiduki juhtimiselt kinnipidamist võetud Maikel Peegilt uriiniproov (tl 68). Uuringu käigus on leitud, et Maikel Peegi uriiniproovis sisaldusid kokaiin, alprasolaam, diasepaam ja nordasepaam (tl 68). Kõik nimetatud ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Täpsemalt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.
  2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 märgitud nimekirja kohaselt kokaiin II nimekirja kuuluv aine ning alprasolaam, diasepaam ja nordasepaam kõik IV nimekirja kuuluvad ained. Seega leiti Maikel Peegi uriiniproovist ehk ka tema organismist erinevaid narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vahetult enne uriiniproovi võtmist on Wismari Haiglas 05.03.
  3. a kell 12:30 arst T. Palk vaadanud Maikel Peegi läbi (tl 69). Läbivaatusel tuvastatu on arst märkinud narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 95/12 (tl 69). 02.04.
  4. a on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson eelkirjeldatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 328T fikseeritud Maikel Peegi uriinist leitud ainetest ning 05.03.
  5. a kell 12:30 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 95/12 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust lähtuvalt asunud seisukohale, et Maikel Peegil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tl 70). Kohus leiab, et kui ekspert tuvastas, et Maikel Peegil esines 05.03.
  6. a kella 12:30 ajal narkojoove, siis pidi Maikel Peegil narkojoove esinema ka kolmveerand tundi ja rohkemgi varasemalt ehk ka ajal, kui ta juhtis mootorsõidukit. Seega oli Maikel Peek mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Maikel Peegi ütluste kohaselt tarvitas ta päev varem arsti poolt välja kirjutatud unerohtu, mis võis sisalda alprasolaami (tl 77, 134 pöördel). Kriminaalasja materjalides ei sisaldu tõendit, mis kinnitaks seda, et Maikel Peegile on eelmärgitud mõnd ainet sisaldavat ravimit välja kirjutatud, mille tõttu oleks olnud õigustatud selle aine tarbimine. Kuivõrd kohus lahendab asja lühimenetluses, siis KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus tugineda ainult kriminaaltoimikus sisalduvatele materjalidele. Sealjuures isegi kui alprasolaami tarvitamine oli arsti ettekirjutuse alusel lubatud, siis teiste narkootiliste või psühhotroopsete ainete (eelkõige kokaiini, kuid ka diasepaami ja nordasepaami), mis Maikel Peegi uriinist samuti leiti, tarvitamine ei oleks sellegipoolest olnud lubatud. Siinkohal selgitab kohus veel lisaks, et isegi kui mõne Maikel Peegi uriinist leitud aine puhul oleks olnud selle tarbimine arsti poolt lubatud, siis see ei tähenda, et isik võib selle ravimi mõju all olles ehk olles joobeseisundis, mootorsõidukit juhtida. Olenemata sellest, kas Maikel Peek viis end lubatud või keelatud viisil joobeseisundisse, on (narko-)joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine keelatud ning karistatav. Võrdluseks toob kohus näite, et alkoholi tarbimine on täisealistele isikutele täiesti legaalne ning Eesti ühiskonnas mõõdukas piires ka aktsepteeritav tegevus. Samas on kõigile teada, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on keelatud ning teatud piirmäärast alates ka enam mitte väärteokorras, vaid koguni kriminaalkorras karistatav. Seega asjaolu, kas Maikel Peek tarvitas tema uriinist leitud aineid arsti ettekirjutuse alusel või 4
(14)1-18-3714 ebaseaduslikult, ei mõjuta mitte mingil määral asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit, olles (narko)joobeseisundis. Seega leiab kohus eeltoodud tõenditele tuginedes, et Maikel Peek juhtis 05.03.2018. a kella 11:50 ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, olles narkojoobe seisundis. Kohus on seisukohal, et ainuüksi eelmärgitud tõendid (tl 68-70) on olnud piisavad Maikel Peegil narkojoobe seisundi tuvastamiseks. Kuigi joobeseisundi olemasolu tõendab otsese tõendina ka arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0054 (tl 87-88, 90) ning kaudse tõendina ka ekspertiisiakt nr 60I (tl 91), siis on kohtu hinnangul nende ekspertiiside läbiviimine käesolevas menetluses olnud tarbetu. Subjektiivne koosseis Mootorsõiduki joobes juhtimine

§ 424

mõttes eeldab subjektiivse koosseisu osas tahtluse, s.t vähemalt kaudse tahtluse, tuvastamist. Maikel Peek on 05.03.

  1. a (esmaspäev) episoodi osas andnud kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ta ei tea, kas ta oli mootorsõiduki juhtimise hetkel joobeseisundis (tl 77). Maikel Peegi sõnul oli ta eelneval päeval tarvitanud arsti poolt väljakirjutatud unerohtu, mis võis olla nimetusega alprasolaam. Maikel Peek ei mäletanud, et ta oleks kokaiini tarvitanud (tl 77). Eelneval nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval oli Maikel Peek enda sõnul olnud peol, kus võidi talle joogi sisse midagi lisada (tl 77). Maikel Peek lisas ülekuulamisel, et enne seda, kui ta sõidukit juhtima asus, tundis ta end täiesti tavaliselt, ei tundnud, et oleks joobeseisundis (tl 78). 05.03.
  2. a-l juhtis sõidukit umbes 15 minutit ning soovis sõita oma elukohast Xxxx tänavalt sõbra juurde (tl 77-78). Ka kohtuistungil jäi Maikel Peek enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, et ta oli tarvitanud unerohtu ning kokaiin võis sattuda joogiklaasi, mida iganes ning teadlikult ei ole ta tarvitanud (tl 134 pöördel). Kohus leiab, et Maikel Peegi ütlused selles, et ta teadlikult ei ole tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning ta ei tundnud, et ta on joobeseisundis, ei ole usaldusväärsed ning on vastuolus teiste tõenditega. Olukorras, kus ligi tund peale sõiduki juhtimiselt kinnipidamist arst-ekspert tuvastab, et isikul esineb joobeseisund, ei ole võimalik, et isik ise ei tajunud, et tal esineb joobeseisund. Tunnistaja Sten Kangilasi ütlustest nähtub, et isiku sõidustiil oli ebakindel – sõiduk ei püsinud oma sõidureal, kaldus vasakule-paremale ning sõitis korraks ka teelt välja lumehange (tl 72 pöördel). Juhi käitumine ka peale sõiduki peatamist oli tunnistaja hinnangul imelik (tl 72 pöördel). Eluliselt ei ole ka võimalik ega usutav, et kui Maikel Peek tarvitas joovet põhjustavaid aineid (isiku väidete kohaselt mitte teadlikult) nädalavahetusel, siis nendest põhjustatud joobeseisund kestaks niivõrd pikalt, et oleks väliselt tuvastatav veel ka esmaspäeval peale keskpäeva. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääknähud võivad esineda pikaaegselt, kuid joobeseisund ei esine pikka aega, s.t päevi. Maikel Peegi ütlused on kohtu hinnangul antud ilmselgelt ennastõigustavalt ja kantud soovist vastutusest vabaneda. Siinjuures arvestab kohus ka asjaoluga, et Maikel Peeki on varem karistatud koguni nelja narkojoobes mootorsõiduki juhtimise episoodi eest (tl 92-92 pöördel, 93 pöördel). Samuti on Maikel Peeki karistatud ka

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ehk suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis (tl 92). Seega on Maikel Peek varasemalt tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, neid käidelnud ning ka nendest põhjustatud joobeseisundis mootorsõidukit korduvalt juhtinud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Maikel Peek oli teadlik, et ta on joobeseisundis, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit 05.03.2018. a juhtima, millega ta tunnistaja sõnul ilmselgelt toime ei tulnud. Arvestades ka seda, et Maikel Peek tahtis sõidukiga sõita enda elukohast sõbra juurde, siis oli tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli asumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud ehk sihipärane. Seetõttu on kohus seisukohal, et Maikel Peek pani mootorsõiduki juhtimise (narko)joobeseisundis toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime 5

(14)1-18-3714 kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 1.
  1. 11.03.
  2. a episood (alkoholijoove) Objektiivne koosseis Politseiametnikust tunnistaja Leonid Stepanov’i ütluste kohaselt (tl 17 pöördel) said nad koos koerajuhiga 11.03.
  3. a kella 22 paiku väljakutse, mille kohaselt mootorsõiduk MercedesBenz registreerimisnumbriga XXXXXX oli xxxx juures teinud avarii ja minema sõitnud. Tunnistaja asus koos paarilisega sõidukit otsima. Vahepeal tuli juhtimiskeskuselt täiendav info esmalt selle kohta, et sõidukit võis juhtida Maikel Peek ning veidi hiljem laekus info, et antud sõiduk võib olla xxx ristmiku juures. Kell 22:22 nägi tunnistaja xxxx tänaval sõites kõndivat umbes 30-aastast meest, kes visuaalselt oli väga joobes – koordinatsioon oli väga häiritud. Kui see mees politseiautot nägi, siis ta jooksis xxxx maja suunas ning selle maja juures libises ja kukkus maha. Kell 22:22 peeti isik kinni ning tema jope läbivaatuse käigus leiti MercedesBenzi autovõti ning isikutunnistus Maikel Peegi nimele. Kuu aega hiljem toimunud ülekuulamisel (tl 74 pöördel) täpsustas tunnistaja, et väljakutse tuli avarii põhjustamise osas kahele sõidukile. Samuti lisas tunnistaja lisaks eelnevalt antud ütlustele, et xxxx tänaval kõndinud meesterahvas tuikus ning käes ei olnud tal midagi. Meesterahvas kukkus politseid nähes põgenedes mitu korda maha. Kinnipeetud isikul alkoholi kaasas ei olnud. Samuti ei näinud aja jooksul, mil Maikel Peek oli tema vaateväljas, et Maikel Peegil oleks midagi käes olnud või et ta oleks midagi käest ära visanud. Kuigi kinnipidamine toimus õhtusel ajal, oli tänav valgustatud ja nähtavus oli hea. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et 11.03.
  4. a kella 22:22 paiku xxxx tänaval kinni peetud isik oli Maikel Peek (tl 1 pöördel). Tunnistaja X1’i sõnul (tl 19 pöördel-20) parkis ta 11.03.
  5. a enda auto Renault Clio registreerimismärgiga XXXXXX xxxx maja ette. Kell 21:37 helistas tunnistajale tema elukaaslane, kes oli õues sigaretti suitsetamas olnud ning ütles, et auto on ära kriibitud xxxx maja aiast välja tagurdanud musta Mercedes-Benz auto registreerimismärgiga XXXXXX poolt. Kui tunnistaja ise ka välja läks, siis nägi ta, et tema auto esimese bumperi parem külg on kriibitud ning tänaval teisel pool pargitud Renault registreerimismärgiga XXXXXX esimese bumperi parempoolne külg oli veelgi tugevamini kriibitud. Tunnistaja sõnul tuli politseile teatamise ja politsei saabumise vahel sama Mercedes-Benz uuesti xxxx tänavale, kuid seisma ei jäänud ja sõitis edasi. Tunnistaja X2 ütluste kohaselt (tl 21 pöördel) suitsetas ta Xxxx maja ees 11.03.
  6. a kell 21:15 sigaretti, kui märkas musta värvi Mercedes-Benz sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX sõitmas sisse avanevast aiaväravast aadressile Xxxx. Enne aia avanemist juht tagurdas ja manöövri käigus tabas tunnistaja elukaaslase sõidukit Renault Clio registreerimismärgiga XXXXXX. Seejärel jooksis tunnistaja Mercedese juurde ja koputas sõiduki pagasnikule ja juhtis sõidukijuhi tähelepanu kokkupõrkele, mille tõttu Renault Clio kaasreisijapoolne bumperi osa sai kahjustada. Selle asemel, et peatuda, juht tagurdas veelgi, mistõttu jäi tunnistaja Renault ja Mercedese vahele, kuid lööki Mercedese sõidukilt siiski ei saanud. Mercedes sõitis seejärel xxxx tänava suunas, kuid ei märganud, et Xxxx maja ees sooritas boksiparkimist Renault Laguna registreerimismärgiga XXXXXX. Kiirendades tabas Mercedes Renault Laguna sõidukit kaasreisijapoolset bumperi osa. Seejärel juht tagurdas meetri jagu ning lahkus sündmuskohalt xxxx tänava suunas. Tunnistaja nägi Mercedeses ainult ühte meesterahvast – juhti. Juht sõitis umbes 40 minutit hiljem sündmuskohalt mööda. Tunnistaja X3i ütlustest nähtuvalt (tl 26) juhtis tema 11.03.
  7. a sõidukit Renault Laguna registreerimismärgiga XXXXXX. Tunnistaja oli oma sõidukit parajasti parkimas Xxxx maja 6
(14)1-18-3714 juurde, kui naaberhoovist, s.t Xxxx aadressilt tagurdas välja Mercedes numbriga XXXXXX. Kõigepealt riivas see Mercedes Renault Clio sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX. Seejärel, sõites välja esiosaga, riivas tunnistaja sõidukit Renault Laguna. Mercedese juht sõitis peatumata edasi. Tunnistaja sõnul noormees, kes juhtis Mercedest elab Xxxx aadressil ning tunnistaja on sama sõidukit Xxxx hoovis näinud. Kui tunnistaja ootas politseid (koos teiste tunnistajatega), siis tuli Mercedes tagasi sündmuskohale ja sõitis uuesti minema. Tunnistaja sõidukil on peale avariid auto paremal poolel kahjustused. Tunnistaja X4e ütluste (tl 82 pöördel) kohaselt on tema mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX omanik, kuid tema ise seda sõidukit ei kasuta. 08.03.
  1. a parkis tunnistaja selle sõiduki xxxx tänavale ning võtmed andis Maikel Peegi kätte. Maikel Peek ise sõidukit juhtima ei asunud, keegi temaga kaasas olnud isikutest asus sõidukit juhtima. Täpset kuupäeva tunnistaja ei mäleta, aga peale 08.03.
  2. a õhtul helistati talle politseist ja öeldi, et tema autoga on avarii tehtud. Tunnistaja ütles politseile, et tema ei ole autoga sõitnud ning autoga võis olla sõitnud Maikel Peek, kelle elukoha tunnistaja politseile ütles. Politseist helistati tagasi ja öeldi, et auto saadi kätte xxxx juurest. Nii Maikel Peegi menetlusaluse isikuna kui kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt on tema elukohaks Xxxx (tl 28, 7). Sama aadress on märgitud Maikel Peegi elukohana ka tema kahtlustatavana kinnipidamisel (tl 1). Tunnistaja X3i sõnul sõitis Mercedes-Benz sõidukiga Xxxx majas elav noormees. Tunnistaja X4e ütluste kohaselt oli Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX peale 08.03.
  3. a Maikel Peegi kasutuses, mida kinnitas kahtlustatavana ülekuulamisel ka Maikel Peek (tl 8). Maikel Peegi kinnipidamisel 11.03.
  4. a kella 22:22 ajal leiti tunnistaja Leonid Stepanov’i sõnul Maikel Peegi jope taskust MercedesBenz sõiduki võtmed (tl 17 pöördel), mida kinnitas Maikel Peek ka ise enda kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 8). Neid asjaolusid kogumis arvestades on kohus veendunud, et Maikel Peek juhtis 11.03.
  5. a kella 21 ja 22 vahelisel ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX ning sõitis sealjuures otsa ka kahele Renault sõidukile, põhjustades nimetatud sõidukitele kriimustus-kahjustusi (vt tl 30-33, 34-35). Umbes pool tundi peale kahtlustatavana kinnipidamist, täpsemalt 11.03.
  6. a kell 22:50, on Maikel Peegilt võetud Wismari Haiglas vereproov selleks, et määrata selles etanoolisisaldus (tl 48). Vereproovi uuringu tulemusena leiti Maikel Peegi verest etanoolisisalduseks 3,04 +/- 0,06 mg/g ehk vähemalt 2,98 mg/g etanooli ehk alkoholi. Selline alkoholikogus ületab peaaegu kahekordselt LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alkoholi määra (1,50 mg/g veres), millest alates loetakse isik alkoholijoobe seisundis olevaks. Maikel Peek on 11.03.
  7. a sündmuse osas 12.03.
  8. a-l üle kuulatud algselt väärteomenetluses menetlusaluse isikuna ning seejärel väärteomenetluse lõpetamisel kuriteotunnustega juba kriminaalmenetluses kahtlustatavana. 12.03.
  9. a kella 15:00-st kuni 15:20-ni toimunud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on Maikel Peek tunnistanud, et ta sõitis 12.03.
  10. a kella 21:15 paiku Xxxx tänaval sõidukiga Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXXXXX otsa kahele sõidukile ning ühtlasi juhtis ta sõidukit alkoholijoobes (tl 28-28 pöördel). Sealjuures on Maikel Peek öelnud, et ta alkoholi peale avariid ei tarvitanud, vaid parkis auto ja lahkus ning politsei võttis ta tänavalt kinni (tl 28 pöördel). Samal päeval kella 18:10-st kuni 18:52-ni (tl 7, 9) kestnud kahtlustatavana ülekuulamisel ehk kõigest kolm tundi peale menetlusaluse isikuna ülekuulamist on Maikel Peek andnud ütlusi, mille kohaselt oli ta väga purjus ja ei mäleta, kas ta juhtis 11.03.
  11. a mootorsõidukit joobeseisundis või mitte (tl 8). Samuti ei mäleta ta seda, millal alustas alkoholi joomist, arvab, et hakkas jooma 11.03.
  12. a õhtul ning alkoholi jõi oma kodus (tl 8). Arvab, et jõi viina, aga kui palju, ei oska öelda (tl 8). Järgmine hetk, mida mäletab on see, et politsei pidas ta tänaval kinni, aga seda, kuidas ta tänavale sattus, ei mäleta, arvab, et kõndis kodu poole (tl 8). Politsei poolt kinnipidamisel olid autovõtmed taskus (tl 8). Avarii kohta ei mäleta midagi (tl 8). Samuti ei mäletanud Maikel Peek enda sõnul politseijaoskonda viimist, Wismari Haiglasse viimist ega 7
(14)1-18-3714 puhumist indikaatorvahendisse (tl 8). Mäletab, et kõndis mööda xxxx tänavat ja jõi viina, mille oli arvatavasti kodust kaasa võtnud, mis viin ja kui suures pudelis see oli, ei mäleta (tl 8). Viinapudel oli taskus (tl 8). Ülekuulamise lõpus lisas Maikel Peek veel, et ta arvab, et kui ta tänaval kõndis, siis jõi korraga ära kuskil 0,5 liitrit viina (tl 9). Seega on Maikel Peegi ainult kolme tunnise ajavahega antud ütlused selgelt omavahel vastuolus. On ilmne, et kui Maikel Peeki ähvardas juba kriminaalkaristus ehk kui oli alustatud kriminaalmenetlust (ja esines reaalne oht eelneva ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks – tl 99-101), siis muutusid ütlused selliseks, mis võimaldaksid tal kas vastutusest vabaneda või oma süüd vähendada. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kolme tunniga isiku mälu halveneb sedavõrd palju, et asju, mida ta varem mäletas, kolm tundi hiljem ei mäleta. Sealjuures tuleb märkida, et Maikel Peegi kinnipidamisel tema juurest alkoholi ei leitud (tl 1 pöördel, 10). Samuti ei nähtu tunnistaja Leonid Stepanov’i ütlustest, kes oli Maikel Peegi kinnipidamise juures, et Maikel Peegil oleks käes olnud või ta oleks politsei eest põgenemise ajal maha visanud viina- või muu alkoholipudeli (tl 17 pöördel, 74 pöördel). Seetõttu leiab kohus, et Maikel Peegi ütlused mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise osas on ebausaldusväärsed. Arvestades, et Maikel Peek ka ise tunnistas, et ta tarbis 11.03.2018. a õhtul kanget alkoholi – viina, Maikel Peek oli juba kella 21:15 ajal teinud kaks avariid (tl 21 pöördel), sõitis ka 40 minutit hiljem avariipaikade juurest mööda (tl 21 pöördel), ta peeti politsei poolt kinni kell 22:22, kell 22:50 võetud vereproovis oli alkoholisisaldus vähemalt 2,98 mg/g ning tema juurest ei leitud ühtegi alkoholipudelit, millest ta oleks võinud alkoholi tarbida peale mootorsõiduki juhtimist ja avarii põhjustamist, siis oli ta mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Seega leiab kohus eeltoodud tõenditele tuginedes, et Maikel Peek juhtis 11.03.2018. a kella 21 ja 22 ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobe seisundis. Subjektiivne koosseis Kohus leiab, et Maikel Peek pani 11.03.2018. a-l alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Maikel Peek tarvitas alkoholi 11.03.2018. a õhtul, kella 21:15 ajal tegi kaks avariid ning sealt edasi vähemalt 40 minutit juhtis ta mootorsõidukit ning kell 22:22 peeti ta kinni. Sealjuures ei olnud Maikel Peegil mootorsõiduki juhtimise ja kinnipidamise vahelisel ajavahemikul võimalust alkoholi lisaks tarbida. Arvestades, et kriminaalkorras

§ 424

järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine alates 1,50 mg/g ning Maikel Peegil tuvastati kell 22:50 võetud vereproovist alkoholisisalduseks vähemalt 2,98 mg/g ehk kaks korda suurem alkoholisisaldus veres, siis pidi Maikel Peek aru saama, et ta on tugevas alkoholijoobe seisundis. Endal esinevast alkoholijoobeseisundist hoolimata otsustas Maikel Peek aga asuda mootorsõidukit juhtima. Sealjuures ei lõpetanud ta sõiduki juhtimist ka siis, kui tunnistaja X2 jooksis peale Maikel Peegi poolt Renault Clio sõidukile otsa tagurdamist Maikel Peegi juhitud Mercedese sõiduki juurde ja koputas selle pagasnikule ning juhtis kokkupõrkele tähelepanu (tl 21 pöördel). Kohtu hinnangul ilmestab selgelt asjaolu, et Maikel Peek sai aru, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, asjaolu, et politseid nähes hakkas ta nende eest jooksuga ära põgenema (tl 17 pöördel). Eeltoodut arvestades on kohus veendunud, et Maikel Peek sai enne mootorsõiduki juhtima asumist aru, et ta on tugevas alkoholijoobe seisundis. Samuti otsustas Maikel Peek teadlikult mootorsõidukit juhtida, seda ka peale esimese avarii tegemist, mis oleks pidanud olema piisav indikaator talle selle kohta, et tema joove on niivõrd suur, et ta ei suuda isegi väravast sisse sõita ilma, et kahjustaks teisi sõidukeid. Sellele vaatamata jätkas Maikel Peek aga mootorsõiduki juhtimist, põhjustas ka teise avarii ning lahkus sündmuskohtadelt, 40 minutit hiljem naasis, kuid lahkus siis teist korda. 1.3. Kokkuvõte Objektiivne koosseis 8

(14)1-18-3714 Käesoleva kohtuotsuse punkte 1.
  1. ja 1.
  2. kokku võttes on kohus seega tuvastanud, et Maikel Peek on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis kahel korral – 05.03.
  3. a narkojoobes ning 11.03.
  4. a alkoholijoobes. Seega on Maikel Peek juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, mistõttu on ta täitnud

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

Korduvat mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist kinnitab ka asjaolu, et Maikel Peeki on Harju Maakohtu 12.06.

  1. a kohtuotsusega karistatud nelja mootorsõiduki narkojoobeseisundis juhtimise eest, mis on toime pandud ajavahemikul 2011-
  2. a (tl 93-94). Subjektiivne koosseis Eelnevalt on kohus kohtuotsuse punktides 1.
  3. ja 1.
  4. leidnud, et Maikel Peek pani nii 05.03.
  5. a kui ka 11.03.
  6. a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episoodid toime kavatsetult. Lisaks on Maikel Peek teadlik ka enda varasematest neljast mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste eest mõistetud karistusest (tl 92-92 pöördel, 93-94). Seega sai Maikel Peek aru, et ta paneb juba 05.03.
  7. a toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning jätkates sarnast käitumist, paneb korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime ka 11.03.
  8. a-l. Seetõttu leiab kohus, et Maikel Peegil esines kavatsetus ka

§ 424

lg-s 2 sätestatud kvalifitseeritava tunnuse ehk korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. 2. Õigusvastasus ja süü Maikel Peegi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Maikel Peek oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Maikel Peek on sündinud 1985. aastal (tl 6, 92, 102, 103, 106). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Siinkohal märgib kohus lisaks, et tulenevalt

§-st 36 ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund isiku süüd. Seega on Maigel Peegi teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Maikel Peek on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 424lg 2 mõttes ehk juhtinud mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis.

3. Karistus Põhikaristus

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus karistusliigina ette ainult vangistuse, mida võib mõista kuni 4 aastat. Seega sanktsiooni keskmine karistusmäär oleks 2 aastat vangistust. Maikel Peegi süüd suurendab esmalt asjaolu, et 11.03.

  1. a mootorsõiduki juhtimise episoodis põhjustas ta ka kaks liiklusõnnetust ning lahkus sündmuskohalt. Seega pani Maikel Peek mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise kõrval toime ka täiendavad liiklusrikkumised. Samuti suurendab Maikel Peegi süü suurust see, et 11.03.
  2. a episoodi puhul oli tema alkoholijoobe määraks 2,98 mg/g, mis on peaaegu kaks korda suurem alkoholijoobe määr võrreldes sellega, millest algab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise korral kriminaalvastutus. Samuti arvestab kohus seda, et Maikel Peek pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimised toime kavatsetult, mis on kõige raskem kuriteo toimepanemise vorm. Ühtlasi võtab kohus isiku süüd suurendavana arvesse seda, et

§ 424lg-2 sätestatud kuriteokoosseisu täitis Maikel Peek juba 05.03.2018.

a-l mootorsõidukit juhtides, kuivõrd teda on varem samalaadsete tegude eest karistatud Harju Maakohtu 12.06.2012. a otsusega. Seega Maikel Peegi teo kvalifitseerimiseks

§ 424lg 2 järgi piisanuks ainuüksi 05.03.2018.

a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisest, kuid Maikel Peek pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise lisaks toime ka 11.03.2018. a-l. 9

(14)1-18-3714 Kohus on seisukohal, et Maikel Peegi puhul ei esine mitte ühtegi karistust kergendavat asjaolu

§ 57mõttes.

Isegi mitte tavapäraselt esinevat toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes.

05.03.

  1. a episoodis kahtlustatavana ülekuulamisel on Maikel Peek öelnud: Kui tuvastatakse, et ma oli joobeseisundis, ma kahetsen oma tegu (tl 78). Kohtu hinnangul ei saa siiras ja puhtsüdamlik kahetsus olla antud tingimuslikult. 11.03.
  2. a episoodi osas on Maikel Peek menetlusaluse isikuna ülekuulamisel toimepandut tunnistanud ning kahetsust avaldanud (tl 28-28 pöördel), kuid kolm tundi hiljem samas sündmuses kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole Maikel Peek avaldanud kahetsust ega toimepandut isegi mitte tunnistanud (tl 8-9). Kohtuistungil Maikel Peek avaldas küll kahetsust nii vastuses kaitsjale (tl 135) kui ka enda viimases sõnas (tl 135 pöördel). Kohus leiab, et olukorras, kus isik oma tegu ei tunnista, ei saa isik ka seda tegu kahetseda. Seega väljendas Maikel Peek kahetsust mitte toime pandud teo pärast, vaid hoopis selle pärast, et tal tuleb kanda karistust. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes Maikel Peegi teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb Maikel Peegi süüd pidada keskmisest mõnevõrra suuremaks. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maikel Peeki on Harju Maakohtu 12.06.

  1. a kohtuotsusega karistatud nelja narkojoobe seisundis toimepandud mootorsõiduki juhtimise eest põhikaristusena 11 kuu pikkuse vangistusega ning lisakaristusena 2 aasta ja 2 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega (tl 93-94). Kohtuotsusest nähtuvalt olid mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episoodis toime pandud ajavahemikus 20.09.2011-17.03.
  2. a. Seega 6 või enam aastat tagasi võrreldes käesolevas kriminaalmenetluses arutluse all olevate episoodidega, kuigi sellest ajas suurema osas viibis Maikel Peek vangistuses (tl 107). Kohtu hinnangul vastab praegusel juhul isiku süü suurusele vastav karistus ka eripreventiivsetele eesmärkidele, kuivõrd sanktsiooni keskmist määra ületav karistus ületab eelmise kohtuotsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud 11 kuu pikkust vangistust oluliselt. Karistuse määra valikul peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Praegusel juhul kohtu hinnangul niisuguseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seega üldpreventsioon Maikel Peegile mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Eeltoodut arvestades mõistab kohus Maikel Peegile

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõnevõrra sanktsiooni keskmist ületava karistuse, s.t 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat vangistuslikku karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Maikel Peeki karistati viimati Harju Maakohtu 31.03.2014. a kohtuotsusega nr 1-14-527

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 aasta pikkuse vangistusega, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 12.06.2012.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti Maikel Peegile 5 aastat ja 10 kuud vangistust (tl 92, 99 pöördel). Maikel Peegi karistuse kandmise alguseks oli 04.08.

  1. a (tl 92, 99 pöördel, 107). Viru Maakohus vabastas Maikel Peegi eelmärgitud karistuse kandmiselt aga 30.06.
  2. a kohtumääruse nr 1-14-527 jõustumisest enne tähtaega, kohaldades tema suhtes katseaega kuni 04.06.
  3. a (tl 99). Karistusregistri kohaselt jõustus enne tähtaega vangistusest vabastamise määrus 18.07.
  4. a (tl 92) ehk sellel kuupäeval pidi Maikel Peek ka vangistusest vabastatama, mida kinnitab ka isiku kinnipidamise andmed (tl 107), mille kohaselt viibis Maikel Peek vangistuses 04.08.
  5. a – 18.07.
  6. a ehk kokku 3 aastat 11 kuud ja 15 päeva. Seega 10

(14)1-18-3714 vabastati Maikel Peek vangistuse kandmiselt, kui tal oli ära kandmata veel 1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust (5 aastat ja 10 kuud – 3 aastat 11 kuud ja 15 päeva). Käesoleva kohtuotsusega tuvastas kohus, et Maikel Peek pani 05.03.
  1. a ja 11.03.
  2. a toime uued kuriteod. Seega pani Maikel Peek käesolevad kuriteoepisoodid toime temale määratud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise katseajal.

§ 76

lg 8 näeb ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 aga sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Praegusel juhul ongi Maikel Peek pannud katseajal toime uue tahtliku kuriteo –

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti karistab kohus Maikel Peeki

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega.

Eeltoodule tuginedes tuleb Maikel Peegile

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta ja 8 kuud vangistust) Harju Maakohtu 31.03.

  1. a kohtuotsusega nr 1-14-527 mõistetud ja Viru Maakohtu 30.06.
  2. a kohtumäärusega nr 1-14-527, mis jõustus 18.07.
  3. a, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise tõttu ärakandmata karistuse osa (1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Maikel Peegi karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. Kuivõrd Maikel Peek on viibinud eelvangistuses alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 11.03.2018. a-l ning viibib seal ka kohtuotsuse tegemise ajal (tl 1 pöördel, 5860, 123-124), siis tuleb liitkaristuse alguseks lugeda nimetatud Maikel Peegi kahtlustatavana kinnipidamise päev. Lisakaristus

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korral lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik.

§ 50

lg 1 p 1 näeb ette, et kui

-is või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni 3 aastaks. Maikel Peeki on Harju Maakohtu 12.06.2012. a kohtuotsusega karistatud nelja narkojoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise episoodi eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks ja 2 kuuks (tl 93-94). Seega ei ole varasem põhi- ja lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki joobes juhtimise eest Maikel Peegi suhtes omanud piisavat mõju, et hoida teda uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnevale seadusest üleastumisele järgneva eelmisest karmim karistus. Kohus arvestab siinkohal aga ka sellega, et eelmise otsusega karistati Maikel Peeki 4 kuriteoepisoodi toimepanemise eest, praegusel juhul aga 2 kuriteoepisoodi toimepanemise eest. Samuti leiab kohus, et kuivõrd praegusel juhul tuleb Maikel Peegil põhikaristusena liitkaristusena viibida vangistuses üle kolme ja poole aasta. Isegi vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral peab Maikel Peek temale mõistetud vangistusest ära kandma vähemalt 1/3 ehk enam kui 1 aasta ja 2 kuud. Sealjuures

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristus põhikaristuse ehk vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. See tähendab sisuliselt seda, et isiku lisakaristus algab reaalselt alles tema vangistusest 11

(14)1-18-3714 vabanemisest kulgema. LS § 129 lg 1 kohaselt peab isik, kellelt on juhtimisõigus ära võetud vähemalt 6 kuuks, kuid vähem kui 12 kuuks, juhtimisõiguse taastamiseks sooritama uuesti liiklusteooriaeksami. LS § 129 lg 2 näeb ette, et kui isikult on juhtimisõigus ära võetud 12 kuuks või kauemaks, siis peab ta juhtimisõiguse taastamiseks sooritama nii liiklusteooria- kui ka sõidueksami. Kohus on seisukohal, et Maikel Peegilt oleks vajalik võtta juhtimisõigus ära vähemalt nii pikaks perioodiks, et tal tekiks kohustus sooritada uuesti nii sõidu- kui teooriaeksam. Kuigi eripreventsiooni tõttu võiks kohus Maikel Peegilt juhtimisõiguse ära võtta enamaks kui 2 aastaks ja 2 kuuks, siis arvestab kohus, et praegusel juhul on Maikel Peek pannud toime vähem joobeseisundis juhtimise episoode, kui viimase kohtuotsuse korral ning Maikel Peek peab viibima pikalt ka vangistuses, kus tal ei ole võimalik mootorsõidukit juhtida ning juhtimisõiguse keeld hakkab sisuliselt kulgema isiku suhtes alles tema vabanemisest ja kohtu hinnangul on vajalik, et Maikel Peek peaks juhtimisõiguse taastamiseks sooritama nii teooriakui sõidueksami. Eeltoodud põhjustel võtab kohus

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel Maikel Peegilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 (üheks) aastaks.

  1. Tõkend Kohtueelses menetluses on Maikel Peek kahtlustatavana kinni peetud 11.03.
  2. a kella 22:22 paiku (tl 1 pöördel). Seejärel on Maikel Peek Harju Maakohtu 13.03.
  3. a kohtumäärusega vahistatud kaheks kuuks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o kuni 11.05.
  4. a (tl 58-60). Kriminaalasja arutav kohus jättis Maikel Peegi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini (tl 123-124). Seega on käesolevas kriminaalasjas Maikel Peek eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 11.03.
  5. a-st. Kohus mõistis Maikel Peegile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust, mille hulka arvatakse

§ 68lg 1 alusel Maikel Peegi eelvangistuses viibimise aeg alates 11.03.2018.

a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis Maikel Peegile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud ära üle 2 kuu, siis on otstarbekas, et Maikel Peek kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Maikel Peegi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

  1. Menetluskulud Kulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s
  2. Esmalt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. 05.03.
  3. a episoodiga seonduvalt on Maikel Peegilt joobeseisundi (narkojoobe) tuvastamiseks võetud 05.08.
  4. a uriiniproov, seda on säilitatud ja toimetatud ekspertiisiasutusse ning samuti on Maikel Peegi suhtes teostatud arstlik läbivaatus, mis kõik kokku on maksnud 96 eurot (tl 71). Võetud uriiniproovis sisalduvate ainete tuvastamise kulu on olnud lisaks veel 35 eurot (tl 68). Lisaks on kulunud 52 eurot ka arsti hinnangu andmisele selle kohta, kas isikul esineb joove või mitte (tl 68). Nende kulude kogusumma on 183 eurot. Lisaks eelnevale on menetleja kriminaalasjas antud kuriteoepisoodis määranud 13.04.
  5. a ka toksikoloogiaekspertiisi selleks, et saada vastust küsimusele, kas Maikel Peegil esines mootorsõiduki juhtimise ajal 05.03.
  6. a kella 11:50 paiku narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund (tl 86). Sealjuures on ekspertiisimäärusega antud eksperdi käsutusse Maikel Peegi 05.03.
  7. a antud uriiniproov, joobeseisundi 12

(14)1-18-3714 tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr 328T koopia (tl 68) ning Wismari Haigla protokoll nr 95/12 (tl 69) (tl 86 pöördel). Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 18E-LÕX0054 kohaselt on ekspert leidnud, et Maikel Peegil esines mootorsõiduki juhtimise ajal, 05.03.
  1. a kella 11:50 paiku, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund (tl 8788). Toksikoloogiaekspertiisi maksumuseks on olnud 95 eurot (tl 89). Kohus on seisukohal, et nimetatud ekspertiisi läbiviimine oli tarbetu, sest küsimusele, milleks menetleja ekspertiisi üldse määras, on vastus saadud juba 02.04.
  2. a kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta (tl 70). Sealjuures on ka 02.04.
  3. a antud joobeseisundi hinnangus kohtutoksikoloogiaeksperdi käsutuses olnud täpselt samad materjalid, mis hiljem edastati menetleja poolt eksperdile ka kohtutoksikoloogia ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus on seisukohal, et süüdistatav ei pea tasuma menetluskulu, mis on tekkinud menetleja määratud ebavajaliku ekspertiisi läbiviimise tõttu. Seetõttu määrab kohus, et kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-LÕX0054) läbiviimise kulu summas 95 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. 11.03.
  4. a episoodiga seonduvalt on Maikel Peegilt joobeseisundi (alkoholijoobe) tuvastamiseks võetud vereproov, milles on uuringu tulemusena tuvastatud etanoolisisaldus. Vereproovi võtmine, säilitamine ja toimetamine ekspertiisiasutusse on maksnud 30 eurot (tl 49) ning proovist etanoolisisalduse määramine on maksnud 14 eurot (tl 48). Seega 11.03.
  5. a episoodis on joobeseisundi tuvastamise kulud olnud kokku 44 euro suuruses summas. Seega joobeseisundi ja ekspertiisikuludest tuleb Maikel Peegil KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse kokku 183+44=227 eurot ning kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-LÕX0054) läbiviimise kulu summas 95 eurot jääb KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskuludeks on ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maikel Peegile on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana õigusabi vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud 60+60+30+90=240 eurot (tl 63-65, 7980, 111-113, 117-119) ning kohtumenetluses 180 eurot (tl 140-141), s.t kokku 420 eurot. Nimetatud summa tuleb Maikel Peegil KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.

Nimelt näeb

§ 4

lg 3 ette, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on

-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud karistusena kuni 4 aasta pikkune vangistus. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 22.05.

  1. a kehtib Vabariigi Valitsuse 21.12.
  2. a määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.
  3. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb Maikel Peegil KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot. Eeltoodut kokku võttes tuleb Maikel Peegil tasuda seega menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel joobeseisundi tuvastamise kuludena 227 eurot, määratud kaitsja tasudena 420 eurot ning sundrahana 750 eurot, s.t kokku 1397 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jääb riigi kanda kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-LÕX0054) läbiviimise kulu summas 95 eurot. Kulude tasumise aeg 13

(14)1-18-3714 KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMSis sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava Maikel Peegi kaitsja taotles kohtult võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud aasta jooksul (tl 135 pöördel). Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.
  1. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.
  2. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Seega on kaitsja taotlenud menetluskulude tasumise võimaldamist maksimaalse võimaliku aja jooksul. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Maikel Peegi kogu
  3. aasta tulu on olnud xxxx eurot (tl 102a) ehk ca xxx eurot kuus. Samas kriminaalhooldusametniku poolt 28.03.
  4. a koostatud kohtueelse ettekande kohaselt töötas Maikel Peek alates 01.08.
  5. a xxxx OÜ-s xxxx, samuti ei nähtu võlanõudeid (tl 103 pöördel). Ka Maikel Peegi karistusregister näitab, et tal ei ole tasumata rahatrahve (tl 92 pöördel). Samas arvestab kohus siinkohal ka seda, et kohus mõistis Maikel Peegile karistuseks enam kui kolme ja poole aasta pikkuse reaalse vangistuse. Kuigi vangistuses on võimalik töötada, ei ole võimalik vangistuses tehtud töö eest saada kindlasti sellist tasu, mida isik teeniks vabaduses töötades. Menetluskuludena tuleb Maikel Peegil riigile tasuda kokku 1397 eurot. Võttes arvesse Eesti keskmist brutokuupalka (Statistikaameti andmetel
  6. a I kvartalis 1242 eurot), oleks nimetatud summa tasumine töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul sääste kasutamata mõeldamatu. Seega selleks, et Maikel Peegil oleks võimalik ka vangistuses töötamise korral kogu menetluskulude summa ära tasuda või et võimalikult väike osa sellest summast saadetaks sundtäitmisele, mis võimaldaks isikule paremat resotsialiseerumist peale vangistusest vabanemist, leiab kohus, et Maikel Peegile tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud ositi maksimaalse võimaliku perioodi, s.t ühe aasta jooksul. Seetõttu määrab kohus, et Maikel Peegil tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1397 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesel üheteistkümnel kuul tuleb igakuiselt tasuda 116 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul tuleb tasuda 121 eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.