Obsah (16)

§ 429§ 428§ 367§ 123§ 124§ 133§ 150§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6025 Tsiviilasi I J hagiavaldus I A (A) vastu

) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus lõpetab

§ 428

lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel menetluse hageja nõudes välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot. Menetlus jätkub hageja nõudes välja mõista kostjalt viivis põhivõlgnevuselt alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamisele eelnenud päevani ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja alternatiivselt sellele, et kostja rikastus alusetult hageja arvel. Esmalt kontrollib kohus hageja nõuet lepingu alusel.
3. Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid 10.01.2018 kokkuleppe, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 000 eurot. Vastavalt kokkuleppele kandis hageja kostjale üle 1 000 eurot 10.01.2018 selgitusega „10.01.2018 kokkulepe“ (lk 4). Kostja tunnistab 24.05.2018 menetlusdokumendis, et poolte vahel oli kokkulepe, mis reguleerib hageja poolt kostjale ülekantud raha tagastamist. Hageja 14.01.2018 kirjast nähtub ka, et hageja kandis raha kostjale üle poolte kokkuleppel (lk 32). Poolte kokkulepet, et hageja maksab kostjale 1 000 eurot ja kostja peab raha tagastama kinnitab ka poolte 12.03.2018 e-kirjavahetus, kus pooled vaidlevad kokkuleppe sisu üle 3 (lk 52). Kohtu hinnangul vastab poolte kokkulepe, mille kohaselt maksab hageja kostjale 1 000 eurot ja kostja kohustub raha tagastama laenulepingu tunnustele VÕS § 396 lg 1 mõttes. Tähtsust ei oma see, kelle initsiatiivil oli leping sõlmitud.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb tuvastada, millal muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku, et kostja tagastab 1 000 eurot siis, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le arve nr 57.
5. Hageja märgib, et ARS Stainless OÜ tasus arve nr 57.12 01.03.2018 ja märgitud kuupäevast alates muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada 1 000 eurot. Kostja on seisukohal, et tema kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot muutus sissenõutavaks siis, kui kõik Ars Stainless OÜ kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees on täidetud (sh viivised ja muud nõudega kaasnevad kulud, mh maksekäsu kiirmenetluse kulud). Kostja märgib, et Ars Stainless OÜ täitis oma kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees 18.05.2018 ja sellest kuupäevas alates tunnistab kostja hageja nõuet.
6. Pooltel on erinev arusaam lepingu tingimusest, mis reguleerib seda, millal muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot. Seetõttu tuleb kohtul lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg-te 4 – 6 alusel. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku, et kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot muutub sissenõutavaks siis, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le arve nr 57.
7. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ väljastas 29.12.2017 hagejaga seotud ARS Stainless OÜ-le arve nr 57.12 maksetähtajaga 05.01.2018 (lk 6). Pooled sõlmisid laenulepingu 10.01.2018 ja samal päeval kandis hageja kostjale üle 1 000 eurot (lk 4). Lepingu sõlmimise kuupäevaks oli muutunud sissenõutavaks I.A.Ehitusteenus OÜ poolt Ars Stainless OÜ-le väljastatud arvest nr 57.12 tulenev tasunõue 1 080 eurot (lk 6). Hageja saatis kostjale 10.01.2018 sõnumi (lk 8), kus märgib, et makse on tehtud vastavalt tänasele kokkuleppele ning hageja ootab kostja tagasimakset, kui ARS asja ära lahendab. Kostja vastas samal päeval hageja sõnumile „OK“, millest saab kohtu hinnangul järeldada kostja nõusolekut hageja sõnumis toodud tingimustega, sh raha tagastamise osas. Hageja poolt kostjale tasutud 1 000 euro tagastamise sidumist ARS Stainless OÜ poolt arvete tasumisega I.A.Ehitusteenus OÜ-le kinnitab ka pooltevaheline 12.03.2018 e-kirjavahetus (lk 52). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et pooled sidusid 1 000 euro tagastamise konkreetse sündmusega ehk sellega, millal hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le arve nr 57.
8. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodud tõlgendust hageja 14.01.2018 e-kiri kostjale, kus hageja märgib, et vastavalt kokkuleppele võttis hageja vastutuse ja tasus oma isiklikult kontolt kostjale esimese arve eest. Kuivõrd 10.01.2018 lepingu sõlmimise ajaks oli muutunud sissenõutavaks I.A.Ehitusteenus OÜ poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arvest nr 57.12 tulenev tasunõue 1 080 eurot, siis kirjutab hageja 14.01.2018 ekirjas tõenäoliselt I.A.Ehitusteenus OÜ arvest nr 57.
9. Kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ on väljastanud hagejaga seotud ARS Stainless OÜ-le veel kaks arvet. Esimene arve nr 01.01 oli väljastatud 05.01.2018 ja maksetähtaeg oli 12.01.2018 (lk 48) ning teine arve nr 02.01 oli väljastatud 12.01.2018 ja maksetähtaeg oli 19.01.2018 (lk 49). Usutav ei ole, et 10.01.2018 lepingu sõlmimisel seadsid pooled hageja poolt kostjale makstud 1 000 euro tagastamise tingimuseks selle, et kostja tagastab raha, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ maksab kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le 10.01.2018 lepingu sõlmimisel sissenõutavaks mittemuutunud arved. 10.01.2018 lepingu sõlmise hetkel ei saanud pooled teada, kas ARS Stainless OÜ jääb I.A.Ehitusteenus OÜ arve nr 01.01 tasumisega viivitusse või mitte. I.A.Ehitusteenus OÜ väljastas ARS Stainless OÜ-le arve 02.01 pärast 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimist. Lisaks märgib kostja 24.05.2018 menetlusdokumendis, et hageja, kes oli seotud ARS Stainlees OÜ-ga, tasub otse oma kontolt kostja isiklikule kontole 1 000 eurot, et järgneval päeval töölised tööd edasi teeksid objektil. Seega on usutav, et hageja maksis kostjale 1 000 eurot seoses I.A.Ehitusteenus OÜ poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arvega nr 57.12, sest märgitud arve oli muutunud sissenõutavaks 4 10.02.2018 kokkuleppe sõlmimise ajaks ja kostja töötajad võisid loobuda töö tegemisest, kuni arve 57.12 ei ole tasutud. Usutav ei ole, et hageja maksis kostjale 1 000 eurot seoses I.A.Ehitusteenus OÜ arvetega nr 01.01 ja nr 02.01, sest märgitud arved muutusid sissenõutavaks pärast 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimist. Seega on usutav ka see, et pooled sidusid kostja poolt hagejale 1 000 euro tagastamise hetkega, millal ARS Stainless OÜ maksab I.A.Ehitusteenus OÜ poolt väljastatud arve nr 57.
10. Usutav ei ole, et hageja ja kostja leppisid 10.01.2018 kokku, et kostja tagastab hagejale 1 000 eurot siis, kui ARS Stainless OÜ on tasunud I.A.Ehitusteenused OÜ-le tulevikus tekkida võivad kohtuvaidlusest tulenevad menetluslikud nõuded. I.A.Ehitusteenused OÜ-l tekkisid menetluskulud maksekäsu kiirmenetlusega seoses alles mais 2018 (lk 31) ehk tunduvalt hiljem pärast 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimist. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimisel oli pooltel tahe siduda hageja poolt kosjale tasutud 1 000 euro tagastamine hetkega, millal ARS Stainless OÜ hüvitab I.A.Ehitusteenused OÜ-le maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimisel oli kostjaga seotud I.A.Ehitusteenused OÜ-l kavatsus pöörduda hagejaga seotud ARS Stainless OÜ vastu kohtusse. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid 10.01.2018 lepingu tingimusel, et kostja tagastab hagejale 1 000 eurot siis, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenused OÜ-le viimase poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arvest nr 57.12 tulenevalt 1 080 eurot. Seega leppisid pooled 1 000 euro tagastamise tähtpäevas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 1 mõttes, milleks on I.A.Ehitusteenused OÜ poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arve nr 57.12 tasumine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja tagastab hageja poolt tasutud 1 000 eurot tingimusel, et kõik ARS Stainless OÜ kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees on täidetud (sh viivised ja muud nõudega kaasnevad kulud, mh maksekäsu kiirmenetluse kulud).
11. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama sätte lg 7 esimese ja teise lause järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitas tõendi, et ARS Stainless OÜ maksis I.A.Ehitusteenused OÜ-le arve nr 57.12 alusel 1 080 eurot 01.03.2018 (lk 7). VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 esimese ja teise lause alusel muutus kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot sissenõutavaks alates arve nr 57.12 tasumisele järgnevast päevast, st 02.03.
13. Hageja loobus nõudest välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot, sest kostja maksis hagejale 1 000 eurot pärast hagi esitamist 28.05.2018 (lk 44). Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 10,52 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võlausaldaja õiguse nõuda viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni näeb ette

§ 367

. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisest, st alates 02.03.2018 kuni hagi esitamisele eelnenud päevani, st 5 17.04.2018 summas 10,30 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivise arvestus on toodud tabelis. Võlaperiood % aastas 02.03.2018 - 8 17.04.2018 % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 0.021918 0.219178 47 10.301366 Kuivõrd hageja nõuab täpsustatud hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 10,52 eurot, ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 10,30 eurot, rahuldatakse hageja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõue osaliselt. Hagejal on

§ 367

alusel õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 18.04.2018 kuni põhivõlgnevuse 1 000 eurot tasumisele eelnenud päevani 27.05.2018 summas 8,77 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivise arvestus on toodud tabelis. Võlaperiood % aastas 18.04.2018 - 8 27.05.2018 % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 0.021918 0.219178 40 8.76712 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse 1 000 eurot tagastamisega viivitamise eest perioodil 02.03.2018 – 27.05.2018 kokku 19,07 eurot (10,30 eurot + 8,77 eurot). Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367. 12.

Kohus on leidnud, et poolte vahel oli laenuleping ja hageja nõue rahuldatakse lepingulisel alusel. Seetõttu ei hinda kohus hageja nõuet alternatiivsel õiguslikul alusel, st alusetu rikastumise järgi. 13.

§ 123järgi oli hagi esitamisel tsiviilasja hind 1 090,30 eurot.

Tsiviilasja hinna arvestus on järgmine: põhinõue 1 000 eurot (

§ 124

lg 1) + viivis põhinõudelt perioodi eest 02.03.2018 – 17.04.2018 seaduses sätestatud määras kokku 10,30 eurot (

§ 133

lg 1) + viivis, mis ei ole hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 80 eurot (

§ 133lg-d 1 ja 2, § 367), kokku 1 090,30 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 14. Hageja loobus nõudest välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot. Seetõttu tuleb

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool loobutud nõudelt tasumisele kuuluvast riigilõivust 87,50 eurot. Riigilõiv tagastatakse hageja arveldusarvele nr XXX. 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 4 ütleb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6 Kostja rahuldas hageja nõude välja mõista põhivõlgnevus 1 000 eurot pärast hagi esitamist, mis annab põhjust jätta

§ 168lg 4 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kuigi kostja võttis õigeks hageja nõude välja mõista põhivõlgnevus 1 000 eurot, ei anna see alust jätta menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 6 alusel.

Kostja on kohtuväliselt vaielnud vastu hageja nõudele tagastada 1 000 eurot. See nähtub poolte 12.03.2018 kirjavahetusest (lk 52). Seega ei jäänud hagejal muud võimalust oma õigusi kaitsta, kui pöörduda kohtusse. Kostja andis oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks, mistõttu

§ 168lg 6 käesoleval juhul ei kohaldu.

Hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis rahuldatakse osaliselt. Samas jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõue rahuldamata väga väikeses summas (st 22 senti), mis ei anna alust jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda

§ 162lg 1 ja § 168 lg 4 alusel.

16.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 1 100 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud on 900 eurot (käibemaksuga). Hageja palub märkida lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Hageja on menetluse kestel loobunud oma nõudest välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot ning esitanud taotluse poole loobutud nõudelt tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 87,50 eurot tagastamiseks. Kohus on käesoleva kohtulahendiga leidnud, et hagejale tuleb seoses nõudest osalise loobumisega tagastada riigilõiv summas 87,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 112,50 eurot (tasutud riigilõiv 200 – tagastatud riigilõiv 87,50). 18.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

§ 175

lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalikud.

§ 175

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud 7 kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule

175 lg 10 kohase kinnituse esitanud, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 012,50 eurot (riigilõiv summas 112,50 eurot + õigusabikulud summas 900 eurot (käibemaksuga)). 19.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 012,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 178

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 8