← Eesti

1-17-2752/48

Obsah (8)§ 202§ 268§ 7§ 14§ 309§ 175§ 42§ 181

Kriminaalasi nr 1-17-2752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus 12. jaanuar 2018.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-17-2752 (15221000021) Kohtukoosseis Ko

§-dest 305-306,309, 311-315 ja 319 lg1,2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Mõista Sven Pertens süüdistuses kuriteos KarS § 210 lg2 - 25 lg2 , 22 lg3 järgi õigeks. Tõkendit Sven Pertens suhtes ei ole kohaldatud. Mõista Eesti Vabariigilt välja Sven Pertensi kasuks kohtueelses-ja I astme kohtumenetluses tehtud kulutused transpordile ja ööbimisele Kuressaares summas 419,55 eurot ning kantud kulud õigusabile kokku summas 8942,99 eurot (sisaldab käibemaksu). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse 1 Kriminaalasi nr 1-17-2752 lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule viieteist päeva jooksul arvates kohtuotsuse tervikteksti teatavakstegemisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse

  1. päevaks pärast teate saabumist. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist alates
  2. veebruarist 2018.a. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud, siis on apellatsiooni esitamise õigus ka teistel kohtumenetluse pooltel olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada otsuse teinud maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik Kohtuistungite toimumise aeg : 26.09.2017.a.; 27.09.2017.a.; 30.10.2017.a.;16.11.2017.a., otsuse resolutiivosa kuulutamine 12.01.2018.a. SÜÜDISTUS Sven Pertensile on esitatud süüdistus tahtlikult KarS § 210 lg 2, § 25 lg 2, § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava soodustuskelmuse toimepanemise katsele kaasaaitamises, s.o selles, et tema AS Lemminkäinen Eesti juhatuse liikmena aitas kaasa AS Level esindaja T.M-I poolt ajavahemikul 25.02.2014 kuni 02.07.2015 sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK, registrikood 90005946) AS-le Level (registrikood 10216072, juriidiline aadress Kuressaare, Pikk 69) pettuse teel toetuse saamisele Kuressaares betoonkompleksi lammutamiseks. Sven Pertens oli ajavahemikul 08.04.1999 kuni 06.07.2016 AS Lemminkäinen Eesti juhatuse iige, kes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt pidi täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne, samuti Äriseadustiku § 315 lg 1 kohaselt pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. 25.02.2014 esitas AS Level juhatuse liige T.M-ISA-le KIK elektrooniliselt taotluse projekti „amortiseerunud betoonkompleksi lammutamine Kuressaares“ rahastamiseks (projekt nr 7414). Taotlusele oli lisatud ebaõigeid andmeid sisaldav AS Lemminkäinen Eesti 12.02.2014 hinnapakkumine nr
  3. Valeandmeid sisaldava projekti finantseerimise taotluse esitas T.MIeesmärgiga saada SA-lt KIK positiivne rahastamise otsus, et seeläbi sõlmida SA-ga KIK sihtfinantseerimise leping ning saada seeläbi ebaseaduslikult rahalist toetust taotluses nimetatud ulatuses. Projekti maksumus oli taotluse kohaselt 89 087,55 eurot (lammutusteenus summas 86587,55 eurot ja omaniku järelevalve teenus 2500 eurot), millest SA-lt KIK taotletav toetus moodustas 43 294 eurot. Taotluse kohaselt seisnes projekti tegevus põhiosas lammutustööde ettevalmistamises, objekti lahti ühendamises olemasolevast elektri-, side- ja veevõrgust ning lammutustööde läbiviimist vastavalt lammutusprojektile, samuti tekkivate lammutusjäätmete sorteerimises liigiti ja üleandmises taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale 2 Kriminaalasi nr 1-17-2752 jäätmekäitlusettevõttele, territooriumi korrastamises ja taastamises samale kõrgusele olemasoleva pinnasega. Projekti taotluses kinnitas T.M, et taotluses sisalduv teave on tõene ning taotlus vastab Keskkonnaministri 17.02.2006 määrusele nr 13 ja SA KIK finantseerimise korrale. Esitatud projekti finantseerimise taotlusega ja selle lisaks oleva hinnapakkumisega viis T.M-ISA KIK eksimusse, et kogu lammutusteenuse osutab AS Lemminkäinen Eesti summas 86 587,55 eurot ning selles, et taotletav toetus on abikõlbulik. Tegelikult oli T.M-Il juba 2014.a veebruaris enne projekti taotluse esitamist AS-ga Lemminkäinen Eesti kokku lepitud, et AS Lemminkäinen Eesti esitab ASle Level ehitusprojektis kirjeldatud lammutustööde teostamiseks hinnapakkumises valeandmeid. Omavahelise kokkuleppe kohaselt pidi AS Lemminkäinen Eesti osutama ainult hoone lõhkamise teenust ning ülejäänud lammutamisega seonduva töö pidi ära tegema AS Level ise. AS Level ei saanud SA-le KIK end tööde teostajana näidata, kuna nimetatud kulu ei oleks olnud abikõlbulik tulenevalt SA KIK finantseerimise korra punktist 10.1, riigihangete seaduse §-st 3 p-st 5 ja 1, sihtfinantseerimise korra punktidest 4.7 ja 4.
  4. Toetuse saamiseks esitas AS Lemminkäinen Eesti Andres Lehe poolt allkirjastatud AS-le Level ebaõigete andmetega hinnapakkumise nr 145 kogu lammutusteenuse osutamiseks summas 86 587,55 eurot (käibemaksuga 103 905,06 eurot), olles eelnevalt kokku leppinud ja seega teadlik, et valdava osa lammutustööst teostab AS Level ise. Eeltoodud kokkulepped sõlmiti AS Lemminkäinen eesti juhatuse liikme Sven Pertensi teadmisel ja kooskõlastamisel. Keskkonnaministri 17.02.2006 määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ (edaspidi määrus) § 15 lg 2 kohaselt on maastikupilti kahjustava ehitise lammutamise alamprogrammis taotluste hindamiskriteeriumiks muuhulgas punkti 2 kohaselt projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärgi saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele (sealhulgas lammutustööde ja jäätmete käitlemise kulude jaotust), taotleja ja projekti partnerite võimekust projekt ellu viia ja projekti omafinantseeringu suurust. Olles eksimusse viidud AS Level poolt esitatud projekti finantseerimise taotlusest ja selle lisadest, otsustas SA KIK nõukogu 03.06.2014 toetada „Jäätmekäitluse programmist“ AS Level projekti nr 7414 „Amortiseerunud betoonkompleksi lammutamine Kuressaares“ 43 294 euro suuruses summas. Määruse § 23 lg 1 tulenevalt sõlmib SA KIK toetuse rahuldamise otsuse alusel toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu pärast seda, kui toetuse saaja on teinud nõuetekohase hanke või esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. Toetuse saamise õigus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel. SA KIK eksimusse viimiseks sõlmisid tellijana AS Level esindaja T.M-Ija töövõtjana AS Lemminkäinen Eesti esindaja Sven Pertens näiliku töövõtulepingu nr 19092014, kuupäevaga 30.09.2014, summas 86 587,55 eurot käibemaksuta (käibemaksuga 103 905,06 eurot), vastavalt 12.02.2014 hinnapakkumisele nr
  5. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks hinnapakkumises toodud lammutustööd AS-le Level kuuluval kinnistul Pikk 69, Kuressaare. Töövõtulepingu punkti 5.1 kohaselt kuulus tööde hulka ehitise ja rajatise lammutamine, kivist ehitusjäätmete pulbristamine ja tagasitäiteks kasutamine, taaskasutamiseks mittekõlbulike ehitusjäätmete sorteerimine ja utiliseerimine. Töövõtulepingu allkirjastamisel oli Sven Pertens teadlik lepingu ebaõigest sisust s.o sellest, et tegelikult teostab lepingus nimetatud tööd valdavalt AS Level ning asjaolust, et nimetatud lepingut on vaja AS-il Level selleks, et taotleda SA-lt KIK toetust. 16.10.2014 edastas T.M-ISA-le KIK kirja, milles kinnitas, et sihtfinantseerimise lepinguga on kaetud kõik taotluses kavandatud projekti tegevused ning sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu summa 43294 eurot on lõplik projekti toetus. 04.11.2014 esitas T.M-IAS Level esindajana SA-le KIK sõlmimiseks enda poolt allkirjastatud valeandmeid sisaldava sihtfinantseerimise lepingu koos lisadega. Sihtfinantseerimise lepingu kohaselt oli projekti nr 7414 abikõlbulike kulude suuruseks 89 087,55 eurot (projekti maksumus), millest SA-lt KIK finantseeritav kulu moodustas 43 294 eurot. Sihtfinantseerimise lepingule oli lisatud 30.09.2014 töövõtuleping nr 19092014 koos 12.02.2014 hinnapakkumisega nr
  6. 3 Kriminaalasi nr 1-17-2752 14.11.2014 esitas T.M-IAS Level esindajana SA-le KIK sõlmimiseks enda poolt allkirjastatud valeandmeid sisaldava sihtfinantseerimise lepingu koos lisadega. Sihtfinantseerimise lepingu kohaselt on projekti nr 7414 abikõlbulike kulude suuruseks 89 087,55 eurot (projekti maksumus), millest SA-lt KIK finantseeritav kulu moodustas 43 294 eurot. Sihtfinantseerimise lepingule oli lisatud 30.09.2014 töövõtuleping nr 19092014 koos 12.02.2014 hinnapakkumisega nr
  7. Seoses taotluses ja sihtfinantseerimise lepingus esinenud muude rikkumiste ja puudustega vähendas SA KIK toetust, määrates uueks toetuse summaks 34 430,62 eurot. 12.02.2015 esitas T.M-IAS Level esindajana SA-le KIK enda poolt allkirjastatud valeandmeid sisaldava sihtfinantseerimise lepingu koos lisadega. Sihtfinantseerimise lepingu kohaselt on projekti nr 7414 abikõlbulike kulude suuruseks 81 216,55 eurot (projekti maksumus), millest SAlt KIK finantseeritav kulu moodustas 34 430,62 eurot. Sihtfinantseerimise lepingule oli lisatud 30.09.2014 töövõtuleping nr 19092014 koos 12.02.2014 hinnapakkumisega nr
  8. 16.02.2015 sõlmis SA KIK AS-ga Level projekti rahastamiseks sihtfinantseerimise lepingu nr 3-2_6/66116/2014, abikõlbulike kuludega summas 81 216,55 eurot, millest SA KIK toetuse osa oli 34 430,62 eurot. Sihtfinantseerimise lepingu p 2.3 kohaselt teeb SA KIK maksed toetuse saajale kulutuste katmiseks väljamaksetaotluse, toetuse saaja ja teostaja üleandmise-vastuvõtu akti ja kuludeklaratsiooni alusel. Viimase makse teeb SA KIK pärast kõigi samas lepingus kokku lepitud tööde lõpetamist väljamaksetaotluse ja SA KIK kehtestatud vormis lõpparuande esitamist. Sihtfinantseerimise lepingu p 2.4 tulenevalt peab toetuse saaja väljamaksetaotlusele lisama teostaja poolt toetuse saajale esitatud arve koopia, mille SA KIK toetuse saaja eest tasub. 02.07.2015 esitas T.M-IAS Level esindajana SA-le KIK allkirjastatud ebaõigeid andmeid sisaldava väljamaksetaotluse nr 1 koos lisadega. Väljamaksetaotlusega kinnitas T.M, et AS Level on tasunud projektis nimetatud lammutusteenuse eest AS-le Lemminkäinen Eesti 78 716,55 eurot eest ning taotleb SA-lt KIK toetuse maksmist summas 26 686,58 eurot. Väljamaksetaotlusega koos esitas T.M-Ijärgnevad valeandmeid sisaldavad lisad:
  9. Kuludeklaratsioon (02.07.2015), milles AS Level deklareeris projekti kuludeks kokku (sisseostetud teenus) 81 21,55 eurot. Nimetatud kulust moodustab OÜ East omanikujärelevalve teenus 2 500 eurot ning AS Lemminkäinen Eesti lammutusteenus (betoonkompleksi lammutus ja utiliseerimistööd) 78 716,55 eurot. Lammutusteenuse kuludokumentideks on märgitud 07.01.2015 arve nr 001LT/50115 ja 07.01.2015 akt nr
  11. AS Lemminkäinen Eesti 07.01.2015 teostatud tööde akt nr 1, mille kohaselt on AS Lemminkäinen Eesti (töövõtja) osutanud AS-le Level (tellija) 100% töövõtulepinguga nr 19092014 (30.09.2014) kokku lepitud tööde mahust, s.o: a. betoonkompleksi torni lammutus ja utiliseerimistööd (31 641,15 eurot pluss käibemaks) b. Transportöörihoone galerii lammutus ja utiliseerimistööd (22 574,90 eurot pluss käibemaks) c. Transportöörihoone bunkrite ja estakaadi lammutus ja utiliseerimistööd (23 168,60 eurot pluss käibemaks) d. Ehitus lammutusjääkide käitlemine (1331,90 eurot pluss käibemaks) Teostaud tööde maksumus käibemaksuga 94 459,86 eurot (käibemaksuta 78 716,55 eurot). Akti on töövõtjana allkirjastanud A.lja tellijana T.M. Aktil on käsikirjaliselt märgitud järgmised raamatupidamiskannete märked: Projekt: Amortiseerunud betoonkompleksi lammutamine, Raamatupidamiskanne: D 4110 „Teenused“ = 78 716,55; D 2151 „käibemaks“ = 15 743,31; K 2131 „hankijad“ = 94 459,86; Kande nr
  13. AS Lemminkäinen Eesti poolt AS-le Level esitatud 07.01.2015 teostatud tööde akt-arve nr 001 LT/50115 teenuse „hoonete lammutustööd Pikk 69, Kuressaare“ eest summas 94 459,86 eurot (käibemaksuta 78 716,55 eurot). Arve on allkirjastatud töövõtjana A.l ja tellijana T.M-I poolt. Arve on töövõtjana allkirjastanud A.lja tellijana T.M. Arvel on käsikirjaliselt märgitud järgmised raamatupidamiskannete märked: 4 Kriminaalasi nr 1-17-2752 Projekt: Amortiseerunud betoonkompleksi lammutamine, Raamatupidamiskanne: D 4110 „Teenused“ = 78 716,55; D 2151„käibemaks“ = 15 743,31; K 2131 „hankijad“ = 94 459,86; Kande nr
  15. Maksekorraldus nr PV00127, mille kohasele on AS Level 28.01.2015 kandnud AS Lemminkäinen Eesti pangakontole arve nr 001LT/50115 eest 94 459,86 eurot.
  16. AS Level raamatupidamise väljavõte projekti kuluandmikust, mille kohaselt on AS Level kulud amortiseerunud betoonkompleksi lammutamisel ilma käibemaksuta kokku 81 216,55 eurot. Nimetatud kulust moodustab AS-le Lemminkäinen Eesti arve nr 001 LT/50115 alusel makstud tasu 78 716,55 eurot.
  17. Sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne (02.07.2015), milles AS Level deklareerib, et projekti nr 7414 „amortiseerunud betoonkompleksi lammutamine Kuressaares“ eesmärk on saavutatud. Aruande kohaselt on kõik projekti lammutustööd teostanud AS Lemminkäinen Eesti 30.09.2014 töövõtulepingu nr 19092014 ja 07.01.2015 teostatud tööde akti nr 1 alusel. Finantsaruandes on projekti kuluks deklareeritud 81 216,55 eurot, millest omafinantseering moodustab 54 529,67 eurot ja SA KIK toetus 26 686,58 eurot. Selleks, et toetus summas 26 686 eurot AS-le Level välja makstaks, tekitas T.M-ISven Pertensi kaasabil SA-le KIK ettekujutuse lammutusteenuse toimumisest ja selle eest tasumisest ettevõtete pangakontodel. Ebaõigete andmetega taotluse, hinnapakkumise, töövõtulepingu ja sellega seotud muude dokumentide ja näiliku arve esitamisega ning näiliku rahaülekande teostamise ja selle kohta maksekorralduse esitamise teel, lõi AS Level esindaja T.M-ISven Pertensi kaasabil ebaõige ettekujutuse, et kogu lammutusteenuse teostas AS Lemminkäinen Eesti (projekti raames teostatud kulud on abikõlbulikud), mille eesmärgiks oli saada varalist kasu summas 26 686 eurot SA-lt KIK väljamakse näol projektile tehtud kulude eest. Tegelikult ei ole AS Lemminkäinen Eesti teostatud tööde aktis nr 1 (07.01.2015) nimetatud lammutustöid AS-le Level osutanud, mistõttu on ebaõiged töövõtulepingus nr 19092014, aktis kui ka arves nr 001 LT/50115 olevad andmed ning samuti on näilik arve alusel teostatud rahaülekanne. T.M-Ipüüdis Sven Pertensi kaasabil viia SA-d KIK eksimusse selles, et kogu projekti nr 7414 raames teostatud lammutusteenuse osutas AS Lemminkäinen Eesti, varjates sellega asjaolu, et juba projekti taotluse esitamisest alates oli AS-il Level plaanis teostada lammutamine ise, ostes AS-lt Lemminkäinen lõhkamise teenus, ning varjas asjaolu, et tegelikult teostas valdava osa lammutusest AS Level. AS-il Level oli juba enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist sõlmitud AS-ga Lemminkäinen Eesti 15.10.2014 töövõtulepingu, mille kohaselt AS Lemminkäinen Eesti tellis AS-lt Level Pikk 69, Kuressaare betoonkompleksi lammutus- ja utiliseerimistööd summas 67 002,96 eurot (käibemaksuta 55 986,25 eurot). Nimetatud leping sõlmiti Sven Pertensi teadmisel ja nõusolekul. SA KIK ja AS Level vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu p 3 ja 4.1 kohaselt peab toetuse saaja järgima SA KIK finantseerimise korda ning kõiki asjakohaseid õigusakte. Valeandmetega projekti taotluse esitamisega rikkus T.M-ISA KIK finantseerimise korra punkti 10.1 ja riigihangete seaduse § 3 p 5 ja 1 kohustust järgida kõikide projekti kulude tegemisel konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Määruse § 23 lg 2 kohaselt tagatakse sihtfinantseerimise lepinguga riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel. Toetuse kasutamine, kasutamise kontrollimine, aruandlus ja nõuete rikkumise korral toetuse vähendamine või tagasinõudmine toimub sihtfinantseerimise lepingu alusel. Sihtfinantseerimise lepingu p 4.4 järgi on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ainult abikõlbulike kulude tegemiseks, mis on määratletud SA KIK finantseerimise korra lisas nr
  18. AS Level esindaja T.M-I rikkus sihtfinantseerimise lepingu p 4.7 kohustust järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid sh RHS § 3 p 5 sätestatud kohustust järgida kõikide projekti kulude tegemisel konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. AS-ga Lemmikäinen Eesti näiliku tehingu tegemisega varjas T.M AS Level esindajana asjaolu, et tegi sisuliselt tehingu iseendaga, rikkudes sellega sihtfinantseerimise lepingu p 4.14 sätestatud kohustust vältida huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/müüja vms) võib pidada mingil põhjusel toetuse 5 Kriminaalasi nr 1-17-2752 saajaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest SA-d KIK ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes. Samuti rikkus T.M-ISA KIK finantseerimise korra lisa 1 punkti 1.5.8 nõuet, mille kohaselt peab kulutus vastama Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega kehtivatele normidele. Eeltoodud tegevusega – SA-lt KIK toetuse taotlemiseks AS-le Level AS Lemminkäinen Eesti nimel ebaõigete andmetega 30.09.2014 töövõtulepingu nr 19092014 allkirjastamisega s.o näiliku tehingu teostamisega, võimaldas Sven Pertens AS Level juhatuse liikmel T.M-Il ebaseaduslikult taotleda SA-lt KIK toetust –seega hõlbustas kuriteo toimepanemist ja on käsitletav ainelise kaasabina. Lisaks on Sven Pertensi poolt nimetatud tegevuste teostamiseks eelnevate kokkulepete sõlmimine ja nende elluviimise lubamine AS Lemminkäinen Eesti nimelt vastavalt eelnevale kokkulepitud skeemile käsitletav toimingutena, millised olid suunatud tegelikest majandustehingutest mulje tekitamiseks, eesmärgiga raskendada võimalikku kontrolli SA KIK poolt ja lõpptulemusena vähendada soodustuskelmuse avastamise riski. Sellega Sven Pertens tugevdas ja kindlustas T.M-I teo toimepanemise tahet ja on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena. Seega oli AS Level juhatuse liige T.M-I– Sven Pertensi kaasabil teinud kõik selleks, et tekitada SA-le KIK väär ettekujutus eeltoodud omavahelisest majandustehingust ning selleks, et saada SA-lt KIK taotletavat toetust. Kuna SA KIK viis 22.07.2015 läbi projekti nr 7414 kohapealse kontrolli ja tuvastas, et amortiseerunud betoonikompleksi ja transpordihoone lammutus ja utiliseerimistööd on teostanud AS Level ise ja seetõttu keeldus 03.11.2015 otsusega nr 3-26/661-24 toetuse väljamaksmisest, siis jäi kuritegu T.M-Ist ja Sven Pertensist mittesõltuvatest asjaoludest lõpule viimata. Seega pani Sven Pertens süüdistuse kohaselt toime KarS § 210 lg 2, § 25 lg 3 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o aitas kaasa pettuse teel soodustuse saamise katsele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUS Prokurör leiab, et kohtuliku uurimise käigus on süüdistatava Sven Pertensi süü kuriteos KarS § 210 lg2, 25 lg2 ja 22 lg3 järgi leidnud tõendamist ja ta tuleb selles süüdistuses süüdi tunnistada ning mõista karistus. Prokurör peab tõendatuks, et AS Level esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuse saamiseks tahtlikult valeandmeid, olles sellise tegevuse eelnevalt kooskõlastanud AS-ga Lemminkäinen Eesti, millise firma juhatuse liikmeks on süüdistatav. Prokurör märgib oma avakõnes, et kui algselt oli algatatud kriminaalasjas kahtlustatavaid kuus, siis kohtu alla on antud üks süüdistav – Sven Pertens. Kahtlustatavad T.M, V.H, A.L AS Level ja AS Lemminkäinen Eesti on nõustunud kohtueelses menetluses prokuröri poolt pakutud kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel s.o lõpetamisega oportuniteedi põhimõttest lähtudes.

Prokurör leiab, et samas ei ole prokuratuuri ülesanne kohtus muutunud süüdistust kaitstes kuidagi lihtsamaks, kuna lisaks kaasaitamise teole, tuleb prokuratuuril S. Pertensi süüdistusasjas tõendada koosseisupärase põhiteo, so. sooduskelmuse toimepanemise olemasolu. Prokuratuur süüdistab Sven Pertensit tahtlikult KarS § 210 lg 2, § 25 lg 2, § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava soodustuskelmuse toimepanemise katsele kaasaaitamises, s.o selles, et tema AS Lemminkäinen Eesti juhatuse liikmena aitas kaasa AS Level esindaja T.M-I poolt ajavahemikul 25.02.2014 kuni 02.07.2015 sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus AS-le Level pettuse teel toetuse saamisele Kuressaares betoonkompleksi lammutamiseks. Prokurör juhindudes

§ 268lg 3 tegi avakõnes süüdistusaktis ühe paranduse.

Nimelt S. Pertensi süüdistuse lõpus nö resolutiivosas on viga – ei ole mitte KarS § 25 lg 3 vaid õigeks tuleb lugeda KarS § 25 lg2. Prokurör palus nimetatud paranduse süüdistuses ära märkida ja kohus on seda ka teinud. Prokurör leiab, et tema poolt kohtulikul uurimisel esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et tegelikult ei ole AS Lemminkäinen Eesti teostatud tööde aktis nr 1 (07.01.2015) nimetatud lammutustöid AS-le Level osutanud, mistõttu on ebaõiged töövõtulepingus nr 19092014, aktis kui ka arves nr 001 LT/50115 6 Kriminaalasi nr 1-17-2752 olevad andmed ning samuti on näiliku arve alusel teostatud rahaülekanne. AS-il Level oli juba enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist sõlmitud AS-ga Lemminkäinen Eesti (15.10.2014) töövõtulepingu, mille kohaselt AS Lemminkäinen Eesti tellis AS-lt Level Pikk 69, Kuressaare betoonkompleksi lammutus- ja utiliseerimistööd summas 67 002,96 eurot (käibemaksuta 55 986,25 eurot). Nimetatud leping sõlmiti Sven Pertensi teadmisel ja nõusolekul, mis annabki alust Sven Pertensi tegevust kvalifitseerida kuriteona KarS § 210 lg2 -25 lg2 ja 22 lg3 alusel. Võttes arvesse Sven Pertensi süü suurust ja tema isikut, taotles prokurör Sven Pertensi süüdi tunnistamisel kuriteos KarS § 210 lg2- 25 lg3 ja 22 lg3 järgi mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra, so. 200 päevamäära (päevamäär 190 eurot) kokku summas 38000 eurot riigituludesse. Süüdistatava kaitsjad paluvad oma kaitsealuse Sven Pertensi õigeks mõista tema tegevuses kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Kaitsjad leiavad, et Sven Pertensile esitatud süüdistus tahtlikult toimepandud kuriteos, so. KarS § 210 lg2, 25 lg2 ja 22 lg3 järgi kvalifitseeritava soodustuskelmuse toimepanemise katsele kaasaaitamises, mis seisnes selles, et tema AS Lemminkäinen Eesti juhatuse liikmena aitas kaasa AS Level esindaja T.M-I poolt ajavahemikul 25.02.2014.a. kuni 02.07.2015.a. sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) AS-le Level pettuse teel toetuse saamisele Kuressaares asuva Betoonikompleksi lammutamiseks ei ole kohtulikus menetluses uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Sven Pertensi tegevuses ei esine süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid ega subjektiivsed tunnuseid, so. tema tegevuses puudub kuriteokoosseis. Sven Pertens ei ole algusest peale ennast temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja prokuröri poolt kohtule esitatud ning uuritud tõendid ei lükka ümber S.Pertensi poolt antud süüd eitavaid ütluseid. Süüdistusaktis ega kohtus tõendite esitamisel tehtud viited teiste isikute tegudele või käitumisele ei ole omistatavad S. Pertensile Süüdistatav Sven Pertens leiab, et temale esitatud süüdistus on alusetu, ta ei tunnista ennast temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi ja palub ennast õigeks mõista, menetluskulud (sh. kulutused kaitsjatele ja õigusabile) jätta riigi kanda. Sven Pertens leiab, et süüdistus tema vastu on ülesehitatud paljasõnalistele, tõenditega katmata väitele, et AS Lemminkäinen Eesti juhatajana on ta teadlikult osalenud sooduskelmuse katses ja konkreetsemalt AS Level ja T.M-Ipoolt Kuressaare tehasehoone lammutamiseks KIK-ilt raha väljapetmise katses. Oma viimases sõnas kinnitab S. Pertens, et ta ei ole seda kuritegu toimepannud. Ta on AS Lemmikäinen Eesti juhina toiminud heas usus, järginud ehituse head tava ja börsiettevõtte eetikakoodeksit, ega ole Kuressaare tehasehoone lammutusprojektiga seoses toime pannud ühtegi tegu, mida võiks käsitleda kõrvalekaldena tavapärasest tegevusest ettevõtte juhtimisel. Asjaolust, et AS Level on taotlenud KIK-ilt toetust betoonkompleksi lammutamiseks sai ta teada alles kriminaalmenetluse käigus. Suure ehitusfirma, AS Lemmikäinen Eesti juhina tuli temal tegeleda korraga paljude projektidega ja ta usaldas oma töötajaid, kes esitasid temale allkirjastamiseks kooskõlastatud dokumente, sh. lepinguid ning temal puudus kohustus olla kursis lepingupartnerite poolt esitatud toetuste taotlustega. Kuna ta leiab, et ei ole toimepannud mingit kuritegu, siis ei nõustunud ta ka kohtueelses menetluses süüdistuse poolt pakutud lühimenetluse vormidega, millised oleksid mingilgi moel tähendanud tema jaoks süü omaksvõttu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Käesolevas kriminaalasjas kohtuotsust tehes juhindub kohus järgmistest kriminaalmenetluse sätetest:

§ 7– süütuse presumptsioon. Kar

S § 7 lg1,2,3 kohaselt kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

§ 14

alusel kohtumenetluses 7 Kriminaalasi nr 1-17-2752 täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid, kohus peab menetluspooli võrdselt kohtlema.

§ 268

lg1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama § lg5 kohaselt süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud.

§ 268

lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud.

§ 268

lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Sama lõike teine lause sätestab, et kohus ei või otsust tehes tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb nende sätete põhjal süüdistuses asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 21). Seonduvalt eeltooduga peab kohus kohe alguses vajalikuks märkida, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistusakt esitatud kohtule süüdistatava Sven Pertensi kohta tema süüdistuses kuriteos KarS § 210 lg2 läbi KarS §-de 25 lg2 ja 22 lg3 järgi. Sven Pertensi süüdistuses on kohus asja ka arutanud ja Sven Pertensi süüdistuse põhjal teeb kohus ka käesolevas kriminaalasjas otsuse. Prokurör on oma ava- ja süüdistuskõnes märkinud, et kui algselt oli algatatud kriminaalasjas kahtlustatavaid kuus, siis kohtu alla on antud üks süüdistav – Sven Pertens. Nimelt nõustusid prokuröri väidetel kahtlustatavad T.M, V.H, A.L, AS Level ja AS Lemminkäinen Eesti prokuröri poolt pakutud kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel s.o lõpetamisega oportuniteedi põhimõttest lähtudes.

Vastavaid menetlusdokumente ei ole aga kohtule tõenditena esitatud. Prokuratuur süüdistab Sven Pertensit KarS § 210 lg 2- 25 lg 2 ja 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise katsele kaasaaitamises, s.o selles, et tema AS Lemminkäinen Eesti juhatuse liikmena aitas tahtlikult kaasa AS Level esindaja T.M-I poolt ajavahemikul 25.02.2014 kuni 02.07.2015 sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus AS-le Level pettuse teel toetuse saamisele Kuressaares betoonkompleksi lammutamiseks. Samas ei ole prokurör pidanud vajalikuks käesolevas kriminaalasjas tõenditena kohtule esitada eelpool nimetatud füüsiliste- ja juriidiliste isikute kohta kriminaalmenetluse lõpetamise määruseid. Füüsilisi isikuid, so. T.Mi, V.H, A.L, kelle suhtes kriminaalmenetlus kohtueelses menetluses olevat lõpetatud ei ole käesolevas asjas peetud vajalikuks ka tunnistajatena kohtumenetluses üle kuulata. Kohus nõustub siin kaitsjate seisukohaga, milles nad viitasid

§-le 154 lg2 p4, mille kohaselt tuleb süüdistusaktis märkida ära tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Nimetatut oleks oma olemuselt pidanud käsitletama süüdistusakti p.-s 15, kus on üles loetletud kõik süüdistuse esitatavad tõendid. Kuid süüdistusakti selles punktis ega mujal ei viidata tõendite juures ühelegi S. Pertensi teole ega käitumisele, ühegi tõendi kohta pole esitatud väidet, et see tõendaks S. Pertensi konkreetset tegu või käitumist. See puudus ei ole leidnud kõrvaldamist ka prokuröri poolt tõendite esitamisel kohtus. Prokurör on ka ise oma süüdistuskõnes kohtus märkinud, järgmist „.. Tuleb nõustuda, et Sven Pertensi süü tõendamiseks ei ole kriminaalasjas just üleliia palju tõendeid. Samas aga olemasolevad tõendid on kaalukad ja näitavad kogumis, et Sven Pertens pani teadlikult toime kaasaaitamise teo 8 Kriminaalasi nr 1-17-2752 ja seejuures oli teadlik, et tema allkirjastatud lepingu esitab AS Level KIK-le toetuse saamiseks“. Prokuröri väidete kohaselt peab toetuse saaja teavitama teostajaid KIK-i finatseerimise korrast ja sõlmima lepingu mõistlikel tingimustel ning teostama järelevalvet lepingu täitmise üle viisil, mis tagab tööde tegemise tulemuslikkuse. Seega pidi T.M-Ilepingu sõlmisel teavitama Sven Pertensit KIK-ist toetuse taotlemisest ning seda kinnitavad ka kogumis teised tõendid, kuid siin jätab prokurör kohtule suurest hulgast dokumentaalsetest tõenditest konkreetsed tõendid nimetamata. Prokurör viitab edasise süüdistuse analüüsis oma kõnes AS Level T.Mi tegemata jätmistele mille tulemusena oleks pidanud jõudma informatsioon AS Lemmikäinen ja tema juhi süüdistatava Sven Pertensini. Prokurör märgib oma kõnes, et ei T.M-Iega keegi teine AS-ist Level (ega AS-st Lemmikäinen Eesti) ei teavitanud kordagi KIK-i, et sõlmitud on sõlmitud on ka nö alltöövõtuleping ja AS Level teostab tööde tellijana ise lammutustööd. Seetõttu ei teadnud KIK lammutuse tegelikku maksumust. Kohus erinevalt prokurörist asub seisukohale, et läbi AS Level juhi T.Mi võimalike tegemata jätmise KIK-i informeerimisel ei saa neid tegemata jätmisi oletuslikul moel inkrimineerida süüdistatavale Sven Pertensile. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Sven Pertens suure ehitusfirma AS Lemmikäinen Eesti juhina oli AS Level poolt läbiviidavate lammutustööde teostamiseks läbi viidud pakkumismenetluse tulemusena saanud AS Level lepingupartneriks peatöövõtjana. Samas leiab kohus, et ainuüksi peatöövõtja juhiks olemine ei tee seda juhti kõigi firma poolt teostatavate projektide teostamise eest kriminaalõiguslikus mõttes vastutavaks isikuks. Sven Pertens on kohtus andnud ütlusi, et AS Lemmikäinen Eesti valitses tööjaotus, mille kohaselt erinevad teenistujad tegutsesid erinevate projektidega ja toimetasid nende igapäevase elluviimisega. AS Leveli projekt ei olnud tema projekt, sellega tegelesid teised, sh. A.L. AS Leveliga sõlmitud peatöövõtulepingut allkirjastades ega sellele järgnenud alltöövõtulepingut sõlmimiseks nõusolekut andes ta ei leidnud nendes lepingutes midagi kriminaalset, kuna need lepingud olid tema igapäevase töö osaks. Seda, et lammutustöödeks oli AS Level esitanud KIK-le taotluse sai ta teada alles siis kui kriminaalmenetlus juba käis. Kohus leiab, et neid Sven Pertensi ütlusi ei ole süüdistus esitatud tõenditega, sh. kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustega ümberlükanud. T.Mi tegemata jätmiste omistamine Sven Pertensile on kohtu seisukohalt suvaline tõlgendamine. Kohus möönab, et AS Leveli kelmuse teel taotluse esitamine toetuse saamiseks KIK-lt võis olla teada nii mõnelegi teisele AS Lemmikäinen Eesti töötajale, kuid sellise teadmise automaatne omistamine Sven Pertensile on vägivaldne. Isegi kui asuda seisukohale, et selline informatsioon võis jõuda läbi oma töötajate Sven Pertensini enne kriminaalmenetluse alustamist, siis kõik kahtlustused selles osas tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus nõustub sellega, et Sven Pertensi süüdistuse seisukohalt on kohtulikul uurimisel leidnud tõsikindlalt leidnud tõendamist ainult see, et Sven Pertens allkirjastas 30.09.2014.a. AS Lemmikäinen Eesti ja AS Level vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 19092014 ja andis 07.10.2014.a. nõusoleku AS Lemmikäinen Eesti ja AS Level vahel 15.10.2014.a. sõlmitud töövõtulepingu sõlmimiseks, millise allkirjastasid aga tellija-AS Lemmikäinen Eesti AS esindajana A.lja töövõtjaAS Level esindajana juhataja T.M-I(vt. IV kd, lk.221-223 ). Kohus leiab samuti et 30.09.2014.a. lepingu näol on tegemist peatöövõtulepinguga ja 15.10.2014.a. sõlmitud töövõtulepingu näol on tegemist alltöövõtulepinguga (VÕS § 199). VÕS § 199 lg3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Sven Pertens on eelpoolmärgitud peatöövõtulepingu allkirjastamist ja nõusolekut alltöövõtulepingu sõlmimiseks kohtuistungil ka ise kinnitanud, kuid ta on eitanud läbi nende tegevuste igasugust tahtlikku kaasaitamist As Level poolt võimalikule kelmuse toimepanemisele. Kohtul puudub alus kahelda Sven Pertensi kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses. Sven Pertensi ütlused kohtuistungil on olnud veenvad ja haakunud teiste kohtus uuritud tõenditega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad teda praktiliselt ei tundnud ja nägid teda kohtusaalis I korda, va. tunnistaja Grete Saarniit, kes teadis süüdistatavat KIK-i töötajana läbi teiste projektide, millised on olnud otseselt seotud AS Lemmikäinen Eesti, kuid tunnistaja ütluste kohaselt ta süüdistatava Sven Pertensiga vahetult AS Level seotud projektiga ise ei ole suhelnud. 9 Kriminaalasi nr 1-17-2752 KarS § 210 lg2 sätestatud soodustuskelmuse koosseisu esimeseks alternatiiviks on pettuse teel soodustuse saamine. Selle koosseisu objektiivseteks tunnusteks on pettus, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse ning seeläbi soodustuse saamine. Pettus, so. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine ja selle tulemusena varakäsutuse tegemist. Erinevalt kelmuse üldkoosseisust, millega kaitstavaks õigushüveks on vara tervikuna, kaitseb sooduskelmuse koosseis üksnes spetsiifilist vara, so. avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid. Sooduskelmus on ka erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg1 mõttes. Kõnealuse kuriteo koosseisu subjektiks saab KarS § 210 lg2 lähtuvalt olla üksnes soodustuse saaja. Käesolevas kriminaalasjas oleks soodustuse saajaks olnud AS Level, kelle süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta puuduvad kohtul tõendid. Soodustuseks loetakse sama §-i lg1 tähenduses tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. Kuna soodustuskelmus on vahetult seotud isiku majandustegevusega ja peab seda eelduslikult soodustama, tuleb nimetatud erilise isikutunnuse olemasolu hinnata igal üksikjuhul sõltuvalt süüdistuses kirjeldatud asjaoludest. Kohtul puudub alus hinnata AS Level, kui juriidilise isiku majandustegevuse õiguspärasust, kuna AS Level ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatav. Kohus leiab, et prokuröri poolt kohtuliku uurimise käigus esitatud dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist Kuressaares asuva betoonkompleksi lammutustööde tegemiseks vajalike hinnapakkumiste läbiviimine, lepingute sõlmimine ja AS Level poolt KIK-ile lammutustöödeks taotluse esitamine toetuse saamiseks ning KIK-i eitav seisukoht toetuse taotlusele, milliseid faktilisi asjaolusid ei ole kaitsjad ja süüdistatav ise kohtumenetluse käigus ka vaidlustanud ja seetõttu ei pea kohus siin vajalikuks neid tõendeid eraldi nimetama ja analüüsima hakata. Nimetatud dokumentaalsed tõendid asuva kriminaalasja toimikutes-köited 1-5. Tõenditest nähtub ka, et AS Level ja AS Lemmikäinen Eesti vahel sõlmitud peatöövõtulepingu ja alltöövõtulepinguga võetud tööd on teostatud ja teostatud tööde eest on lepingupooled ka kokkulepitud tasu saanud. KarS § 210 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks süüdistatava tegevuses on vajalik kindlaks teha : -valeandmete esitamise fakt, -milles seisneb valeandmete esitamine; - kas andmete näol oli tegemist soodustusrelevantsete andmetega; -kas valeandmete esitamine viis andmete adressaadiks oleva isiku tegelikest asjaoludest eksimusse. Süüdistuse andmetel ning kohtule esitatud tõenditest johtuvalt oli võimalikuks valeandmete esitajaks ja soodustuse saajaks AS Level, mitte AS Lemmikäinen Eesti. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et AS Level juriidilise isikuna või mõni AS Level töötaja füüsilise isikuna oleks Sven Pertensi süüdistuses märgitud tegevuste eest võetud kriminaalvastutusele. Süüdistataval Sven Pertensil AS Lemmikäinen Eesti juhatuse liikmena puudus kohustus ja võimalus suunata töövõtulepingupartnerit AS Level KIK-ilt taotletava toetuse saamisel ja toetuse saamiseks vajalike dokumentide esitamisel. Süüdistatav Sven Pertens on korduvalt kinnitanud, et tema sai asjaolust, et AS Level on lammutustöödeks taotlenud KIK-ilt toetust teada alles peale töövõtulepingute sõlmimist. Kohus hinnates prokuröri poolt tõenditena viidatud e-kirjavahetust, milline peaks nagu tõendama Sven Pertensi teadlikkust, sellest, et AS Level hakkab kelmuse teel KIK-ilt AS Level ja AS Lemmikäinen Eesti vahel sõlmitud lepingute alusel toetust taotlema, leiab, et nende tõenditega ei ole süüdistatava Sven Pertensi ütlused ümber lükatud ja süüdistatava ütluste usaldusväärus kahtluse alla seatud. Prokurör seades Sven Pertensi ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, märgib, et Sven Pertensi ütlused ei ole usaldusväärsed seetõttu, et kui ta allkirjastaski lepingu koos hinnapakkumistega (ning väitis kohtus, et Saaremaal tuli igal juhul alltöövõttu kasutada), siis pidi eelduslikult olema hinnapakkumise tegemisel ja lepingu sõlmimisel kokkulepe või hinnapakkumine mõne ettevõttega alltöövõtu teostamise suhtes (kuidas siis muidu eelarve tehti). 10 Kriminaalasi nr 1-17-2752 Sel juhul oleks pidanud prokuröri arvates Sven Pertensil tekkima põhjendatud küsimus, et millise alltöövõtuga AS Lemmikäinen Eesti oli lepingu sõlmimisel arvestanud ja mis sellest pakkumisest/ettevõttest sai? Midagi taolist ei ole toimunud ja seetõttu ei ole S. Pertensi ütlused usaldusväärsed. Kohus prokuröri sellist seisukohta ei jaga ja leiab, et ainuüksi süüdistajal kahtlustuste tekkimise ja jäämise põhjal, kui need kahtlustused on jäänudki kahtlustuseks ning ei ole konkreetsete tõenditega kinnitamist leidnud, ei ole kohtul seaduslikku alust lugeda süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseiks ja jätta tõendite hulgast välja. Sven Pertens on nagu juba eelpool märgitud põhjendanud asjaolu, miks informatsioon võimalikust AS Level toetuse taotlemisest KIK-ilt ei jõudnud temani ja kogumis teiste tõenditega tunduvad need kohtule usaldusväärseina. Isegi kui võiksidki mõned kahtlustused olla, siis tuleks need ikkagi tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistuse kohaselt seisneb Sven Pertensi kaasaaitamise tegu AS Level poolt sooduskelmuse katse toimepanemisele selles, et ilma Sven Pertensi nõusolekuta ja tema poolt lepingu allkirjastamiseta, ei oleks T.M-IAS Level esindajana saanud näidata tööde teostajana AS Lemmikäinen Eesti ja sellest tulenevalt ei oleks saanud ka sõlmida SFL lepingut ega hiljem esitada VMT ja seega poleks ka toetust välja makstud. Kohus ei pea süüdistuse sellist seisukohta tõendatuks. Nagu juba eelnevalt märgitud on Sven Pertens süüdistatavana ülekuulamisel kohtus andnud ütluseid, mille kohaselt ta sai asjaolust, et AS Level on taotlenud KIK-ilt lammutustöödeks toetust alles pärast lepingute sõlmimist, so. siis, kui teda kutsuti politseisse ütluseid andma ning tema ei ole mingilgi moel tahtlikult ja teadlikult aidanud kaasa AS Level poolt KIK-ilt toetuse saamisele. Ei prokurör ega kaitsjad ei ole pidanud vajalikuks isikulise tõendina T.Mi või A.ltõendina esitamist ja tema ütluste ärakuulamist kohtus, kellede ütlused oleksid võinud anda selgust töövõtulepingute sõlmistele ja nende sõlmisega seonduvate informatsioonide levimisele ja Sven Pertensi osalemisele toetuse taotlemisel. Kõik kõrvaldamata kahtlustused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja seega ei pea kohus tõendatuks, et Sven Pertens osales kaasaaitajana AS Level poolt väidetavalt toimepandud sooduskelmuse katses kaasaaitajana. KarS § 22 lg3 järgi saab kaasaaitamisetegu olla ainult tahtlik. KarS 17 lg1 kohaselt, isik kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult ja saab sellisel juhul vastutada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Sven Pertensile esitatud süüdistuse kohaselt aitas ta kaasa tahtlikule sooduskelmuse toimepanemise katsele, so. selles, et tema aitas kaasa AS Level esindaja T.Mi poolt sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus ASle Level pettuse teel toetuse saamisele. Nagu juba eelpool märgitud on kohus pidanud tõendatuks Sven Pertensi ütlustega, milliseid ei ole kohtumenetluses ümberlükatud ja milliste ütluste kohaselt sai Sven Pertens teadlikuks AS Level taotlusest KIK-le alles peale AS Leveliga sõlmitud lepingute täitmist kriminaalmenetluse käigus. Kohtumenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist ka faktiline asjaolu, et Sven Pertensil isiklikult lasus kohustus AS Leveliga sõlmitud töövõtulepingutest informeerida KIK-i töötajaid või vastupidi, et KIK ise läbi oma töötajate või muul moel oleks informeerinud AS Level taotlusest toetuse saamiseks Sven Pertensit isiklikult. Seega on KarS § 17 lg1 kohaselt välistatud Sven Pertensi poolt tahtlik kaasaaitamistegu, mistõttu puudub tema teos ka süüks arvatud kuriteo subjektiivne külg. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et Sven Pertensi süüdistuses kirjeldatud tegu ei vasta KarS § 210 lg2- 25 lg2 ja 22 lg3 sätestatud sooduskelmuse katsele kaasaaitamise koosseisule. Kuna ei ole leidnud tõendamist kuriteo toimepanemine Sven Pertensi poolt siis kuulub ta õigeksmõistmisele (

§ 309lg2, 314) .

MENETLUSKULUD

181 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kohtuistungile esitasid süüdistatava kaitsjad taotlused süüdistatava õigeksmõistmisel menetluskulude riigikanda 11 Kriminaalasi nr 1-17-2752 jätmiseks ja taotlesid riigilt välja mõista kulud millised on seotud kokkuleppeliselt süüdistatavale osutatud õigusabi eest järgmiselt:

§ 175

lg1 p1 ja 181 alusel Sven Pertensi menetluskulud seoses tema ja ta kaitsjate transpordi- ning majutuskuludega summas 419,55 eurot (tl.79 , IV köide). Summa koosneb transpordikuludest Virtsu-Kuivastu 25.09.2017.a. summas 17,40; Kuivastu –Virtsu 27.09.2017.a. summas 17.40 eurot; Virtsu –Kuivastu 29.10.2017.a. summas 17.55 eurot; Kuivastu-Virtsu 30.10.2017.a. summas 17.40 eurot; virtsu-Kuivastu 16.11.2017.a. summas 17.40 eurot; KuivastuVirtsu 16.11.2017.a. summas 17.40 eurot. Majutuskulud Kuressaare: 25.-27.09.2017.a. summas 210 eurot, 29.10-30.10.2017.a. summas 105 eurot. Ühtlasi on süüdistatava kaitsjad esitanud taotlused õigeksmõistmise korral nende osavõtu eest kohtueelses ja kohtulikust menetluses süüdistatava või tema poolt volitatud kolmandate isikute poolt tasutud lepingulised kaitsjatasud järgmiselt: - Vandeadvokaat Margus Arvisto Advokaadibüroost Arvisto&Partnerid kokku summas 4515,59 eurot (lisatud on advokaadibüroo arved, millest nähtub, et advokaadibüroole on kolmas isik- SPK Investeeringud OÜ tasunud süüdistatava eest kokku summas 4515,59 eurot. Taotlusele lisatud arved on koostatud spetsifikatsiooniga, milles kirjeldatakse kõnealuse kriminaalmenetlusega seoses osutatud õigusteenust. Õigusteenuse tunnihind on 86,28 eurot (ilma käibemaksuta) (VI kd, tl. 86-91); - Vandeadvokaat Margus Mugu Advokaadibüroost Cobalt, on esitanud taotluse kokku summas 4427,40 eurot. Ühe tunni hind (ilma käibemaksuta) 120,75 eurot kujuneb määratud kokkuleppest, lisatud on väljavõtted arvetest (tl.VI kd 92-97).

§ 42lg2 kohaselt võib kokkuleppe kohaselt kohtumenetluses olla kuni kolm kaitsjat.

Kuna kohus mõistab süüdistatava õigeks, siis vastavalt

§ 181lg-le 1 hüvitab menetluskulud riik.

Kohus leiab, et kaitsjate poolt esitatud taotluste maht ja teostatud toimingute loetelu on võimalikult vastav Sven Pertensi süüdistusasja materjalidega ja kohtumenetlusele kulunud ajaga. Asitõendeid ega tõkendit ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Pedassaar kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.